2-10-45957/36

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-45957 Määruse tegemise aeg ja koht 30.märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi M. P.´i ja Ü. J. ´e avaldus lapse tagasisaamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised 10.märts 2011 Avaldajad M. P. IK xxx eluk.xxx Ü. J. IK xxx eluk.xxx Avaldajate esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo Suur-Karja 21 10148 Tallinn,e-mail viilol@hot.ee Puudutatud isik : Jõhvi Vallavalitsus Keskväljak 4, 41595 Jõhvi, e-post johvi@johvi.ee Esindajad lastekaitse spetsialist E. E. ja peresotsiaaltöötaja P. R. RESOLUTSIOON Jätta avaldus rahuldamata Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Avaldajatel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 4 kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Tuginedes TsMS § 478 lg 4 määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele ,kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud . ASJAOLUD I Aastatel 2005-2008 toimunud KOHTUMENETLUSEST M. P. i vanematelt Ü. J.elt ja M. P.ilt kasvatuslike õiguste äravõtmiseks 29.detsembril 2005a esitas Jõhvi Linnavalitsus (Jõhvi Vallavalitsuse õiguseellane) IdaViru Maakohtule hagiavalduse M. P.ilt ja Ü. J.elt vanema õiguste äravõtmiseks nende lapse M.P. suhtes. Avalduse kohaselt vanemad ei hoolitsenud lapse eest .Ta käis määrdunult riides ,oli pesemata, kannatas tühja kõhtu. Tema kodu oli koristamata ,seal suitsetati, tarvitati alkoholi. Lapsel puudus oma mängunurk ,lasteraamatud, lastemängud. Lapse vanemad elasid pensionidest ja lastetoetusest. Laps oli omapead, vanematel puudus tema suhtes järelevalve. Ta hulkus linnas ringi . Last ei viidud sageli lasteaeda, kus ta oleks olnud hooldatud. Tema riideid pesid sageli lasteaia töötajad. Lasteaias tehti lapsele mitmeid kordi täitõrjet. Laps oli oma eakaaslastest kõne arengus maha jäänud. Sotsiaalosakonna poolt oli püütud perekonda abistada ning suunata, millel aga ei olnud tulemusi. M. P. ja Ü. J. oma 26.01.2006 vastuses kohtule tunnistasid nende vastu esitatud nõudeid , kuid palusid võimalust kasvatada oma tütart ja lubasid nende vastu esitatud nõudeid täita. Jõhvi Vallavalitsus leidis, et perekond P.i probleemidega on tegeletud juba neli aastat, nende lubadused on olnud paljusõnalised, nad suhtuvad ükskõikselt lapse vajadustesse. Vanemad ei ole võimelised oma eluga hakkama saama ja nad ei ole võimelised hoolt kandma oma erivajadusega lapse eest. 20.juunil 2007 tagas Viru Maakohus Jõhvi Vallavalitsuse avalduse alusel hagi lubades Jõhvi Vallavalitsusel korraldada alaealise lapse M. P.i õppimine erivajadustega laste koolis. Hagi tagamise määrus vaidlustati M. P. ja Ü. J.e poolt Viru Ringkonnakohtus, kes jättis hagi tagamise määruse muutmata. Viru Maakohus määras 25.juunil 2008 M. P.i ja Ü. J.e suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiiside läbiviimise selgitamaks välja kas nendel esinevad psüühikast tingitud takistused oma vanemakohutuste täitmisel. Psühhiaatritele esitati kohased küsimused . Sihtasutuses Ahtme Haigla teostati 22.juulil 2007 M. P.ile ja Ü. J.ele ambulatoorsed kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid. Ekspertiisid kinnitasid, et mõlemad M. P.i vanemad on vaimselt aruselged, nende käitumine on adekvaatne. Nad on võimelised oma teadmiste ja oskuste piires hakkama saama, kuid need on vastavalt puudulikule haridusele ka puudulikud. Uuritavatel diagnoositi vaimset alaarengut. Sotsiaaltöötajate poolt püüti lapsevanemaid pidevalt abistada, kuid nad ei võtnud abi vastu . Abi vastuvõtmisel oleksid võinud erivajadustega lapse M. P. kasvutingimused olla normaalsed. 