Obsah (6)

§ 112§ 107§ 89§ 104§ 6§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 10.märts 2011, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtula

) § 107 lg 2 alusel ja kostjatelt hageja kasuks solidaarselt hageja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Hageja töötas 05.04.2002 tema ja OÜ V. vahel sõlmitud töölepingu alusel alates 08.04.2002 sekretär-personalijuhi ametikohal. 01.11.2006 andis OÜ V. ettevõtte üle OÜ-le V. (pankrotis), kes sai hageja tööandjaks. Hageja palga suuruseks oli 10 000 krooni kuus. 31.08.2007 jäi hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis kestis kuni 31.01.

1. Alates 01.02.2008 on hageja lapsehoolduspuhkusel. 20.10.2009 sai hageja OÜ-lt V. (pankrotis) töölepingu lõpetamise teate, milles teatati, et OÜ V. (pankrotis) tegevus otsustati lõpetada ning sellega seoses lõpetatakse hageja tööleping alates 12.12.
3. OÜ-le V. (pankrotis) kuulunud ettevõtte tegevus ei ole tegelikult lõppenud. Sama ettevõtet opereerib edasi OÜ S.. Kõik pakutavad teenused on samad. Samuti töötab valdav osa töötajaid ettevõttes edasi. Ka OÜ S. juhatuse liige on avalikkusele kinnitanud, et kogu OÜ V. (pankrotis) majandustegevus on üle võetud. Lisaks kinnitavad ettevõtte üleminekut OÜ S. teenindus- ja turundusjuhi e-kirjad. 3.

§ 112

lg 1 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale, kui ettevõtte jätkab sama või sarnast tegevust. Töölepingu ülesütlemine ettevõtte ülemineku tõttu on keelatud (

§ 112lg 3).

Seega on töölepingu ülesütlemine tühine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 lg 1 kohaselt vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. Hageja keskmine indekseeritud töötasu oli 12 083 krooni. OÜ V. (pankrotis) vastuväited 4. OÜ V. (pankrotis) vaidles hagile vastu. Ebaõige on hageja seisukoht, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna ülesütlemisel ei ole järgitud

§-des 101 – 103 sätestatud nõudeid. Kollektiivse ülesütlemise nõuetel on eelkõige sotsiaalpoliitiline tähendus ning nende nõuete rikkumine ei muuda ülesütlemist kehtetuks. Tööleping lõpetati seetõttu, et kostja tegevus lõpetati. Ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. OÜ2 le S. ei antud üle ühtegi töölepingut. Kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine ei olnud lubatud, tuleb vähendada hüvitise suurust. Hüvitise väljamõistmine ettevõttelt, millel majandustegevus puudub, on ebaõiglane. Hageja suhtes on esitatud Eesti Töötukassale avaldus kindlustushüvituse taotlemiseks koondamise tõttu.

1. 26.08.2010 esitas OÜ V. (pankrotis) avalduse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks äriühingu pankroti väljakuulutamise tõttu. OÜ S. vastuväited
2. OÜ S. vaidles hagile vastu. OÜ-le S. ei ole OÜ V. (pankrotis) vara ning õigused ja kohustused üle läinud. Kostjad on teineteisest täiesti sõltumatud ettevõtjad. Kuna OÜ V. (pankrotis) lõpetas tegevuse, kaotati kõik töökohad ja lõpetati töölepingud kõikide töötajatega. OÜ V. (pankrotis) ei andnud OÜ-le S. üle ühtegi töölepingut. OÜ S. valis endale töötajad ja sõlmis nendega uued töölepingud OÜ V. (pankrotis) tegevusest sõltumatult. Uudiste väljatrükis olev väide, et ettevõte antakse üle, ei ole õige. Domeen XXX.XXXXXXXXX.XX ei kuulu OÜ-le S..
3. N. AS (äriregistrist kustutatud) võõrandas kogu oma vara OÜ-le S., mitte OÜ-le S.. Samuti on N. AS (äriregistrist kustutatud) andnud kinnituse, et OÜ-t S. ei käsitleta OÜ V. (pankrotis) õigusjärglasena. OÜ V. (pankrotis) ettevõte koosnes sisuliselt üksnes kohustustest ning mingit vara ettevõttes ei olnud. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise nõuete rikkumine ei muuda ülesütlemist kehtetuks.
4. Hagi rahuldamise korral tuleb hüvitise suurust vähendada, kuna OÜ S. ei ole hageja töölepingut lõpetanud ega oma mingit kontrolli OÜ V. (pankrotis) tegevuse üle. Hageja saab hüvitist ka OÜ V. (pankrotis) pankrotimenetluses Eesti Töötukassalt. Hageja ei ole tõendanud oma palgamäära. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5. Maakohus rahuldas E. I. hagi OÜ V. (pankrotis) vastu, tuvastades töölepingu 12.12.2009 ülesütlemise tühisuse ja lõpetades töölepingu alates 12.12.2009

