Obsah (8)

§ 317§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 150

2-10-45047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Aktsiaselts JÕGEVA ELAMU esitas 17.09.
2. a kohtule hagiavalduse HansaPlasti OÜ vastu hooldustasu võlgnevuse summas 10 566,70 krooni ja viivise summas 1819,20 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale hagimaterjale edastada hagiavalduses märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxn ja kostja juhatuse liikme elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna kõik kirjad tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kohtutäitur Mati Kadakul ei õnnestunud samuti kostjale hagimaterjale edastada. 17.12.

1. a esitas hageja kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 17.12.
2. a määrusega kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 17.12.
3. a.

§ 317lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 17.

jaanuaril 2011.a. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Korteriomandiseaduse § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on Jõgeva Kivi 2 elamu üldkoosolek kinnitanud 20 % aastas. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja 2-10-45047 krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagilt tasutud riigilõiv summas 3000 krooni (tl 18) ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest 100 krooni (tl 49). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tasus hageja kostjale kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtu deposiiti tasutud 420 krooni (tl 32). Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, siis otsustas kohus hageja taotlusel seda teha kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituril ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtutäitur on esitanud teenuse eest arve summas 240 krooni, mis on hageja poolt deposiiti tasutud summast kohtutäiturile üle kantud. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 240 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja poolt kohtu deposiiti tasutud kohtutäituritasu ülejäänud osas summas 180 krooni tagastatakse hagejale

§ 150lg 7 alusel hageja taotlusel.

Maimu Laumets Kohtunik