31.oktoobril 2008 peatas kohus menetluse puudutatud isikute esindaja I. G. ja Jõhvi Vallavalitsuse esindaja taotlusel andes M. P.ile ja Ü. J.ele võimaluse vanematekohustuste täitmiseks uues elukorralduslikus situatsioonis kui M. P. on asunud õppima uude kooli. Jõhvi Vallavalitsus esitas 09.detsembril 2008 taotluse menetluse uuendamiseks. Kohus uuendas menetluse 22.detsembri 2008a. kohtumäärusega ning jätkas menetlust. Sotsiaaltöötajad külastasid regulaarselt M. P.i ja Ü. J.e kodu, soovisid lapsevanemaid aidata ja õpetada ,kuid M. P. ja Ü. J. K.dusid abist. Last eriarstide juurde ei viidud, samuti ei lubatud teda suvel laagritesse. Laps hulkus mööda linna. Ka kohus tegi M. P.i ja Ü. J.e elukohas paikvaatluse ning tuvastas, et lapsel ei olnud oma voodit , pesemisvõimalused olid primitiivsed, kodu ei olnud puhas. Jõhvi Vallavalitsus muutis kohtuprotsessi ajal oma taotlust. Ta ei soovinud, et M. P.ilt ja Ü. J.elt võetakse ära vanemlikud õigused , vaid leidis, et võib piirduda kasvatuslike õiguste äravõtmisega. Maakohus tegi lahendi Ü. J.elt ning M. P.ilt kasvatuslike õiguste äravõtmise kohta 13.aprillil 2009, mille Ü. J. ja M. P. vaidlustasid apellatsioonimenetluses. Apellatsioonikohus jättis apellatsiooni rahuldamata .Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus jõustus 05.detsembril

1. Maakohtu 13.aprilli 2009 kohtulahendis selgitati Ü. J.ele ja M. P.ile ka seda , et nendel on võimalik lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel oma lapse kasvatamise õigused tagasi saada. . II Avaldajate avaldus 12.07.2010 saabus kohtusse Ü. J.e ja M. P.i avaldus lapse M. P. tagasisaamiseks. Avaldajad soovisid kohtuotsuse üle vaatamist, lubasid kõrvaldada kõik puudused ,mis olid varem märgitud. Kohus saatis avalduse seisukoha võtmiseks Jõhvi Vallavalitsusele. Seejärel andis avaldajatele võimaluse arvamuse esitamiseks seisukohale. III Puudutatud isiku Jõhvi Vallavalitsuse seisukoht ja avaldajate vastus seisukohale Jõhvi Vallavalitsus märgib oma seisukohas , et alates 08.jaanuarist 2010 on M. P. paigutatud hooldusperre oma tädi H. K. juurde. Perekond elab aadressil : xxx. Vastavalt lapse perekonnas hooldamise lepingule teostab Jõhvi Vallavalitsus kui eestkosteasutus perioodilisi kodukülastusi (2 x aastas) hooldusperre ning hoiab telefonitsi sidet hooldusperega teemadel ,mis on seotud M. elu-olu, tervise ja õppimisega. Kodukülastused ja suhtlemine on näidanud, et hoolduspere teostab lapse kasvatamist ja arendamist eeskujulikult ning lapse huve järgides. Lapsele väga meeldib tädi juures elada. Jõhvi Vallavalitsus lisab ka kodukülastuse kirjelduse 18.augustist 2010, kus on kirjas, kuidas M. on hooldusperes elades ja Vaeküla erivajadustega laste koolis käies palju arenenud. M.le on määratud alates 15.04.2010 raske puue, ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi, puudest tulenevalt tuleb temale teha lisakulutusi. Jõhvi Vallavalitsus on teinud M. P.i ja Ü. J.e elukohta xxx kodukülastuse. Olukord on põhimõtteliselt sama, mis on olnud kohtu poolt tehtud paikvaatlusel 17.märtsil
2. Ruumides oli endiselt mustus ,seal olid prussakad. Remont köögis oli pooleli .Tehtud oli ühes väikeses toas põranda katmine laminaatplaatidega. Jõhvi Vallavalitsus on lisanud oma seisukohale ka 30.juulil 2010 koostatud kodukülastuse akti aadressil Soo tn. 13, Jõhvi. Jõhvi Vallavalitsuse seisukohas on märgitud ka asjaolu, et Soo tn. 13 toimuvad alkoholi kuritarvitamised. M. P.i kohta on alustatud kriminaalmenetlust, kuna ta on teist isikut ahjuroobiga löönud . Jõhvi Vallavalitsus leiab, et M. P. ja Ü. J. ei ole suutelised tagama lapsele igakülgset heaolu, sest oma vaimse ja sotsiaalse arengu poolest ei ole nad võimelised ja suutelised last kasvatama, tagamaks lapse õiguste ja arengut soodustavate kohustuste täitmist. Vastavalt perekonnaseaduse § 126 lg.4 ei saa last teda hooldavalt isikult välja nõuda . Jõhvi Vallavalitsus