MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 11. märts 2011. a, Tallinn 3-11-612 Maksu- ja Tollia

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) käsutamise keelumärke kandmiseks OÜ Helmot nimele liiklusregistrisse kantud sõidukitele Hyundai H100, registreerimismärgiga 647MBP ja Volkswagen Caravelle, registreerimisnumbriga 368APR. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt. PMTK kontrollib

1. juuni
2. a korralduse nr 12.2-3/003565-1 alusel OÜ Helmot (registrikood 10345875) käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele ja tasumisele kuuluva tulumaksu tasumise õigsust maksustamisperioodil jaanuar kuni detsember
3. a seoses OÜ Helmot ning OÜ Naleon ja OÜ Revalhaus vaheliste tehingutega. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Helmot on kontrollitaval perioodil oma käibemaksuarvestuses ja käibemaksudeklaratsioonidel kajastanud sisendkäibemaksu OÜ Naleon ja OÜ Revalhaus arvete alusel kokku 67 907 krooni. OÜ Helmot ei ole nimetatud arvete alusel teenuseid soetanud ning äriühingul puudub õiguslik alus viidatud summat oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvestada. Maksumenetluses on samuti tuvastatud, et OÜ Helmot on OÜ Naleon ja OÜ Revalhaus nimel väljastatud arvete alusel teinud arvelduskontolt väljamakseid kokku 413 500 krooni. Kuna nimetatud arveid ei saa pidada raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavaks algdokumentideks, on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega, millelt kuulub arvestamisele tulumaks 109 918 krooni. 1

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingut ehk kanda käsutamise keelumärge vastavasse registrisse. Täitetoiming ei piira ega pärsi äriühingu majandustegevust, milleks on äriregistri andmete kohaselt elektri- ja sidevõrkude ehitus. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ Helmot on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 11 635,09 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse üksnes seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse 2

§ 130

lõikes 1 sätestatud täitetoimingutena võib maksuhaldur muu hulgas taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse (p 3).

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 4. Riigikohus on 25. oktoobri 2010. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-50-10 (p 18) selgitanud, et kohus annab

§ 1361

lg-s 1 sätestatud loa kaalutlusõiguse alusel; põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos ja luba antakse, kui kohus peab rahalise nõude sundtäitmine raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Kohtu arvates ei ole PMTK piisavalt põhjendanud kahtlust, et pärast OÜ-le Helmot rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda äriühingu tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriregistri andmetel registreeriti OÜ Helmot

1. detsembril
2. a. ning äriühingu tegevusalad on olnud seotud elektrivõrkude ehitusega. Majandusaasta aruannete kohaselt on äriühingu põhitegevusala käive olnud
3. a 10 768 790 krooni ja kasum 86 133 krooni;
4. a vastavalt 10 454 083 krooni ja -601 989 krooni; ning
5. a vastavalt 9 227 026 krooni ja 47 075 krooni. Äriühingul on olnud sel ajavahemikul 9-17 töötajat.
6. a majandusaasta aruande lisa 6 kohaselt on äriühingul materiaalset põhivara 119 210 krooni ulatuses. Maksuhaldur ei väida taotluses, et äriühingu majanduslik olukord oleks eespool toodud andmetega võrreldes praeguseks oluliselt muutunud, äriühingu juhid plaanivad äriühingu lõpetamist, äriühingul on märkimisväärsed maksuvõlad vms. Äriühingu veebilehe http://helmot.ee/ andmetest võib pigem järeldada, et ka
7. aastal oli tegemist tegutseva äriühinguga. Maksu- ja Tolliameti veebilehe andmetel äriühingul maksuvõlad puuduvad. Kohtu arvates ei ole ka usutav, et OÜ Helmot võiks 11 365,09 euro suurusest maksukohustusest kõrvalehoidumiseks asuda tegutsevat äriühingut likvideerima. Asjaolu, et äriühing on võõrandanud oma majandustegevusega ilmselt vaid kaudselt seotud korteriomandi, ei viita üheselt, et äriühingu eesmärgiks on maksudest kõrvale hoida. Isegi kui eeldada, et OÜ Helmot on jätnud kavandatava maksuotsuse ulatuses käibemaksu ja tulumaksu tasumata, et tähenda see tingimata, et äriühing asuks maksuvõla sissenõudmise vältimiseks tegutsema viisil, mis muudaks maksuvõla sundtäitmise tema suhtes oluliselt raskemaks või võimatuks. Vastasel juhul peaks täitmist tagavaid toiminguid tegema kõigi äriühingute suhtes, millele maksuhaldur plaanib maksuotsuse koostada. Neil põhjustel kohus leiab, et maksuhalduri taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8. Kohus märgib, et taotluse rahuldamata jätmine ei takista maksuhalduril esitamast uut täiendavate põhjendustega taotlust OÜ Helmot suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Monika Laatsit 3