§ 107lg 2 alusel.

OÜ S. osas rahuldas kohus hagi hüvitise 36 249 krooni saamiseks, mõistes nimetatud summa hageja kasuks välja. Kohus jättis läbi vaatamata hagi OÜ V. (pankrotis) vastu hüvitise saamiseks ja rahuldamata hagi OÜ S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel.

10. Kohus tuvastas, et hageja ja OÜ V. sõlmisid 05.04.2002 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle sekretär-personalijuhi ametikohale. Vaidlus puudub selles, et seoses ettevõtte üleminekuga sai hageja uueks tööandjaks OÜ V. (pankrotis). 13.10.2009 teatas OÜ V. (pankrotis) hagejale töölepingu lõpetamisest alates 12.12.2009

§ 89lg 1 alusel põhjendusega, et OÜ V.

(pankrotis) lõpetab tegevuse. 11. Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ-le V. (pankrotis) kuulunud ettevõte on läinud üle OÜ-le S.. Tõendid kinnitavad ettevõtte üleminekut. Vaidlus puudub selles, et OÜ V. tegeles ning OÜ S. tegeleb hotelli, meditsiinilise spa ja vabaajateenuste osutamisega XXXXXXX, XXXXXXXX XXX XX asuvas hoonekompleksis. Seega on tegevusalad ja tegevuskoht sama. Samuti puudub vaidlus selles, et XXXXXXX, XXXXXXXXX XXX XX asuva spa-kompleksi tegevus ei ole katkenud. Kostjate kodulehekülgede väljavõtetest selgub, et OÜ-s S. töötavad treenerid on varem töötanud ka OÜ-s V. (pankrotis) . Seega on tõendatud, et ka osa töötajaid on samad. Asja materjalist nähtub, et OÜ V. (pankrotis) kasutas ja OÜ S. kasutab sama internetiaadressi XXX.XXXXXXXXX.XX. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et vaidlusaluse ettevõtte kui majandusüksuse identiteet on 3 säilinud ning ettevõte on üle läinud OÜ-le S..

§ 112

lg 3 ja

§ 104lg 1 järgi on OÜ V.

(pankrotis) poolt hageja töölepingu ülesütlemine tühine ja tööleping tuleb

§ 107

lg 2 alusel lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, st alates 12.12.2009. Hageja esitas kõik nõuded mõlema kostja vastu. Kuna hagejaga lõpetas töölepingu OÜ V. (pankrotis), mitte OÜ S., siis tuleb hagi OÜ S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel jätta rahuldamata.

