Tsiviilasi nr 2-10-50382 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 14. märts 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Ts

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Acme Finants OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Laido Toom võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Acme Finants OÜ hagi Laido Toomi vastu 806,54 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank 11.04.2008 limiidilepingu nr 485JM20801309, millega kostjale võimaldati limiidi kasutamist summas 10 000 krooni. Kostja kohustus limiidisumma tagastama 300 krooni suuruste igakuiste maksetena hiljemalt 11.04.
2. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, siis ütles pank 03.12.2009 lepingu üles, lugedes limiidi tagastamise lõpptähtpäeva saabunuks 22.12.
3. Danske Bank A/S Eesti filiaal (AS Sampo Pank õigusjärglane) loovutas 20.05.2010 nõude hagejale. 28.12.2010 seisuga (hagi kohtusse esitamise aeg) võlgneb kostja hagejale 12 619,54 krooni (806,54 eurot), millest 9519,43 krooni (608,40 eurot) on tagastamata limiidisumma, 1843,38 krooni (117,81 eurot) intress, 776,16 krooni (49,61 eurot) viivis ja 480,57 krooni (30,71 eurot) kahju.
4. Kohus kohustas kostjat 31.12.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 34). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 18.02.2011 (tl 38). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
5. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

4.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 11.04.2008 limiidilepingust (tl 1718), kostja kontoväljavõttest (tl 19-27), 03.12.2009 lepingu ülesütlemise teatest (tl 28), 21.05.2010 teatisest nõude loovutamise kohta (tl 29) ja 24.05.2010 arvest nr 1512 teenustasu maksmiseks nõude kohtuvälise menetluse eest summas 2855,83 krooni (tl 30).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõuab hagis (p 4.2) kostjalt intressi 1843,38 krooni (117,81 euro) väljamõistmist lepingu üldtingimuste p 4.1 ja 4.3 alusel. Limiidilepingu üldtingimuste (tl 18) p 4.1 kohaselt arvestatakse intressi panga poolt kliendi kasutuses olevalt limiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ja lepingus kokkulepitud intressimäärale (antud juhul 19% aastas). Üldtingimuste p 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni limiidi täieliku tagastamiseni kliendi poolt. Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 22.12.2009 (limiidi tagastamise lõpptähtpäev) kuni 28.12.2010 (hagi kohtusse esitamise aeg). VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega VÕS §st 397 tulenevalt õigusliku aluse. Kuivõrd limiidileping öeldi 03.12.2009 teatisega üles (tl 28) ja limiidi tagastamise lõpptähtpäev loeti 22.12.2009 saabunuks, siis on hageja kaotanud õiguse 2

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 85% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 9. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 2000 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisele tasutud riigilõiv 1250 krooni) ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 3000 krooni, kokku seega 5000 krooni (319,56 eurot). Hageja poolt tasutud riigilõivu 2000 krooni (127,82 eurot) suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1000 krooni (63,91 eurot). Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 191,73 eurot (127,82 + 63,91). 10. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab

§ 1741lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 162,97 eurot (85% 191,73 eurost). Kohtunik 3