) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sünnitunnistuse kohaselt on XXX.a. sündinud A G vanemad O K ja S G (t.l. 4). Vanematel on A G suhtes ühine hooldusõigus.
lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või 2/3 täielikult üle.
lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et A G vanemad elavad eraldi ning laps elab koos emaga. O K avalduse kohaselt puudub S G hingeline seotus lapsega ja ta ei ole lapse eest hoolitsemisest osa võtnud ega tema vastu huvi tundnud. Ka S G kinnitas kohtule ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, et lapse hooldusõigus oleks täielikult üle antud lapse emale. Narva linna esindaja on vestelnud nii O K, S G kui A G. Kuna S G igapäevaselt lapse elus ei osale, siis ei ole Narva linn vastu ühise hooldusõiguse lõpetamise ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramise osas. Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi korras leiab samuti, et on põhjendatud lapse ainuhooldusõiguse määramine lapse emale. A G, kes on juba 14- aastane on avaldanud soovi, et tema hooldusõigus oleks üle antud tema emale. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A G huvides on lõpetada O K ja S G ühine hooldusõigus ning anda lapse hooldusõigus täielikult üle O K. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus teeb lahendi lapse huvidest lähtudes, siis on õige jätta lapse A G menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.