1. Harju Maakohtu 14.05.2010 määrusega kuulutati välja OÜ V. (pankrotis) pankrot. Seega tuleb hagi OÜ V. (pankrotis) vastu 36 249 krooni saamiseks jätta läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2).
2. Hageja palgaks tuleb lugeda 10 000 krooni. Juhindudes Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg-st 5 on hageja keskmiseks töötasuks 12 083 krooni (4350 : 3600 x 10 000). Seega on kolme kuu hüvitise suuruseks 36 249 krooni, mis tuleb OÜ-lt S. välja mõista. Alused hüvitise vähendamiseks puuduvad. Samuti puuduvad andmed, et hagejale oleks tehtud seoses OÜ V. (pankrotis) pankrotiga väljamakseid Eesti Töötukassast. Apellatsioonkaebus
3. OÜ S. palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis temalt välja hüvitise 36 249 krooni ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi hüvitise saamiseks rahuldamata.
4. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hageja esitatud tõendid ei tõenda ettevõtte üleminekut. Kohus leidis ebaõigesti, et koduleheküljel kuvatud treenerid on varem töötanud OÜ-s V. (pankrotis). Treeneritega puudub töölepinguline suhe. Kohus kostja sellekohaseid väiteid ei hinnanud ja on sellest tulenevalt jõudnud ebaõigele järeldusele. Kohus ei hinnanud ühtegi kostja esitatud tõendit ja jättis analüüsimata ka kostja seisukohad, milliste tõendamiseks olid vastavad tõendid esitatud. Väidetava ettevõtte ülemineku osas tuleb hinnata tõendeid kogumis. Hageja väited on tõendamata ja esitatud üksikute tegurite kohta, mis võiksid teoreetiliselt viidata ettevõtte üleminekule. Kostja on majandustegevuse alustamiseks sõlminud üürilepingu OÜ-ga S., kes sai kinnistu omanikuks ja valdajaks 30.09.
5. Olukorras, kus kinnistu endine omanik on muutunud maksejõuetuks ja lõpetanud samuti makseraskustes oleva üürnikuga lepingu, oli kinnistu uue omaniku ratsionaalne ja majanduslikult põhjendatud otsus sõlmida uus üürileping. Kostja, kes sõlmis OÜ-ga S. uue üürilepingu, ei olnud seejuures seotud ei isikuliselt ega muud moodi OÜ-ga V. (pankrotis), vaid kolmas isik, kes soovis alustada majandustegevust OÜ-le S. kuuluval kinnistul. OÜ V. (pankrotis) kui väidetava ettevõtte ülevõtmine oleks kostja jaoks olnud nii majanduslikust kui ka õiguslikust aspektist täiesti põhjendamatu. OÜ V. (pankrotis) puhul oli tegemist raskustes ettevõttega, kelle tegevuse lõppemine oleks tulnud otsustada juba varem. Üürilepingu lõpetamine 30.09.2009 oli makseraskuste tagajärg ja iseloomustas ettevõtte suutmatust oma majandustegevust jätkata. Kohtuotsuses ei ole vastavaid kostja väiteid ja tõendeid hinnatud. Kostjale ei ole üle läinud OÜ V. (pankrotis) vara, õigused ja kohustused VÕS § 180 lg 2 mõistes. Vara, õiguste ja kohustuste üleminekut ei ole tuvastatud ka kohtuotsuses. Ettevõtte üleminek saab toimuda üksnes juhul, kui ühelt isikult läheb teisele isikule üle majandusüksuse funktsioneerimiseks vajalike asjade, õiguste ja kohustuste kogum. Hageja tõendid koostoimes kohtu esitatud kaudsete kriteeriumitega ei anna alust ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole võimalik 4 tuvastada VÕS § 183 lg 1 mõistes OÜ V. (pankrotis) üleminekut OÜ-le S.. Kuna ettevõtte üleminekut ei ole toimunud, ei teki kostjal ka koos OÜ-ga V. (pankrotis) solidaarvastutust OÜ V. (pankrotis) kohustuste eest VÕS § 183 lg 1 alusel.
6. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel kostja alternatiivseid vastuväiteid, mis on esitatud juhuks, kui kohus leiab, et on tõendatud ettevõtte kostjale üleminek. Kohus mõistis välja hüvitise kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Antud juhul on tegemist rikastumisega tööandja arvel. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et töölepingu lõpetamine ei katkestanud ega mõjutanud hageja sissetulekuid. Seetõttu tuleb hüvitist vähendada. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, so osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt S. hageja kasuks välja hüvitise 36 249 krooni ja jaotas menetluskulud. Muus osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
9. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
10. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
11. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab OÜ S. suures osas maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
12. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on hageja kohustuseks tõendada oma nõuet, ehk praegusel juhul seda, et ettevõte on üle läinud. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et üksikute tegurite alusel ei ole võimalik tuvastada ettevõtte üleminekut. Vaidluses, kus töötaja soovib tõendada ettevõtte üleminekut, on tal informatsiooni asümmeetria tõttu seda keeruline teha. Teave ja tõendid on kostjate valduses, kes ei ole huvitatud selle avaldamisest. Samas tuleb arvestada, et töölepingu seadus seab töötajad soodsamasse olukorda, pakkudes neile suuremat kaitset võrreldes muude äriühingu võlausaldajatega.

