3-11-651 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-651 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- j

§ 30lg 2, § 471 lg 2 ja 3) HALDUSKOHTULE ESITATUD TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED 1.

1. märtsil 2011 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse taotlus anda maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel luba OÜ 505 suhtes MKS § 130 lg 1 p 6 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise maksukohustuslase ettemaksukontole.
2. Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur OÜ 505 käibemaksu arvestamise õigsust maksustamisperioodil juuli
3. Kontrollimise käigus selgus, et OÜ 505 on 2010.a juulikuu käibemaksuarvestuses ja käibedeklaratsioonil kajastanud sisendkäibemaksu OÜ Jomanda Kaubanduse poolt kaubavarude eest. Maksuhaldur on tuvastanud, et Jomanda Kaubandus ei ole nimetatud tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu riigieelarvesse tasunud, samas olid OÜ Jomanda Kaubandus ja OÜ 505 olid tehingute sooritamise hetkel seotud isikud tulumaksuseaduse § 8 mõistes. Maksuhalduri väitel on käimasolevas kontrollimenetluses selgunud, et OÜ 505 ei soetanud kontrollitaval perioodil OÜ-lt Jomanda Kaubandus üksnes kaubavarusid, vaid võttis tegelikkuses üle kogu OÜ Jomanda Kaubandus ettevõtlustegevuse kaubanduse alal 6 tanklapoes ehk sisuliselt oli tegemist ettevõtte üleminekuga, mis ei ole käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 kohaselt käibena käsitletav. Maksuhaldur leiab taotluses, et kuivõrd kontrolli käigus tuvastatud tõendid viitavad kogumis OÜ Jomanda Kaubanduse jaekaubandusega tegeleva ettevõtte varjatud üleminekule OÜ-le 505, mille eesmärgiks võis olla muuhulgas eksitada OÜ Jomanda Kaubandus võlausaldajaid, on maksuhaldur seisukohal, et OÜ 505 võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes maksuvõla tasumise korraldusega sätestatava maksusumma sissenõudmise võimatuks. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust, milleks on 180 992 krooni (11 567,50 eurot), on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Taotluse kohaselt puudub OÜ-l 505 registervara ning tema pangakontodel olid
4. juuli 2010 seisuga jäägid vastavalt 9438 ja 367 krooni. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et maksuhalduri taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta, kuivõrd taotletud täitetoimingute sooritamine enne maksuotsusega maksukohustuse kindlaksmääramist võib esitatud andmete kohaselt olla OÜ-le 505 põhjendamatult koormav ning seada löögi alla ettevõtja võimalused majandustegevusega jätkamiseks. Kohtu hinnangul võib seeläbi tekkida ettevõtja jaoks pöördumatu olukord, mille heastamine juhul, kui maksuotsust hiljem siiski ei koostata või kui see peaks hiljem kohus vaidlustatama ja tühistatama, oleks võimatu või äärmiselt keeruline.
6. MKS § 1361 lõikes 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Sellise taotluse rahuldamine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks see, et on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtu hinnangul on need mõlemad tingimused antud juhul täidetud. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus või vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse või vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud, et toimetab maksumenetlust, mille eesmärgiks on maksuotsusega täiendava maksusumma määramine. Taotluses esitatud asjaolude tõendatust kahtluse alla seadmata on usutav, et tegemist võis olla ettevõtte üleminekuga, mistõttu on täiendava käibemaksu määramine põhimõtteliselt võimalik. Samuti ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada maksuhalduri kartust, et pärast maksuotsuse tegemist võib selle täitmine muutuda võimatuks.
7. Kohus leiab siiski, et tulevikus maksuotsuse tegemise võimalus ning põhjendatud kahtlus, et maksuotsuse täitmisele pööramine võib muutuda võimatuks, ei tingi vääramatult täitmist tagavate meetmete võtmist või halduskohtu poolt vastava loa andmist. Sellise taotluse esitamisel peab kohus kaaluma ühelt poolt avalikku huvi, milleks on maksusummade laekumine, ning teiselt poolt tulevikus ilmselt tehtava maksuotsuse adressaadi huve ja õigusi. Maksukohustuslase ettemaksukonto arestimise näol on sisuliselt tegemist sissenõude pööramisega käibevarale. Taotlusest nähtuvalt on OÜ 505 tegevusalaks jaemüügikaupluste käitamine, mingisugust märkimisväärset üleliigset käibevara ei näi kaebuse esitajal olevat. Kohtu hinnangul on oht, et maksuhalduri poolt taotletavate täitmist tagavate meetmete võtmisel võib OÜ-l 505 tekkida käibevahendite nappus, mis pärsib võimalusi ettevõtlusega jätkata. See võib kaasa tuua ettevõtlusega tegelemise lõpetamise, mis võib kujuneda ettevõtja jaoks pöördumatuks tagajärjeks. Käesoleval juhul on kohane tuua analoogia esialgse õiguskaitse 2 kohaldamisega. Olukorras, kus maksuhaldur oleks juba teinud maksuotsuse, millega oleks kohustanud OÜ-d 505 tasuma 11 567,50 eurot käibemaksu ning OÜ 505 oleks selle halduskohtus vaidlustanud ning taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist, esineks alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning maksuotsuse täitmise peatamiseks vähemalt sel määral, et maksuhalduril ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal pöörata sissenõuet vaidlusaluse maksuotsuse adressaadi rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. Kohtupraktikas on sellistel juhtudel esialgse õiguskaitse kohaldamisel eelistatud kaebuse esitaja huve avalikele huvidele ning avalike huvide tagamiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamisel enamasti jäetud maksuhaldurile õigus maksuotsuse täitmiseks võtta MKS § 130 lg 1 punktides 1-51 nimetatud meetmeid (mitte aga punktis 6 nimetatud täitmismeetmeid). Samast loogikast tuleb lähtuda ka maksuhaldurile MKS §-s 1361 sätestatud loa andmisel. Seejuures tuleb kohtu hinnangul maksumaksja õigusi veel seda enam kaitsta, et maksuotsust ei ole veel tehtud ning ei saa välistada, et menetluse tulemusena, kuulanud ära ka maksukohustuslase seisukohad ja uurinud viimase poolt esitatud tõendeid, muudab maksuhaldur menetluse praeguses etapis välja kujunenud seisukohta ning jätab maksuotsuse tegemata. Sellises olukorras riivaks täitmist tagava meetmena rahalistele nõuetele sissenõude pööramiseks loa andmine ebaproportsionaalselt maksukohustuslase huve. 6.

§ 29

lõikes 3 sätestatakse, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Isikuteks, kelle suhtes loa andmist taotletakse on isikud, kellel varale taotleb maksuhaldur hüpoteegi seadmist. Neilt isikutelt arvamuse küsimist seadus ette ei näe.

§ 30

lg 2 p 2 kohaselt on isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, õigus haldustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebus esitada vaid juhul kui tal oli õigus esitada taotluse kohta seletuse vastavalt

§ 29lõikele 3.

See tähendab, et käesoleval juhul on määruskaebuse esitamise õigus üksnes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhatajal. Kristjan Siigur kohtunik 3