MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 11. aprill 2011. a, Tallinn 3-11-829 G.A.i kaebus Hi

§ 11lg 31 p 5 alusel.

2. Saata määrus kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

ASJAOLUD

1. G.A. esitas Hiiu Maavalitsusele
2. jaanuaril 2011 avalduse, milles taotles järelevalve algatamist N.L.’i kasutusvaldusesse antud Tammeveski katastriüksuse kasutamise üle. Avalduse kohaselt ei tegelenud N.L. juba vähemalt 3 aastat põllumajandusega ning rentis põllumaad teisele ettevõtjale. N.L. sulges Tammeveski kinnistut läbiva maantee ja G.A.il puudus seetõttu juurdepääs oma põllumaadele. Hiiu Maavalitsus teavitas G.A.i
3. veebruari
4. a kirjas nr 8-1/2011/14-7, et kontrollis N.L.’i kasutusvaldusesse antud Torni ja Tammeveski kinnistuid puudutava lepingu tingimuste täitmist, kuid kogutud tõendeid arvestades ei tee ettekirjutust kasutusvalduse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Samas teavitas maavalitsus, et tegi kasutusvaldajale ettepaneku nõusoleku andmiseks riigi omandis olevale Tammeveski kinnistule teeservituudi seadmiseks, tagamaks juurdepääsu G.A.i kinnistutele, ning palus G.A.i teavitada oma seisukohast.
5. G.A. esitas Hiiu Maavalitsuse
6. veebruari
7. a kirja peale Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei järginud Hiiu Maavalitsus kaebaja kirjale vastates seadust ega lõpetanud ennetähtaegselt kasutusvalduse lepingut N.L.’iga. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 1

§ 11

lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus leidis 22. juuni 2010. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10, et

§ 11

lg 31 p 5 kohaldamisala saab laiendada ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.

1. Kaebaja soovib sisuliselt, et kohus kohustaks Hiiu Maavalitsust N.L.’iga sõlmitud maa kasutusvaldusesse andmise lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, sest N.L. ei kasuta maad sihtotstarbeliselt ja on omavoliliselt sulgenud juurdepääsutee G.A.i kinnistutele. Vabariigi Valitsuse
2. jaanuari
3. a määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigiriigimaale kasutusvalduse seadmise kord” § 14 lg 3 punkti 8 kohaselt märgitakse kasutusvalduse seadmise lepingus selle ennetähtaegse lõpetamise alustena maa andmine rendile või teisele isikule kasutamiseks, maa kasutamine head põllumajandustava eirates või mittesihtotstarbeline kasutamine, maamaksu või kasutusvalduse tasu korduv mittetähtaegne tasumine jms. Maareformi seaduse § 341 lõikest 8 ja nimetatud määruse § 2 lõikest 8 tuleneb, et kui isik rikub maareformi seaduse § 341 lõikes 31 sätestatut või ei kasuta maad sihtotstarbeliselt ega järgi head põllumajandustava või jätab süstemaatiliselt kasutusvalduse tasu tähtaegselt tasumata, lõpetab maavanem kasutusvalduse lepingu, nõudes lisaks leppetrahvile vajaduse korral kasutusvaldajalt sisse tekitatud kahju. Seega kasutusvaldusesse antud maa mittesihtotstarbeline kasutamine võib põhimõtteliselt olla Hiiu Maavalitsuse ja N.L.’i vahel sõlmitud lepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks. Kaebuses väidetud asjaoludel puudub aga kohtul alus kohustada Hiiu Maavalitsust N.L.’iga sõlmitud lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, isegi kui kasutusvaldusesse antud maa mittesihtotstarbeline kasutamine oleks tõendatud. Hiiu Maavalitsus võib lahendada G.A.i juurdepääsutee probleemi ka muul viisil peale N.L.’iga kasutusvalduse lepingu lõpetamise ning kaebajal ei ole seetõttu õigust nõuda maavalitsuselt ühe konkreetse meetme rakendamist. Avalikult kasutatavat teed ja juurdepääsu sellele reguleerib asjaõigusseadus (vt AÕS §-d 155, 156, 172-1841). Kaebuse materjalidest nähtuvalt on Hiiu Maavalitsus teinud kasutusvaldajale ettepaneku teeservituudi seadmiseks ning ootab selle kohta ka kaebaja seisukohta. Nimetatud servituut võimaldaks G.A.ile juurdepääsu oma põllumaadele sõltumata Tammeveski kinnistu kasutusvaldaja isikust. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu AÕS § 156 lg 1 kohaselt kohus. Selliseid vaidlusi lahendavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1 alusel maakohtud. Seega tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks esitada esmalt seisukoht teeservituudi seadmise kohta Hiiu Maavalitsusele. Kaebuse esitajal ei ole kaebuses väidetud asjaoludel subjektiivset õigust nõuda lepingu lõpetamist pelgalt põhjendusega, et N.L. ei kasuta maad sihtotstarbeliselt. Halduskohus lähtub kaebuse esitaja subjektiivsete avalike õiguste kaitse põhimõttest ja avalikes huvides esitatud kaebust üldjuhul lahendada ei saa. Seetõttu tuleb G.A.i kaebus selle esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

5.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kui kaebus tagastatakse

§ 11

lg 31 p 5 sätestatud alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata (

§ 84lg 4 p 2). Monika Laatsit 2