2-08-54836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2010.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-

) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

§-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik.

§ 1

lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata

imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on kohtul vaja tuvastada, kas korteriühistu Uusküla 21 Narva üldkoosoleku otsused, millega võeti vastu ja kinnitati otsust kuuma-, külma ja ringlusveevarustuse püstiktorude 3 2-08-54836 väljavahetamise sihtmakse tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt summas 64,21 krooni ruutmeetri eest on vastuolus seaduse või põhikirjaga.

§ 15

-1 lg 1 järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas korteriühistu otsused vastavad põhikirjale. Pooled vaidlevad, kas kuuma-, külma ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse peab olema arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või eluruumi kasutavate isikute arvu järgi. Korteriühistu Uusküla 21 Narva põhikirja (t.l. 3-11) p 3.3.

1. sätib, et ühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, välja arvatud sihtotstarbelised masked, mida arvestatakse elanike peale. Majas teostatavate tööde nimekirja määrab kindlaks üldkoosolek ning nende tööde eest maksete suurus sõltub sellest, kas töö pn teostatud maja ulatuses vastavalt loeteltud nimetustele. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub ühistu liige iga viivitatud päeva eest viivist 0,07 % tasumata summast, vastavalt seadusega kehtestatud korras. Korteriühistu Uusküla 21 Narva põhikirja p 3.3.
2. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid, mis on arvestatud ühistus ühe elaniku kohta vastavalt faktiliselt korteri kasutavate isikute arvule (ühistu liige, tema pereliikmed, üürnik ja ajutine elanik). Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud, et korteriühistu põhikirja punktis 3.3.
3. on reglueeritud kaks erinevat võimalust majandamiskulude arvestamiseks. Kohus tuvastas, et korteriühistu põhikirja p 3.3.
4. reguleerib majandamiskulude tasumist korteriühistuseaduse § 15-1 tähenduses, nimetades majandamiskulusid sihtotstarbelisteks makseteks. Põhikirja p 3.3.
5. näeb ette, et sihtotstarbeliste maksete (seega majandamiskulude) suuruse määramisel lähtutakse reeglina korteriühistu liikme omanduses korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Samas näeb põhikirja p 3.3.
6. ette ka erandi, et kui sihtotstarbelisi maskeid on arvestatud elaniku kohta, siis ei saa neid makseid arvestada eluruumi üldpinna ruutmeetri järgi. Punktis 3.3.
7. on selgesõnaliselt kirjas, et maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, välja arvatud sihtotstarbelised masked, mida arvestatakse elanike peale. Sõna makse punkti 3.3.
8. teises lauses järgneb esimesele lausele, kus räägitakse sihtotstarbelistest maksetest, seega saab teha järelduse, et teises lauses reguleeritakse sihtotstarbeliste maksete suuruse arvestamise kord, mitte ei kirjeldata iseseisevat makse liiki. Teisest lauses on täpselt reguleeritud, et on ka sihtotstarbelised masked, mida arvestatakse elanike peale, mis lubab teha järelduse, et ei ole eraldi reguleeritud erinevaid makseid erinevate nimedega, vaid on reguleeritud maskete arvestamine kahel erineval alusel, mis on ka samas punktis ja samas lauses lahti seletatud. Kohus põhikirja p 3.3.
9. sõnastusest ei saa teha järeldust, et punkti 3.3.
10. esimese ja teise lausega reguleeritakse üldiste majandamiskulude tasumist ja sätitakse erand sihtotstarbeliste maksete tasumiseks, mida reguleerib põhikirja p 3.3.
11. Kohtu arvates on põhikirja p 3.3.
12. avatud eluruumi elaniku mõiste, kuidas arvestada makseid elaniku kohta. Kuna põhikirja p-s 3.3.
13. on selgesõnaliselt kirjas, et ühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstabelised makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadesl, siis ei ole ka korteriühistu üldkoosoleku otsus vastuolus põhikirjaga. Kohus leiab, et põhikirja p 3.3.
14. sõnastus ei luba tõlgendada sihtotstarbelisi makseid 4 2-08-54836 majandamiskuludena, millele kohaldada korteriühistu seaduse § 15-1, millest p 3.3.
15. sätiks erandi korteriühistu seaduse § 15-1 valguses. Põhikirja punktidest 3.3.
16. ja 3.3.
17. saab kohus aru selliselt, et korteriühistu üldkoosolekul on õigus otsustada majandamiskulude s.h. sihtmaksete arvestuse meetodi üle, kas seda tehakse arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või eluruumi elaniku kohta. Seega kohus ei tuvastanud, et korteiühistu üldkoosolekute otsused, mida hageja vaidlustab oleksid vastuolus korteriühistu põhikirjaga. Pooled ei vaidle, et sihtmakse märkimisel makseteatises on eraldi rida sihtmakse kohta (t.l. 99). Seega tuleb jätta rahuldamata A B hagi KORTERIÜHISTU UUSKÜLA 21 NARVA vastu KORTERIÜHISTU UUSKÜLA 21 NARVA 20.05.2008.a, 02.12.2009.a ja 12.02.2010.a. üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5