2-10-21660/30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-21660 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) hagi L. V.`lt vanema õiguste äravõtmiseks (isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks) ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts
4. a Menetlusosalised Hageja: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) (Kesk 27, 40231 Sillamäe) Hageja esindaja: M. F., sotsiaalhoolekande osakonna vaneminspektor F.@sillamae.ee Kostja: L. V. (IK xxx, elukoht: xxx) Kolmas isik (alaealine laps) S. V. (IK xxx; xxx) Esindaja, riigi õigusabi korras: Irina Gromtsev, advokaat irina.gromtsev@gmail.com RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada. 1
6. Võtta L. V.`lt (IK xxx) ära isikuhooldus- ja varahooldusõigus alaealise S. V.`i (IK xxx) suhtes.
7. Välja mõista L. V.`lt elatis igakuise elatusrahana S. V.`i (IK xxx) ülalpidamiseks eestkosteasutuse – Sillamäe Linnavalitsuse kasuks alates
8. aprillist
9. a 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kalendrikuus kuni alaealise S. V.`i täisealiseks saamiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. on ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. 07.05.
11. a esitas Sillamäe linn hagi L. V.`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse S. V.`i suhtes, elatise väljamõistmiseks Sillamäe linna hallatava Laste Hoolekande Asutuse Lootus kasuks ning taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
12. Avalduse kohaselt alaealise lapse ema L. V.`l puudub kindel sissetulek, ta ei tööta ega ole kunagi töötanud, kuritarvitab alkoholi. S. suunati 29.04.
13. a laste hoolekandeasutusse, kuna jäi kodus ravita. 30.04.
14. a sattus laps Puru haigla lasteosakonda ja viibis seal kuni 03.05.
15. a. L. V. ei hoolitse oma väikelapse eest, pole huvitatud lapse kasvatamisest, ei tunne huvi lapse tervise ja heolu vastu. Lapse ema pole last hoolekandeasutuses külastanud. Alkoholi sõltuvuse tõttu ei suuda ema last kasvatada, osutada lapsele vajalikku eriabi ja hooldust.
16. Kohtu 10.05.
17. a määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ning Sillamäe Linnavalitsusel lubati korraldada alaealise S. V.`i elu ning paigutada laps hoolekandeasutusse.
18. Kohtu 07.06.
19. a kohtumäärusega määrati alaealisele lapsele esindaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
20. Last esindas OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev. Lapse esindaja esitas 04.11.
21. a kohtule kirjalikud seisukohad. Esindaja kohtus lapsega hoolekandeasutuses Lootus. Laps rääkis, et varem elas ta emaga, ema ei käi tema juures. Vestlusest hoolekandeasutuse juhatajaga selgus, et lapse tõi neile lastekaitseinspektor, sest majanaabrid kaebasid, et V. korteris toimuvad joomingud ja seal lärmatakse. Laps küsis naabritelt süüa. Varem käis ema last vaatamas, kuid alates juunikuust ta enam ei tulnud. S. oli algul metsik, peitis end voodi või diivani alla, väljendas ebatsensuurselt, ei 2 tundnud paljusid toiduaineid. Esindaja leiab, et avaldus vanema hooldusõiguste äravõtmiseks ja elatise nõue on põhjendatud, kuna kostja jättis lapse hooletusse.
22. L. V. menetluse kestel kohule vastust ei esitanud, samuti ei ilmunud kohtuistungile.
23. Kohtuistungil 04.03.
24. a hageja esindaja selgitas, et S. on alates
25. aasta veebruarist hooldusperes ning Sillamäe Linnavalitsus on sõlminud lapse perekonnas hooldamise lepingu. Elatis tuleks välja mõista lapse kasuks.
26. Lapse esindaja leidis, et hagi tuleks rahuldada, kuid elatis tuleks kostjalt välja mõista eestkosteasutuse kasuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27. 01.07.
28. a jõustunud perekonnaseaduse (PkS) § 210 lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 01.07.
29. a jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on esitatud kohtule 07.05.
30. a, seega on vajadus vanema õiguste äravõtmiseks tekkinud enne 01.07.
31. a. Samas ei näe alates 01.07.
32. a kehtiv perekonnaseadus ette vanema õiguste äravõtmist, vaid defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Perekonnaseaduse sätestatud hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus) (PkS § 116 lg 2). Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada nii kuni 01.07.
33. a kehtinud perekonnaseadust, kui ka alates 01.07.
34. a kehtivat perekonnaseadust.
35. Hooldusõigus Kohtuistungil palus avaldaja esindaja L. V.`lt isiku- ja varahooldusõigus poja S. V.`i suhtes ära võtta. 01.07.
36. a jõustunud PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste 3 tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et L. V. ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel. Alates aprillist
37. a korraldab lapse elu eestkosteasutus. Kuna S. V.`i vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel tema ärakuulamist vajalikuks. Alaealise lapse esindaja arvamuse kohaselt on vanemalt hoodlusõiguse äravõtmine poja S.i suhtes alaealise huvides. Kohtus leidis tuvastamist, et alaealine laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Lapse vanem ei tegele tema kasvatamise ja hooldamisega ning kuritarvitab alkoholi. Samuti ei toeta vanem materiaalselt lapse ülalpidamist. L. V. ei ole suuteline tagama lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust. 29.04.
38. a kodukülastuse aktist nähtub, et L. V. elas koos lapsega D. T.`i (* Viru Maakohus võttis D. T.`ilt ära vanema õigused 30.04.
39. a) juures xxx (munitsipaalkorter). Külastamise ajal oli korteris purjus seltskond, ka L. V. oli purjus, joomisest paistes näoga, laps oli räpakalt riides ja haige (nohu ja köha). Sillamäe Linnavalitusele on korduvalt laekunud kaebusi maja elanikelt selle kohta, et L. V. kuritarvitab alkoholi, korteri naabrite sõnul võib L. tarbida alkoholi nii, et vedeleb trepikojas, tema kõrval aga istub laps. Igapäevaseks võib pidada korteris toimuvaid joominguid, skandaale ja kakluseid. Kohtmenetluse ajal viibis L. V. taastuskeskuses, et läbida aastane taastuskuur sõltuvusest vabanemiseks, kuid jättis taastuskuuri pooleli. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei ole L. V. vanema kohustusi täitnud. Seeläbi on vanem lapse õigusi ja huve oluliselt kahjustanud. Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea tingimata väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui vanem ilma mõjuva põhjusteta lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale, kahjustab see lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb L. V.`lt lapse suhtes hooldusõigus ära võtta. Kohus märgib L. V.`le, et vaatamata sellele, et kohus piirab vanema hooldusõigust, on tal õigus lapsega suhelda.
40. Elatis Enne 01.07.
41. a kehtinud PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. 4 Elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 139,01 eurot, kuni 01.07.
42. a kehtinud PkS § 61 lg 4, uue perekonnaseaduse § 101 lg 1). Elatise võib välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Eeltoodud põhjendustel tuleb L. V.`lt välja mõista elatis Sillamäe Linnavalitsuse kui lapse eestkostet teostava eestkosteasutuse kasuks, kusjuures Sillamäe Linnavalitsus peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist pole võimalik välja mõista otse lapsele, sest lapsel pole seadusliku esindajat (vanemat või eestkostjat), kes saaks lapse raha käsutada. Menetluskulude jaotus
43. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
44. Advokaadi õigusabikulud jäävad riigi kanda. Kohtunik 5