lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Kaja esitamine 9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (
Apellatsioonkaebuse esitamine
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse
Kuna kostja ei ole kohtule vastanud, tuleb vastavalt hageja taotlusele lahendada käesoleva asi tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt. 4. Arvestades hagiavalduses toodut, kohtule esitatud tõendeid ning juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 115 lg-st 1, § 128 lg-st 3, §-st 401, §-st 402, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 30 825.67 krooni – tagastamata krediidisumma 17.04.2008 lepingu alusel 14 211.98 krooni, tagastamata krediidisumma 22.04.2008 lepingu alusel 3000.- krooni, intress 3735.92 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1463.- krooni, viivis 8248.77 krooni, lepingu sõlmimise tasu 166.- krooni. Kuna kostja on olnud oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivituses, siis tuleb temalt
alusel välja mõista ka viivis lepingu nr 0819813/96st järgi tagastamata krediidisummalt (14 211.98 krooni). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et väljamõistetav viivis ei tohi üldjuhul ületada põhikohustust, mida tuleb hagi rahuldamise juures arvestada. 5. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu (krediidisumma 191.73 eurot) tuleb jätta välja mõistmata. nr 0823375/96st järgi Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-il 8.4, mis sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 krooni suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 23.05.2008 – 27.09.2010 eest 31 423.33 krooni, kuid hageja vähendab käsitlustasu nõude 2788.02 kroonini (tlk 6-7, 28, 40). Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes 3/4 sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr 0823375/96st on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine. 6.
lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 86% kostja kanda ja 14% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 7.
lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja üksnes riigilõivu 4000 krooni (tlk 3, 49). Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 1500 krooni (tlk 33-35). Hageja esindajaks hagiavalduse esitamisel oli volikirja alusel Artur Maljukov. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama hagejat kohtumenetlustes (tlk 11). Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut üksnes AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta on hageja töötaja.
lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 1500 krooni väljamõistmiseks puudub alus. 8.
Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.