) § 129 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Kohtule esitatud Tartu Linnavalitsuse 24.01.2011 esitatud menetlusdokumendis (tl 37-38) märgib vastustaja, et ta sõlmis 12.jaanuaril 2011 riigihanke „Tartu linna ühistranspordipiletite trükkimine“ (viitenumber 120811) tulemusena SIA-ga Baltijas Banknote riigihangete seaduse kohaselt kehtiva hankelepingu, mistõttu on kaebust lähtuvalt
lg 4 võimatu rahuldada ja kaebuse esitamisega taotletud eesmärk ei ole saavutatav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 8 sätestab, et kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Kusjuures Riigikohus asus oma kohtuotsuses nr 3-3-1-58-08, tõlgendades
lg 4, seisukohale, et
lg 4 sätestab viidatud sättega võrreldes erisuse, lubades taotlust muuta ka hilisemalt ja eeltoodust tulenevalt leidis, et seega on taotluse muutmine riigihangetega seotud kohtuasjades lubatud ka ajal, kui menetlus on jõudnud Riigikohtusse. HKMS § 25 lõikest 4 tulenevalt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Riigikohtu praktika kohaselt (13.11.2008 otsus nr 3-3-1-26-08) on üksnes kaebajal õigus valida, milline õiguskaitsevahend on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam, mistõttu kohus ise tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna ei saa. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus kaebust ka sisuliselt. 9, Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kolmas isik tulnuks riigihanke menetlusest kõrvaldada
lg 1 p 4 alusel maksuvõla tõttu.
lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud.
lg 3 p 2 kohaselt nõuab hankija pakkujalt koos tema kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega või eraldi Maksu- ja Tolliameti ning pakkuja või taotleja elu- või asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja või taotleja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist
lg 1 p-s 4 nimetatud asjaolude puudumise kohta, kui neid andmeid ei ole hankijal võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike andmete põhjal. Kui pakkuja või taotleja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutus ei väljasta tõendit lg 1 p-s 4 nimetatud asjaolude puudumise kohta, esitab pakkuja või taotleja selle ametiasutuse tõendi maksuvõlgade puudumise kohta. Käesoleval juhul esitas SIA Baltijas Banknote pakkumuse esitamisel vastava allkirjastatud tõendi kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Pärast kaebaja poolset taotlust maksuvõla tuvastamiseks allkirjastamata lätikeelse tuvastamisvõimaluseta tabeli alusel esitas vastustaja SIA-le Baltijas Banknote selgitustaotluse koos sooviga saada täiendav ametlik kinnitus 3 kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Täiendav ametlik kinnitus esitati 5.novembril 2010 seisuga. Pärast kinnituste läbivaatamist ning arvestades kaebaja esitatud tabeli tõendina arvestamise võimatust, jõudis vastustaja kohtu arvates õigele seisukohale, et puuduvad alused SIA Baltijas Banknote kõrvaldamiseks
Seega on Tartu Linnavalitsus kohtu hinnangul täitnud hankijana riigihangete seaduse kohast kohustust, kontrollida pakkuja kõrvaldamise aluste esinemist, piisava hoolsusega. Samas on kaebaja poolt esitatud tabel väidetavate maksuvõlgade esinemise kohta ilma igasuguse kinnituseta ning võimaluseta tuvastada tabeli päritolu. Kohus leiab, et selline dokument ei saa olla aluseks pakkuja kõrvaldamisele. Samuti ei saa nimetatud tabelit pidada riigihangete seaduse kohaseks tõendiks, sest tegemist ei ole avaliku andmebaasi, millele oleks hankijal ligipääs, väljavõttega. 10. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kolmanda isiku poolt riigihanke esemeks olevate tööde ja teenuste nõuetekohaseks pakkumiseks on kolmanda isiku poolt riigihankes esitatud pakkumus põhjendamatult madala maksumusega, mistõttu tulnuks see
lg 3 alusel tagasi lükata.
sätestab juhised hankijale põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse käsitlemiseks ja selle regulatsiooni eesmärk on tagada hankija õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija, mitte teised hankemenetluses osalenud pakkujad, mistõttu ei ole ka teistel pakkujatel õiguslikku alust nõuda hankijalt kõnealuse kaitsenormi rakendamist. Käesoleval juhul ei ole vastustaja hankemenetluse käigus leidnud, et SIA Baltijas Banknote pakkumuse näol oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, järelikult ei kuulu kohtu arvates
kohaldamisele ja kaebajal puudub õigus ning ka alus nõuda antud paragrahvi kohaldamist., samuti asuda hankija asemel välja selgitama pakkumuse maksumusega seonduvaid asjaolusid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.