§ 6seisukohalt on oluline tervikliku funktsioneeriva majandusüksuse ülemineku fakt.

Seega on tööõigusega seotud vaidlustes oluline teha tuvastatud asjaolude ja tõendite alusel kindlaks, kas üleminek tegelikult toimus või mitte. Ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida selle kõiki aspekte, sh seda, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, samuti tegevuse peatumise 5 aega ülemineku perioodil. Käesolevas asjas omab olulist tähtsust, et V. nimelise ettevõtte tegevus ei ole päevakski katkenud. Osutatud on samu teenuseid samas asukohas, samade vahendite ja samade töötajatega nii siis, kui ettevõtet haldas OÜ V. (pankrotis) kui ka käesoleval ajal, mil ettevõtte operaatoriks on kostja. Jätkuvalt kasutatakse teenuste tutvustamiseks ja pakkumiseks sama internetiaadressi. Eeltoodud asjaolud koosmõjus võimaldavad teha järelduse, et vaidlusaluse ettevõtte kui majandusüksuse identiteet on säilinud ning ettevõte on üle läinud OÜ-le S., nagu leidis põhjendatult ka maakohus. 23. Apellatsioonkaebuses väidab OÜ S., et internetileheküljel kuvatud treeneritega puudub töölepinguline suhe, sama väitis ta ka täiendavas vastuses hagiavaldusele (I kd lk 93 p 2.8). Samas kinnitas ta esimeses vastuses hagiavaldusele, et töötajatega sõlmiti uued töölepingud (I kd lk 69 p 4.15). Seega ei ole kostja oma seisukohtades järjekindel. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust, millise lepingulise suhte alusel töötajad praegu tööd teevad. Maakohus tuvastas õigesti, et ettevõtte ülemineku ajal võttis OÜ S. enamiku töötajaid üle. Arvestades käesoleva otsuse p-s 22 märgitut, ei oma määravat tähtsust ka asjaolu, et OÜ S. sõlmis kinnistu omanikuga uue üürilepingu. 24.

§ 112

lg 1 järgi lähevad töölepingud üle muutumatul kujul ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Sama sätte lg 3 järgi on ettevõtte üleandjal ja omandajal keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Kui seda keeldu on rikutud, on töötajal õigus nõuda

§ 109lg 1 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Maakohus rahuldas hagi selles osas õigesti. OÜ S. vastutab töötaja hüvitise nõude osas VÕS § 183 lg 1 alusel solidaarselt OÜ-ga V. (pankrotis), kelle osas on hagi seoses pankroti väljakuulutamisega jäetud käesolevas asjas PankR § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Asjaolu, et hageja oli töölepingu ülesütlemise ajal lapsehoolduspuhkusel, mistõttu ei mõjutanud töölepingu ebaseaduslik ülesütlemine tema sissetulekuid, ei anna iseenesest alust hüvitise vähendamiseks. OÜ S. ei ole toonud esile asjaolusid ega enda huve, mis annaks

§ 109lg 1 viimase lause järgi alust hüvitise vähendamiseks.

Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus välja mõistnud hüvitise hageja kuue kuu keskmise palga suuruses. Kohus mõistis

§ 109lg 1 alusel hüvitise välja kolme kuu keskmise töötasu suuruses.

1. Maakohtus kantud menetluskulude jaotust ringkonnakohus ei muuda. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud OÜ S..
2. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav Otsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2011.a. määrusega 6 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu 20.oktoobri 2010 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-09-59811 osas, millega kohus rahuldas hagi OÜ S. suhtes, lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus ja kinnitada alljärgnev kompromiss: 7