← Eesti

2-08-85976/85

Obsah (7)§428§ 150§430§173§174§661§386

Tsiviilasi nr.2-08-85976 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprillil 2011.a.; Valga K

§428lg 1 p4, §429-§433, §463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada T.

K. ´e ja K. K. ´i vahel 11.03.2011.a.. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:

  1. Kostja K. K. tasub kompromisslepingu sõlmimise päeval 11.03.2011.a. Tartu Maakohtu deposiitarvele 4793,37 eurot (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kolm eurot ja kolmkümmend seitse eurosenti), milline summa kantakse haginõude katteks T. K. ´ele üle pärast kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise määruse jõustumist, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank. T. K. ´e
  2. Kostja K. K. on tasunud 11.03.2011.a. Tartu Maakohtu deposiitarvele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 3100057455, 4793,37 eurot /tl.62/.
  3. Hageja T. K. loobub oma nõuetest kostja K. K. ´i vastu summas, mis ületab käesoleva kompromissilepingu punktis 1 märgitud summat (4793,37 eurot). 4.

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada T.

K. ´ele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (tasutud 15.12.2008.a. 11750 krooni (750,96 eurot), viitenumber 2900072699, selgitus T. K. riigilõiv kohtuasjade toimingult ) s.o. 375,48 eurot T. K. ´e pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank.

  1. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  2. Määruse jõustumisel kanda K. K. ´i poolt Tartu Maakohtu deposiitarvele tasutud 4793,37 eurot ( neli tuhat seitsesada üheksakümmend kolm eurot ja 37 senti ) T. K. ´e arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS SEB pank.
  3. Tühistada Tartu Maakohtu 16.12.2008.a. hagi tagamise määrusega nr 2-0885976 kohaldatud hagi tagamise abinõu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna xxxx kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxxxx K. K. ´ile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxx, seatud kohtulik hüpoteek summas 221 445 krooni ulatuses, T. K. ´e kasuks. Lõpetada menetlus kinnitamisega. tsiviilasjas nr 2-08-85976 seoses kompromissilepingu Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kuna pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest, määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Menetluse käik 15.12.2008.a. on kohtule laekunud T. K. ´e hagi K. K. ´i vastu 221 445 krooni nõudes. Tartu Maakohtu 05.11.2010.a. tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega rahuldati T. K. hagi K. K. ´i vastu. Poolte taotlus 14.03.2011.a. on kohtule laekunud poolte vahel 11.03.2011.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes. 2

(4)Kompromissilepingus on hageja esitanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 375.48 eurot. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled avaldavad kompromissilepingus, et nad loobuvad edasikaebe õigusest. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi vastuvõtmine ja kinnitamine Kohus on kohtuasja menetlemisel selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning -kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on kohtuistungil avaldanud valmisolekut pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja –teostama toiminguid lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. 14.03.2011.a. on kohtule laekunud poolte vahel 11.03.2011.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises (s.o. kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes) ning menetluskulude jaotuses. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (

§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (

) (RT 26/05-197) §428 lg.1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulude jaotus

§173

sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§174

¹ lg.1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 3

(4)

§150

lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 750.96 eurot (11 750 krooni) /tl.7/ Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 375.48 eurot. Kuna pooled on kompromissilepingus kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude mahu ning pooled ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb poolte poolt asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Määruse jõustumine

§661

lg.2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

§661

lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud kohtuasjas on pooled kompromissilepingus kokku leppinud, et nad loobuvad määruse peale edasikaebe õigusest. Seega määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruse kättetoimetamisest alates. Hagi tagamise määruse tühistamine

§386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Pooled on esitanud kohtule taotluse tühistada Tartu Maakohtu 16.12.2008.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek K. K. ´ile kuuluval xxxxxxxxxxxxx linnas asuval kinnistul (registriosa nr xxxxxxx) 221 445 krooni (14152.92 euro) ulatuses T. K. kasuks. Kuna poolte vahel sõlmitud kompromissileping kuulub kinnitamisele ja menetlus antud asjas lõpetamisele, tühistab kohus Tartu Maakohtu 16.12.2008.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Hele Ilisson kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.