2-09-48706 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-48706 Tsiviilasi Maire
imusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist. KOS § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.
- Korteriomanike üldkoosoleku protokollist 08.06.2008 nähtub, et üldkoosolekul arutati majanduskava ja võeti vastu otsus olemasolevast kogutud rahast teha korda maja fassaad: vahetada välja mädanenud lauad ja värvida maja seinad ja vahetada välja uutega fassaadipoolsel majal vanad ja mädanenud aknad uute ja tüüpakende vastu korteritele 2, 3,
- Nimetatud majaomanike üldkoosoleku protokolliga on korteriomanikud otsustanud, et kogutud 2
(4)remondirahast hüvitatakse korterile 2 vana akna vahetus uue vastu. Kostja II on väitnud, et siiski oli mõeldud kompenseerida maja koridoride akende vahetust, mitte korteriomanike korterite akende vahetust. Korteriomanike üldkoosoleku protokollist 08.06.2008 ei nähtu, et mõeldud oli kompenseerida ainult koridoride akende vahetust. Seega on hageja õigustatud nõudma 21.22.07.2008 vahetatud akna kompenseerimist KOS § 15 sätete alusel. Konto väljavõttest nähtub, et korteriomanikule T. K. on kompenseeritud aknavahetus 3000 krooni ulatuses 2006.a. Seega on ka varem korteriomanikud otsustanud hüvitada just korteriomaniku korteri akna vahetust.
- Müügi- ja töövõtulepinguga 21.07.2008 luges kohus tuvastatuks, et hageja tellis ühe akna Aknaluks OÜ-lt. Ettemaksuarvega 21.07.2008 luges kohus tuvastatuks, et ettemaks oli 1500 krooni. Arvega 21.07.2008 luges kohus tuvastatuks, et akna maksumus oli 2753,72 krooni. Arvega 22.07.2008 luges kohus tuvastatuks, et akna transpordi ja paigalduse maksumus on 700 krooni. Eelpoolnimetatud arvetega on hageja tõendanud, et aknavahetuse ja paigalduse maksumus on üle 3000 krooni.
- MTÜS § 2 lg 1 sätestab, et mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist nähtub, et kostja I kanti registrisse 04.09.
- Seega nimetatud ajast Kohila, Tööstuse 8 elamu majandamine kuulub kostja I pädevusse. Kostja I konto väljavõttest nähtub, et kostja II on kandnud korteriomanike enne kostja I moodustamist kogutud remondirahad kostja I arvele summas 41 625,30 krooni 15.01.
- Korteriühistuseaduse (
) § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks.
§ 15
lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
§ 151
lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. MTÜS § 11 lg 1 sätestab, et asutatava mittetulundusühingu nimel enne mittetulundusühingu registrisse kandmist tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt ning § 11 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused lähevad registrisse kandmisest alates üle mittetulundusühingule, kui tehingu teinud isikul oli õigus ühingu nimel tehingut teha. 10.
§ 2
lg 1 kohaselt on korteriühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on ka vahendite saamine ja nende kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. Korteriomanikud, kes võtsid vastu 08.06.2008 üldkoosolekul otsused, on kõik ka kostja I liikmed.
§ 15
lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevuses korteriühistu majandustegevuse aastakava kinnitamine. Seega kõik korteriomanikud on ka korteriühistus pädevad otsustama majandustegevusse puutuvaid
imusi. Aknavahetuse kompenseerimise otsustamine kuulub elamu majandamistegevuse
imuste valdkonda. Korteriomanikud on ise kogunud remondiraha ning kogutud remondirahad anti üle korteriühistule. Antud juhul on korteriomanike 08.06.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, s.o Tööstuse 8-X korteri akna vahetuse hüvitamine kogutud remondirahade arvelt, täitmise kohustus läinud üle kostjale I. Nimetatud otsust on võimalik täita kostjale I üle antud remondirahade arvelt. 08.06.2008 üldkoosoleku protokoll on allkirjastatud 3
(4)koosoleku juhataja T. V. poolt. Samuti on protokollil kõigi koosolekul viibinute allkirjad. Registrisse kantud kostja I põhikirjast nähtub, et põhikiri on vastu võetud üldkoosolekul 08.06.2008, mida kinnitavad korteriomanike allkirjad. Põhikirja ei ole muudetud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et 08.06.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised. 04.03.2006 korteriomanike üldkoosoleku protokoll ei ole käsitatav tõendina, kuna see protokoll ei ole vormistatud korrektselt ega ole allkirjastatud. Seega kuulub ainult kostjalt I väljamõistmisele 3000 krooni hageja kasuks. Kostjalt II solidaarselt kostjaga I 3000 krooni väljamõistmiseks seaduslik alus puudub. Antud asjasse ei puutu kostjalt II kostjale I üle kantud remondirahade summa suurus ning kas selle kohta on alustatud kriminaalmenetlus või mitte.
- 22.03.2011 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus segane, seadusevastane ja arusaamatu. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 3000 krooni (191,73 euro) väljamõistmist. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see on oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 4
(4)