← Eesti

2-10-28586/14

Obsah (10)§ 174§ 405§ 187§ 438§ 367§ 173§ 163§ 144§ 218§ 175

Tsiviilasi nr 2-10-28586 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 28. veebruar 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 405lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Dominus Inkasso (hageja) esitas 16.06.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 5-7), millele Diana Lodjak (kostja) esitas 15.07.2010 vastuväite (tl 13-14), märkides, et on hagejaga sõlminud interneti vahendusel maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks ja maksnud selle alusel hagejale kokku üle 3500 krooni, viimati 12.11.
  2. Peale töökoha kaotust ei ole kostjal olnud võimalust hagejale maksta.
  3. 16.09.2010 määrusega (tl 15) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
  4. 29.09.2010 esitas hageja kohtusse hagi (tl 23-26). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Kiirlaen OÜ 05.04.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee 3000 krooni laenu. Kostja kohustus laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 650 krooni tagastama hiljemalt 05.05.
  5. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi vaatamata laenuandja saadetud sõnumitele ja e-kirjadele, siis loovutas laenuandja 13.05.2008 oma nõude hagejale, kes teavitas sellest kostjat. Hagi koostamise seisuga võlgneb kostja hagejale 4439,15 krooni, millest 3000 krooni on tagastamata laenusumma, 650 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 789,15 krooni viivis perioodi eest 06.05.2008 kuni 27.09.
  6. Hageja on lähtunud viivise arvestamisel viivise määrast 0,114% päevas, vähendades ise kokkuleppelist viivise määra (0,85% päevas), ja saades võlgnetava viivise suuruseks 3640,88 krooni. Kuna kostja tasus ajavahemikul 19.06.2008 kuni 13.10.2008 hagejale kokku 2851,73 krooni, millise hageja arvestab maha viivisest, siis on nõutavaks viiviseks 789,15 krooni. Lisaks palub hageja, et kohus mõistaks alates 28.09.2010 kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 2500 krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni, hagimenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1500 krooni). Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 05.04.2008 laenulepingust nr 2100190268 (tl 27-32), arvest nr 21381 (tl 33), maksekorraldusest nr 4931 (tl 34) ja võlanõuete üleandmise aktist nr 4011/2-20 (tl 35).
  7. 25.01.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 48), milles tunnistab, et ei olnud suuteline kogu summat SMS Kiirlaen OÜ-le kohe tasuma, mistõttu sõlmiti hagejaga maksegraafik. Kostja tasus kuni töökoha likvideerimiseni ajavahemikul 19.06.2008 kuni 12.11.2008 hagejale kokku 3345,63 krooni. Peale töökoha kaotust võttis kostja hagejaga ühendust olukorra selgitamiseks, kuid hageja nõudis võla tasumist, saates ähvarduskirju ja helistades hageja emale. Kostja loodab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, kuna tema ei ole pahatahtlikult maksmisest kõrvale hoidunud. Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtte (tl 49).
  8. 15.02.2011 esitas hageja kostja vastuse kohta arvamuse, mille kohaselt ei ole hagis kajastatud 12.11.2008 toimunud täiendavat võlgnevuse tasumist summas 493,90 krooni. Hageja on nõus nimetatud laekumise hagiga nõutud võlgnevusest maha arvestama. Arvamuses pakub hageja kostjale kompromissi, olles mõistliku maksetähtaja korral valmis vähendama viivist kuni poole võrra. Samas osutab hageja, et kompromissi sõlmimise korral jääks kostja kanda vaid pool hageja poolt tasutud riigilõivust (teise poole tagastab hagejale kohus). KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. 2

