2-10-61786/6

2-10-61786 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-61786 Tsiviilasi Jxxxxxx Vxxxxxxxxx hagi DxxxxVxxxxxxxxx vastu elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind 351.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Jxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja DxxxxVxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) esindaja Txxxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 02.03.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.
4. Vähendada Tartu Maakohtu 17.02.2010.a määrusega Jxxx Vxxxxxxxxxxx Dxxx Vxxxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust.
5. Määrata Jxxx Vxxxxxxxxxxx Dxxx Vxxxxxxxxx kasuks välja mõistetava elatise suuruseks alates lahendi tegemisest kuni Jxxx Vxxxxxxxxx tööle asumiseni igakuiselt 100 (ükssada) eurot.
6. Määrata Jxxx Vxxxxxxxxxxx Dxxx Vxxxxxxxxx kasuks välja mõistetava elatise suuruseks alates Jxxx Vxxxxxxxxx tööle asumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti.
7. Elatis tasuda Dxxx Vxxxxxxxxxxarveldusarvele nr 221023397621 Swedbankis hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Tartu Maakohtu 17.02.2010.a määrusega kinnitati Txxxxxx Lxxxxxxxx ja Jxxx Vxxxxxxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus Jxxx Vxxxxxxxx maksma Dxxx Vxxxxxxxxx ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus alates 01.02.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 10.12.2010.a kohtule hagi, milles palus muuta edaspidiseks elatise suurust ja vähendada seda 1200 kroonini alates detsembrist 2010.a. Hagiavalduse ja lisade kohaselt lõppes hagejal tööleping tööandjaga 31.10.2010.aja sellest ajast saadik puudub tal reaalne sissetulek. Alates detsembrist
8. on hageja vormistatud töötuks. Tööd ei ole hageja leidnud seoses riigi raske majandusliku olukorraga. Lisaks hagejale on tema peres abikaasa, nende kaks ühist last ja abikaasa poeg eelmisest kooselust. Hageja sissetulekuks on igakuiselt 1000 krooni. Ja sellele lisaks on pere sissetulekuks veel sotsiaaltoetused (lastetoetused, emapalk ja puudega lapse toetus) kokku 8110 krooni. Hageja ja tema abikaasa lapsed on sündinud xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a ja hageja poeg põeb astmat ning tal on määratud puue. Hagejale kuulub laenuga soetatud eluruum, mille osas tuleb teha igakuist laenu tagasimakset pangale summas 1700 krooni. Hageja leidis, et DxxxxVxxxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatist tuleks vähendada 1200 kroonini. Kohtuistungil teatas hageja, et alates 2010.a detsembrist on ta tasunud elatist 1200 krooni ja on valmis tasuma elatist edaspidi samas summas s.o 76.69 eurot. Hageja eitas kostja esindaja väidet enda Soomes tööl käimise kohta. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esindaja selgitas, et tal on lisaks kostjale veel üks laps, kellel on tuvastatud puue ja vajab regulaarselt kõrvalabi. Laps on tihti haige ja see piirab kostja esindaja sissetulekut. Tal on küll töökoht, kuid töötasuga 319.56 eurot (5000 krooni). Kostja abikaasal on küll töökoht ja tema sissetulek on 511.29 eurot, kuid ta maksab elatist kolmele lapsele. Kostja perekonna väljaminekud kuus on ligi 17 000 krooni (s.h eluasemelaen1200 krooni ja abikaasa makstav elatis 5175 krooni) sissetulekuks lisaks kostja esindaja ja tema abikaasa töötasule lastetoestused 600 krooni ja puudega lapse toetus 1085 krooni. Kostja esindaja leidis, et hageja võib saada registreerimata töötasu nn ümbrikupalka. Kohtuistungil teatas kostja esindaja, et ei ole hageja pakutuga nõus ja minimaalseks elatiseks, millega ta nõus on, võiks olla 1700 krooni s.o 108.65 eurot. Kostja esindaja märkis, et hageja on käinud Soomes tööl, seega peaks tal olema sissetulek. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 Kohus on tsiviilasjas 2-10-389 tuvastanud, et Dxxx Vxxxxxxxx on Jxxx Vxxxxxxxxx poeg. Kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi PkrS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on DxxxxVxxxxxxxx õigustatud saama ülalpidamist ja kohustatud isikuteks on tema mõlemad vanemad. Hageja on palunud temalt välja mõistetud elatist vähendada, kuna tal puudub töötuks jäämise tõttu piisav sissetulek ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last: xxxxxxxxxx sündinud Axxxxxx Vxxxxxxxxxja xxxxxxxxxx.a sündinud Axxxxxxxx Vxxxxxxxxx (t lk 9-10). Oma töötust tõendas hageja väljavõttega töötukassasse pöördumiste lehelt (t lk 12) ja Eesti Töötukassa 28.12.2010 otsusega (t lk 28), mille kohaselt on hagejale määratud töötu toetus perioodiks 10.12.2010-05.09.2011.a päevamääras 32.90 krooni s.o 2.10 eurot. Nimetatud summa teeb keskmiseks kuu sissetulekuks 987-1019.90 krooni s.o 63-65.10 eurot. Hageja abikaasa sissetulekuks on vanemahüvitis 4350 krooni. /t lk 13). Hageja pojale Axxxxxx Vxxxxxxxxxxx on määratud puudega lapse toetus 1260 krooni (tlk 14, 21). Nimetatud toetus on sihtotstarbeline ja seda ei sa arvestada pere sissetulekuna, samuti ka lastetoetusi (t lk 16). Hageja abikaasa ülalpidamisel on tema laps (t lk 11). Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 3701 krooni kuus, lisaks töövõimetushüvitised 688 krooni kuu kohta (7 kuu kokkuvõte, t lk 43-44), kokku keskmiselt 280.51 eurot. Pere sissetulekuks on veel kostja esindaja abikaasa VxxxxxxLxxxxxxxx töötasu, mille suuruseks on kostja esindaja väitel umbes 511 eurot kuus. Lastetoetusi ja Sxxxxxx Lxxxxxxxxxx puudega kaasnevat toestust (t lk 49-52) ei saa perekonna sissetulekuks arvestada, kuna need on sihtotstarbelised. Kostja esindaja ülalpidamisel on teinegi laps Sxxxxxx Lxxxxxxxx (t lk 56). Elatise suuruse määramisel arvestab kohus nii ülalpeetava vajadusi kui ka kohustatud isiku võimalusi (PrkS § 99, 102). PrkS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja ja kostja esindaja on esitanud kohtule tõendid neil tasumisel olevate muude kohustuste (eelkõige laenud) kohta (t lk 17-20, 45-48). Hageja vara kohta on esitatud ostumüügileping ja auto tehniline pass (t lk 30-40). Kohus leiab, et arvestades hageja sissetulekute vähenemist, tuleb temalt kohtumääruse alusel välja mõistetud elatise suurust vähendada, kuid mitte määras, mida palus hageja. Kohus märgib, et hageja on tööjõuline ja terve mees, kes siiski peaks leidma endale uue töökoha. Samuti ei ole töötus selliseks aluseks, mis tingiks elatise vähendamise alla seadusjärgse elatise minimaalmäära (139.01 eurot). Kohus arvestab hagejal teiste ülalpeetavate aga ka kostja esindajal teise ülalpeetava lapsega. Asjaolu, et kostja esindaja- DxxxxVxxxxxxxxx ema on suutnud säilitada töökohta ei saa olla põhjuseks miks peaks lapse kulud jääma oluliselt suuremas osas just tema kanda. Kohus rahuldab hageja nõude elatise vähendamiseks osaliselt ja määrab alates kohtulahendi tegemisest tasumisel kuuluvaks elatiseks 100 eurot kuus (s.o 1564.66 krooni). Vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lg 23 võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise. Kohus leiab, et vähendatud summas võib hageja elatist tasuda vaid kuni tööle asumiseni. Hagejal sissetuleku suurenemisel (tööle asumisel) on tal seadusest tulenev kohutus tasuda DxxxxVxxxxxxxxxxx elatist 139.01 eurot kuus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3 Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 tulenevalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad poolte endi poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 4