Kostja vastuväide. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on ta laenu saanud kokku 43 000 krooni, millest on tagasi maksnud 14 931.49 krooni. Võlgu on ta jäänud seega 28 068.51 krooni ja selle on ta ka nõus ära maksma koos kohtukuludega. Suuliselt istungil kinnitab, et leping ja kokkulepe on sõlmitud, tema poolt sõlmimisel läbi loetud ja allkirjastatud, neid tehinguid ta vaidlustanud ei ole. Kostja ei esita ka põhjendust, miks ta pole kolme aasta jooksul laenu katteks tagasimakseid teinud ja selgitab, et hetkel töö puudumisest tulenevalt on valmis ja võimeline hüvitama maksimaalselt 7 eurot kuus. Kohtu tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid, kohaldatud seadused. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud esitatud tõenditega, hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (
) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahelist lepingut kostja kohaselt täitnud ei ole. Ehkki kostja väitis suuliselt, et tema tuttav jurist luges mingil ajal lepingu läbi ja leidis, et talle on liiga tehtud, ei ole tehingu vaidlustamiseks tänaseni vastavat nõuet esitatud. Vastupidi, kostja on seda osaliselt täitma asudes tunnustanud. Kostja kinnitab, et luges lepingu ja kokkuleppe läbi ja sai aru kõigist lepingu tingimustest. Kostja arusaam, et hagejalt laenu saades, peaks ta tagasi maksma üksnes tema kontoarvele kantud laenusumma, on ekslik ja ei põhine krediidiasutuse toimimise põhimõtetel. 2 Hageja kinnitusel on seni kostja poolt nimetatud laenu tagasimakseteks tehtud summasid hagi nõude esitamisel ka arvestatud. Hageja kinnitusel on nad valmis ka täna, eeldusel, et kostja alustab tagasimaksetega kasvõi 7 euro ulatuses, pidama läbirääkimisi nõude võimalikuks vähendamiseks.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on tõendanud ning kostja ei ole vaidlustanud seda, et laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooled vabad kokku leppima intressimäära suuruses ning võlaõigusseadus ei näe ette kokkulepitud intressimäära suhtes piiranguid ning seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, mille kohaselt hageja nõuab ebamõislikult suurt intressi.
lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi 1. lõike kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009.a. otsuses nr 3-2-1-120-08 leidnud, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ning seetõttu lähtub kohus hageja poolt esitatud viivise arvestusest, Taotlust viivisnõude vähendamiseks esitatud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 367) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel tagastamata krediidisummalt aastas alates 28.02.2011.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud tasumata krediidisummalt aastas Menetluskulude jaotus. 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 29. aprillil 2011.a Nooremreferent Marika Leimann Tea Toming Tea Toming 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.