saadab kohtule 12.11.2010 täiendavat informatsiooni - M. P.i iseloomustuse Vaeküla koolist ja Vinni Vallavalitsuse arvamuse hoolduspere kohta. Oma vastuses Vallavalitsuse seisukohale paluvad avaldajad lapse tagastamist koju vanemate juurde Soo tn. 13, Jõhvi. Nad ütlevad, et Vallavalitsus ei ole objektiivne oma hinnangutes ,avaldajad nõuavad vägivalla lõpetamist ja süüdistavad Jõhvi Vallavalitsuse töötajaid ja hooldusperet oma lapse raske puudeni viimises. Kriminaalasja kohta märgib M. P., et ta kaitses oma kodu ja isik, keda ta lõi , on end ise süüdi tunnistanud. 21.jaanuaril 2011 rahuldas kohus Ü. J.e ja M. P.i avaldused õigusabi saamiseks. 25.jaanuarist 2011 täidab õigusabi andja kohuseid vandeadvokaat Veljo Viilol. KOHTUISTUNGID Kohtuistungid toimusid 16.novembril 2010, 27.jaanuaril 2011 ning 10.märtsil
3. 16.novembri 2010 kohtuistungil esitas Jõhvi Vallavalitsus kohtule täiendavad dokumendid : Lapse perekonnas hooldamise lepingu nr 10-4-10/2 kehtivusega kuni 31.12.2010 ja kodanik A. K.´i märgukirja koopia 21.07.2009 .Kohtuistungil väitis avaldaja Ü. J., et M.le mõeldud tuba on valmis tehtud, tal on uus voodi ja raadio. Remont ei ole lõpetatud. 27.jaanuari 2011 kohtuistungil esitati kohtule lapse perekonnas hooldamise leping 10-4.10/4 kehtivusega 01.jaanuarist kuni 31.detsembrini 2011 ja xxx kodukülastuse akt 21.jaanuarist
4. Avaldaja M. P. avaldas rahulolematust kodukülastust teostanud isikute suhtes ja selgitas, miks ta ei lasknud sisse isikuid, kes tulid kodu külastama. Kohtuistungil kuulati ära hoolduspere ema H. K.. 10.märtsil 2011 toimunud kohtuistungil osales ka avaldaja esindaja Veljo Viilol. Avaldajad soovisid ,et nende laps kasvaks kodus, mitte hooldusperes. Jõhvi Vallavalitsus jäi oma seisukoha juurde paludes avaldust mitte rahuldada ning jätta avaldajate laps M. P. teda hooldava isiku juurde hooldusperesse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 01.juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse lg 2 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.(vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest(isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest(varahooldus)ning otsustada lapsega seotud asju. Seaduse lg 3 sätestab , et last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad ,et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse arengutase seda võimaldab ,arutavad vanemad lapsega hooldus-ja kasvatusküsimusi. Perekonnaseaduse § 118 lg 1 sätestab m, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Seaduse lg 2 sätestab , et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada ,rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Kuna Viru Maakohus on 13.aprillil 2009 rahuldanud Jõhvi Vallavalitsuse avalduse M. P.ilt ja Ü. J.elt lapse M. P. äravõtmise kohta ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta , ei ole lapsevanematel praegu võimalik hooldusõigust teostada. Laps on perekonnas hooldamise lepingu nr 10-4.10/4 alusel H. K. perekonnas hooldamisel. Hooldusleping on sõlmitud Jõhvi Vallavalitsuse ja H. K. vahel ning kestab kuni 31.detsembrini 2011.Varem sõlmitud hooldusleping ,mis algas 08.jaanuarist 2010 , lõppes 31.detsembril 2010 ning see oli sõlmitud samade isikute vahel. Seega on laps M. P. viibinud hooldusperes käesolevaks ajaks üle aasta. Vinni Vallavalitsus, mille piirkonnas H. K. elab, on andnud Jõhvi Vallavalitsusele arvamuse, et H. K. perekond on sobilik keskkond M.le kasvamiseks .M. õpib Vaeküla Koolis ning koolil on H. K.