Kaebaja ei saa nõustuda Viru Vangla administratsiooni otsusega sellel alusel, et ta keeldus tööst. Vastupidi ta taotles, et talle antaks täieliku hõivatusega tööd vastavalt tema haridusele, erialale ja oskustele. Mingit kirjalikku töölepingut ta administratsiooniga ei sõlminud. Suuliselt tehti talle ettepanek hakata koristajaks 30 minutilise hõivatusega päevas, tasuga 4 krooni, st kui ta töötaks terve kuu, siis ta palk oleks 1120 krooni. Kaebaja leiab, et iga normaalne inimene, isegi kinnipeetav, loeb sellist ettepanekut solvanguks. Täiesti arusaadaval põhjusel keeldus ta sellisest tööst, mitte midagi rikkudes ning talle on arusaamatu, mille eest ta kartesrisse paigutati. Vastustaja Viru Vangla leidis Tartu Halduskohtule esitatud vastuses, et : 29.04.2010 käskkirjaga nr 6.-2/328-T määrati E.P (alates 30.04.2010 kuni 30.07.2010) tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks (sektori E7 koristajaks) tunnitasuga 9 krooni ja 90 senti. Tutvudes tööle määramise käskkirjaga otsustas isik tööd vastu mitte võtta, sest töötasu on liiga madal. 04.05.2010 anti E.P korraldus asuda tööle. Kinnipeetav keeldus korralduse täitmisest. 31.05.2010 määrati käskkirjaga nr 6.-3/1090-D E. P
02.06.2010 esitas E.P distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale vaide nr 6-12/400. Viru Vangla ei menetlenud esitatud vaiet tähtaegselt. Distsiplinaarkaristuse määramine E.P on õiguspärane. Isiku rikkumine ning tööst keeldumine on tõendatud valvur Aleksei Safjanovi 04.05.2010 koostatud ettekandega, millest tuleneb, et isik keeldus täitmast talle antud korraldust minna tööle. Samuti on E.P 05.05.2010 kirjutanud seletuskirja, millest tuleneb, et tutvudes tööle määramise käskkirjaga otsustas ta tööd mitte vastu võtta, sest pakutav töötasu on liiga väike. Eelpooltoodust tuleneb, et isik siiski keeldus tööst. E. P märgib kaebuses, et ta keeldus tööst, sest temale pakutud töötasu neli krooni 30 minuti eest, on ebaseaduslik, temale liiga väike tasu ja hoopiski solvav. Kuna kinnipeetav on kohustatud töötama ja tal puudub õigus valida endale meelepärast tööd meelepärase palgaga, siis ei ole nimetatud väide süüd välistavaks asjaoluks.
Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Sama § lg 2 sätestab, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Samuti on samas lõikes märgitud, et kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Viru Vanglas kehtestatud töötunni tasu on arvutatud selliselt, et ka kõige lühema kuu eest makstav, töötasu ei läheks vastuollu määruses sätestatuga. Kõige lühemaks kuuks on veebruar, milles on 20 tööpäeva, ehk 160 töötundi. Lihtne arvutustehe, 1500 krooni jagatud 160 töötunniga, annab meile vastuseks 9,375 krooni, mis tähendab, et miinimumtöötasuks ühe töötunni eest võib olla 9,375 krooni. Kuna 9,90 krooni on suurem kui 9,375, siis ei ole Viru Vangla poolt makstav töötasu üheski kuus vastuolus kehtestatud määruses toodud miinimumiga. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust ei ole selles, et 29.04.2010 Viru Vangla direktori asetäitja noorte vangistuse alal Kristo Kulo käskkirjaga nr 6.-2/328-T määrati E.P (alates 30.04.2010 kuni 30.07.2010) tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks (sektori E7 koristajaks) tunnitasuga 9 krooni ja 90 senti. Käskkirja tutvustati allkirja vastu 04.05.2010 (lk 32). Kaebaja märkis kirjalikult käskkirja tutvustamisel, et teda ei rahulda töötasu. Kaebajal oli õigus haldusaktiga mittenõustumisel esitada 30 päeva jooksul Viru Vangla direktorile vaie, kuid ta ei esitanud vaiet 29.04.2010 Viru Vangla direktori asetäitja noorte vangistuse alal Kristo Kulo käskkirjale nr 6.-2/328-T.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.
lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Kaebaja rakendati Viru Vangla direktori asetäitja noorte vangistuse alal Kristo Kulo käskkirjaga nr 6.2/328-T majandustöödele abitööliseks. Käskkirja järgi tuli kaebajal täita oma tööülesandeid sektoris E 7 koristajana. Kaebajal polnud õigust tööst keelduda. Töökohustusest on
lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Samuti ei ole ta põhjendanud, mispärast on koristaja tööülesannete puhul tegemist temale mittesobiva tööga. Kaebaja põhiargument on, et talle määratud töötasu pole vastav. 2
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Halduskohus märkis eelnevalt, et kuna kaebajal oli kohustus tööd teha, siis oli keeldumine sektoris E 7 koristaja tööülesannetest käsitletav vangla antud korralduse (käskkirja nr nr 6.2/328-T ) mittetäitmisena.
p 1 toodud kohustuse rikkumine on
lg 1 järgi käsitletav distsiplinaarrikkumisena, mille eest on õigus määrata distsiplinaarkaristust.
p-s 1 toodud kinnipeetava kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele on oluline vangla julgeoleku tagamiseks. Vanglaametnike korraldustele mitteallumine võib mõjutada ka teisi kinnipeetavaid vanglas kehtivat korda rikkuma ning viia massilisele allumatusele ja rahutustele. Sellised rahutused ohustavad nii vanglaametnike kui kinnipeetavate elu ja tervist. Halduskohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav kahtleb talle antud korralduse õiguspärasuses, ei ole tal õigus korralduse täitmisest keelduda. Korralduse vaidlustamiseks on talle ettenähtud teised õiguskaitsevahendid – vangla juhtkonna, Justiitsministeeriumi või kohtu poole pöördumine. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Valvur Aleksei Safjanovi 04.05.2010 koostatud ettekandest nr 1902 tuleneb, et isik keeldus täitmast talle antud korraldust asuda tööle E7 osakonna koristajana (lk 36). Kaebaja on 05.05.2010 seletuskirjas märkinud, et 04.05.2010 tutvustati talle käskkirja tema tööle määramise kohta koristajana. Kaebaja on märkinud, et ta ei nõustu sellega, kuna määratud töötasu on liiga väike (lk 37). Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (
Distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana ja on põhjendatud (
Samuti on karistuse valikut põhjendatud. Distsiplinaarkaristus määrati
lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.
lg-te 1 ja 2 kohaselt makstakse töötasu ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel ning kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla poolt määratud töötasu pole vastav ja solvab kaebajat. Viru Vanglas kehtestatud töötunni tasu on arvutatud nii, et ka kõige lühema kuu eest makstav töötasu ei läheks vastuollu määruses sätestatuga. Kõige lühemaks kuuks on veebruar, milles on 20 tööpäeva, ehk 160 töötundi. Lihtne arvutustehe, 1500 krooni jagatud 160 töötunniga, annab meile vastuseks 9,375 krooni, mis tähendab, et miinimumtöötasuks ühe töötunni eest võib olla 9,375 krooni. Kuna 9,90 krooni on suurem kui 9,375, siis ei ole Viru Vangla poolt makstav töötasu üheski kuus vastuolus kehtestatud määruses toodud miinimumiga (vt lk 32). Seega tuleb jätta kaebus Viru Vangla 31.05.2010 käskkirja nr 6-3/1090-D tühistamise nõudes rahuldamata. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.