(6)Pooltele on kätte toimetatud 26.01.2011 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 54, 55). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Kostjale on saadetud hageja 15.02.2011 arvamus asja lahendamise võimaluse kohta kompromissiga (tl 57). Kostja on kohtu kirja kätte saanud 16.02.2011 (tl 58), kuid ei ole kohtule kuni käesoleva ajani oma seisukohta avaldanud. 7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja sõlmis 05.04.2008 SMS Kiirlaen OÜ-ga viimase interneti kodulehel www.smskiirlaen.ee laenulepingu nr 2100190268 (tl 27-32), mille alusel anti kostjale laenu 3000 krooni (tl 34) ja et kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tagastada laenusumma kokkulepitud tähtajaks, so 05.05.2008, koos laenulepingu tasuga (tl 33). Kohus leiab, et laenulepingu tasu näol on sisuliselt tegemist intressiga VÕS § 397 tähenduses. Nimetatud paragrahvis sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Vaidlust ei ole selles, et SMS Kiirlaen OÜ on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingulist kohustust. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku laenu ja laenulepingu tasu tagastamise kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustused täitmata, siis on hageja, kellele laenuandja on 13.05.2008 oma nõude loovutanud (tl 35), õigustatud kostjalt nõudma tagastamata laenusummat 3000 krooni (191,73 eurot) ja laenulepingu tasu 650 krooni (41,54 eurot). VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 27.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 789,15 krooni ja alates 28.09.2010 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,114% päevas (41,61% aastas) ja arvestanud viivist võlgnevuse (3650 krooni) sissenõutavaks muutumisest, so alates 06.05.2008, kuni 27.09.2010, saades viivise suuruseks 3640,88 krooni. Kuna kostja on ajavahemikul 19.06.2008 kuni 13.10.2008 tasunud hagejale kokku 2851,73 krooni, millise summa hageja arvestas maha viivisest, siis on hageja viivisenõudeks 789,15 krooni. 15.02.2011 kirjalikus arvamuses teavitab hageja, et kostja on 12.11.2008 tasunud täiendavalt 493,90 krooni, millise summa võrra vähendab hageja oma nõuet. Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et SMS Kiirlaen OÜ ja Diana Lodjak tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna 3
(6)laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (310,25% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud määras (0,114% päevas ehk 41,61% aastas) arvestatud viivis. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud asjas on hageja arvestanud viivist kokkuleppelises määras ja saanud viivise nõudeks 3640,88 krooni, kui põhivõlg on 3000 krooni. Samas ei ole hageja oma 3640,88 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Kuna hageja ei ole 3640,88 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon. Käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr ehk VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 06.05.2008 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates 10.12.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni käesoleva ajani 8% aastas. Kuivõrd kohus on seisukohal, et laenulepingu tasu näol on sisuliselt tegemist intressiga ja VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral, siis tuleb viivist arvestada tagastamata laenusummalt 3000 kroonilt, mitte kogu võlgnevuselt 3650 kroonilt nagu arvestab hageja. Kohus märgib veel, et hageja on viivise arvestamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on ajavahemikul 19.06.2008 kuni 12.11.2008 tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 3345,63 krooni (tl 49). Lisaks on lepingu p-s 7.7 määratud kindlaks lepingust tulenevate erinevate summade tasumise arvestamise järjekord, mille kohaselt muutus hagis esitatud nõudeid arvestades esmajärjekorras sissenõutavaks laen (laenulepingu tasu ja laenusumma) ning seejärel viivis. Seega esimese osamakse tegemisel 19.06.2008 summas 838,93 krooni sai kostja poolt tasutud laenulepingu tasu 650 krooni ning laenusummast 188,93 krooni. Edaspidiselt vähenes osamaksete arvelt võlgnetav laenusumma. 4

(6)Eeltoodust tulenevalt on tasumisele kuuluva viivise arvestus järgmine: Võlgnetav summa kroonides Periood
(2008)Viivise määr Viivitatud Arvutuse käik päevi Viivis kroonides 3000,00 06.05.-19.
  1. 11% 45 3000 × 11% × 45/365 40,68 2811,07 20.06.-11.
  2. 11% 22 2811,07 × 11% × 22/365 18,64 2317,17 12.07.-12.
  3. 11% 32 2317,17 × 11% × 32/365 22,35 1823,27 13.08.-15.
  4. 11% 34 1823,27 × 11% × 34/365 18,68 1298,27 16.09.-13.
  5. 11% 28 1298,27 × 11% × 28/365 10,96 798,27 14.10.-12.
  6. 11% 30 798,27 × 11% × 30/365 7,22 304,37 13.11.-09.
  7. 11% 27 304,37 × 11% × 27/365 2,48 304,37 10.12.-31.
  8. 9,5% 22 043,37 × 11% × 22 / 365 1,74 Seega võlgneb kostja hagejale 31.12.2008 seisuga 427,12 krooni, millest tagastamata laenusumma on 304,37 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 122,75 krooni. Kuna kostja ei ole
  9. aastal kuni hagi koostamiseni teinud ühtegi osamakset, siis on 27.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 165,11 krooni (122,75 + (304,37 × 8% × 635/365 = 42,36)).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kuna kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud alates 01.01.2009 ja kohus luges viivise määraks seadusjärgse määra, siis on hageja õigustatud lisanduvat viivist nõudma ja kohus mõistab kostjalt välja täiendava viivise alates 28.09.2010 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui võlgnetav põhinõue, so 304,37 krooni. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 469,48 krooni (304,37 krooni põhinõude ja 165,11 krooni sissenõutavaks muutunud viivise katteks), mis on 30,01 eurot (19,45 + 10,55). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise alates 28.09.2010 kuni põhinõude 19,45 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku (juba sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või ületada 10,55 eurot. 8.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 11% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 11% ulatuses kostja ja 89% ulatuses hageja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1000 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud 250 krooni) ning õigusabikulud 1500 krooni, kokku seega 2500 krooni. 5

(6)Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses sätestatud määras. Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

Asja materjalidest nähtub, et hagejat on maksekäsu kiirmenetluses esindanud hageja töötaja Janar Tasa volikirja alusel vastavalt

§ 218

lg-s 2 sätestatule.

§ 175

lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, kuid antud tsiviilasi on lahendatud vaid kirjalikus menetluses. Nii hagiavalduse kui arvamuse kostja 25.01.2011 vastusele on esitanud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Ahti Jesse.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Äriregistrist nähtuvalt on hageja põhitegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, mistõttu eelduslikult puudub hagejal põhjendatud vajadus osta õigusalast konsultatsiooni teiselt firmalt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1000 krooni (riigilõiv), mis on 63,91 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 7,03 eurot. Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.