´iga hea suhe. M. P. ja Ü.r J. esitasid Viru Maakohtule avalduse lapse tagasisaamiseks 12.juulil 2010, so ajal ,mil juba kehtis perekonnaseaduse uus redaktsioon. Perekonnaseaduse § 126 lg 4 kohaselt kui laps elab kasuperekonnas ja vanemad soovivad last teda hooldavalt isikult välja nõuda ,võib kohus omal algatusel või last hooldava isiku taotlusel määrata, et laps jääb teda hooldava isiku juurde, kui väljanõudmine võib kahjustada lapse huve. Kohus leiab siinkohal, et laps M. P. peab jääma teda hooldava isiku juurde, kuna tema väljanõudmine ei ole võimalik ilma selleta, et M. P.i ja Ü. J.e hooldusõigus M. P. suhtes oleks taastatud. Kohus võib taastada vanemate hooldusõiguse kooskõlas Perekonnaseaduse § 140 lg 2 ,kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. M. P. ja Ü. J. on esitanud kohtule avalduse lapse tagasisaamiseks ,mida kohus tõlgendab kui avaldust vanemate hooldusõiguse taastamiseks. Siinkohal tuleb kohtul tuginedes perekonnaseaduse § 140 lg 2 tuvastada peatamise aluse äralangemine. Viru Maakohtu kohtulahendiga 13.aprillist 2009 nr. 2-05-23684 on M. P. võetud ära tema vanematelt Ü. J.elt ja M. P.ilt .Lapsevanematelt ei ole ära võetud vanemlikke õigusi. Käesoleval ajal kehtiva seaduse tähenduses on lapsevanemate suhtes peatatud nende poolt hooldusõiguse teostamise õigus oma lapse suhtes. See peatati seetõttu, et M. P. ja Ü. J. suutsid küll teostada oma vanemaõigusi nende võimeid ja võimalusi silmas pidades, kuid lapse huvisid silmas pidades nad oma hooldusülesannetega hakkama ei saanud. Laps on erivajadustega , tal on raske puue. Tema kasvatamiseks on vajalik, et lapsevanemad oleksid huvitatud erivajadusega lapse kasvatamise eripärast ning järgiksid spetsialistide nõuandeid ja õpetusi. Tuginedes kohtutoimikus olevatele kodukülastuse aktidele 30.juulist 2010, 12.novembrist 2010,21.jaanuarist 2011(toimiku lehed 6,38,104 ) ei ole kohtul võimalik tuvastada, et avaldajate kodu Soo tn. 13 oleks lapse M. huvides muutunud lapsesõbralikumaks. M.le on küll eraldatud tuba, ostetud voodi ja raadio, perele on Ü. J.e sõnul muretsetud pesumasin, kuid endiselt on kodu must, ruumides suitsetatakse, seal on prussakad, pesemisvõimalused on primitiivsed. M. P. ütleb küll 10.märtsi 2011 kohtuistungil(tl 116 pöördel), et ta tegi prussakatõrjet hoides külmal ajal mitu päeva aknad-uksed lahti ja külm hävitas prussakad ära. Sellise tõrje tegemise efektiivsus on kaheldav. M. P.i kasvatamiseks on vaja M. P.il ja Ü. J.el peale kodu korda tegemise, mis on ka nende endi sõnul pooleli ( kohtuistungi protokoll 16.novembrist 2010 ,tl 37 ,Ü.J.e ütlus“Remont lõpetatud ei ole“) kuulata ka lastekaitsetöötajate ja eripedagoogide nõuandeid. Eelkõige laskma lastekaitsetöötajaid oma eluruumidesse, kus peaks hakkama nende sõnul kasvama nende laps M.. Kodukülastuse aktist 21.jaanuarist selgub , et lastekaitsetöötajaid ei lasta Soo tn. 13 eluruumisesse sisse. Samuti peaksid lapsevanemad mitte olema vaenujalal Ü. J.e õe H. K.´iga, kes on igati püüdnud oma õe eri vajadustega last arendada ja kasvatada ,on tema eest hoolitsenud. Ta on seda teinud nii sellel ajal kui laps M. veel ei kasvanud tema juures hooldusperes kui ka ajal, mil ta seal kasvab. Kuna avaldajad ei ole suutnud tõendada, et suudavad ise oma erivajadustega lapse M. P.i arengut tagada ning et käesolevaks ajaks on langenud ära asjaolud, miks nendelt lapse M. P. kasvatamise õigus ära võeti (st. piirati vanemate hooldusõigust),ei saa kohus avaldajate avaldust rahuldada. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Kohtutoimikusse kogutud tõenditele tuginedes oleksid lapse huvid vanemate avalduse rahuldades olnud ohustatud. Avaldus on esitatud ennatlikult – põhjused, miks avaldajatelt ära võeti nende lapse kasvatamise õigused , ei ole ära langenud. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Puudutatud isikutele M. P.ile ja Ü. J.ele on antud riigi poolt õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustuseta kohtumääruse alusel 21.jaanuarist 2011 (tl 91-93) Marge Tamme kohtunik