) §-dest § 22, 30-32, 34-38, 38, 41, 43, 46 ja osaliselt §-st 48 tulenevaid õigusi. Kaebaja on seisukohal, et tema väidetav tööst keeldumine eii anna põhjust kartserikaristuse kohaldamiseks. kohaldamiseks. Töö eest lubatav tasu 9.80 krooni alavääristab kaebajat, samuti ei ole ta saanud tööks vajalikku väljaõpet ning töö eest pakutav tasu ei taga kaebajale kaebaja toimetulekut. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga nr 6-2/772-T T määrati kaebaja tööle finants-ja finants ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 06.08.2010 .2010 kuni 10.11.2010. Valvur Aleksandr Gerne andis 11.08.2010 11.0 kaebajale korralduse asuda tööle osakonna E-8 E koristajana. jana. Kaebaja keeldus korraldust täitmast, täitma mistõttu tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati Viru Vangla xx.xx.xxxxx käskkirjaga nr xx kaebajale distsiplinaarkaristusena aristusena kartserisse paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks. Kaebaja esitas 13.09.2010 vaide Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx peale. Viru Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet tähtaegselt lahendada. Vangistusseaduse (edaspidi
) § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike 3-10-2515 seaduslikele korraldustele.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Viru Vanglas koostatud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras
p-s 1 ning
lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieteistkümneks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine vanglaametniku korraldusele asuda koristajana tööle E-8 osakonnas, allumata jätmises. Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga nr 6-2/772-T määrati kaebaja tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 06.08.2010 kuni 10.11.2010 tunnitasuga üheksa krooni üheksakümmend senti. Kaebajale tutvustati tööle määramise käskkirja 10.08.2010 ning 11.08.2010 kella 10.05 paiku andis valvur Aleksandr Gerne kaebajale korralduse asuda tööle E-8 osakonda koristama. Kaebaja keeldus korraldusele allumast. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Aleksandr Gerne ettekandega nr 3617 ja kaebaja 11.08.2010 seletuskirjaga. Seletuskirjas kaebaja väidab, et ta ei keeldu tööst, vaid keeldub tööd tegemast vangla poolt pakutud raha eest, mis alavääristab kaebajat. Kinnipeetavatel, sh kaebajal, puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd, vaid kinnipeetavad määratakse tööle vastavalt vangla võimalustele.
lg 1 sätestab kinnipeetavatele kohustuse töötada ning see kohustus laieneb kinnipeetavatele olenemata sellest, kas see kohustus langeb kinnipeetava vaba tahtega kokku või mitte.
lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kaebaja ei vasta ühelegi eelpooltoodud kriteeriumile, mistõttu ta on kohustatud töötama. Kaebaja ei õpi ning tema tervislik seisund võimaldab töötamist. Kaebaja tööle määramise käskkiri on kooskõlastatud meditsiiniosakonna poolt, mis tähendab, et kaebaja tervislik seisund võimaldab tal tööd teha. Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal andma objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud Erika Tiinas, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes. Seega ei saanud kaebaja tööle määramine kaebajat mitte kuidagi alandada, kuna kaebajal oli ja on kohustus töötada ning kaebajal puudus alus tööst keeldumiseks. Vanglaametniku korraldus asuda tööle on seadusega kooskõlas ning kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus
p-s 1 sätestatud nõuetega ning tööst keeldumine on vastuolus
Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Kadi Luuri. Kaebajat teavitati 13.08.2010 menetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja oli seletuse juhtunu kohta esitanud 11.08.2010 ning täiendavalt midagi lisada ei soovinud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 18.08.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 23.08.2010 ning 27.08.2010 esitas kaebaja vastulause protokollile, milles leiab, et kartserisse paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks on ebaproportsionaalne ning tema inimväärikust alandav. Kaebaja vastulauset analüüsiti kaebaja kohta koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale 2
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Kaebaja leiab, et tema väidetav tööst keeldumine ei ole erandlik juhus, mis annaks põhjust tema kartserisse paigutamiseks ning talle määratud karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja on seisukohal, et asjaolusid arvestades kartserikaristuse määramine on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele saab kontrollida abinõu sobivust kontrollides, vajalikkuse ja vajadusel mõõdukuse kontrollimisel. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Antud juhul kohaldati kaebaja suhtes kartserisse paigutamist viieteistkümneks ööpäevaks vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle allumata jätmise eest ning karistamise eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine. Selleks, et kinnipeetav saaks pärast vabanemist elada õiguskuulekalt, on vajalik tööoskuse ja tööharjumuse olemasolu. Lisaks makstakse kinnipeetavale töötamise eest töötasu, mis tähendab seda, et kinnipeetav hüvitab oma kuritegudega tekitatud kahju ja parandab edaspidist vabaduses viibimise majanduslikku toimetulekut, kuna maksmata hagid võivad mõjutada kinnipeetavaid omandama sissetulekuid ebaseaduslikul teel. Samuti koguneb töötades kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, mis tagab, et kinnipeetaval on vabanedes olemas esialgsete kulude katteks rahalised vahendid. Kaebaja puhul arvestati asjaoluga, et tal oli seisuga 18.08.2010 maksmata hagisid 37 000 krooni. Seega on vanglas töötamine kaebaja jaoks olulise tähendusega ning tööst keeldumise eest karistamise eesmärk on mõjutada kaebajat tööle asuma ning suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Kaebajat on varem distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest (Viru Vangla 03.12.2009 käskkiri nr 6-3/2725-D), kuid see ei ole teda mõjutanud uusi rikkumisi toime panemast. Seega, kui kaebaja ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toimepanemist, siis tuleb teda karistada rangemalt. Kaebaja ei saa eeldada, et ta võib järjepidevalt toime panna distsipliinirikkumisi ning saada pidevalt karistuseks ainult kõige leebema distsiplinaarkaristuse. Karistuse määramisel on arvestatud ka seda, et kaebaja ei käi kokkusaamistel (viimased kokkusaamised toimusid 2007. aastal), mistõttu ei avaldaks kokkusaamise keelamine karistusena soovitud mõju. Seega võib öelda, et ühegi teise
Abinõu mõõdukuse puhul tuleb märkida, et tulenevalt
Antud juhul on kaebaja kartserisse paigutatud viieteistkümneks ööpäevaks. Seega on kõiki asjaolusid arvestades kartserikaristuse määramine õigustatud ning proportsionaalne. Kaebaja leiab, et töö eest lubatav tasu on selgelt teda alavääristava iseloomuga ja töö eest lubatav tasu ei taga tema toimetulekut. Samuti leiab kaebaja, et ta ei ole saanud vastavat väljaõpet kursuste näol. Kinnipeetavate töötasu reguleerib Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 p 3, millest lähtuvalt ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu pakutavatel töödel on 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis. Seega on kaebajale määratud töötasu Vabariigi Valitsuse määrusega kooskõlas ning ei ole mitte kuidagi alavääristava iseloomuga. Kaebaja väide, et ta ei ole saanud töö jaoks vastavat 3
lg-ga 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Tulenevalt
pst 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kooskõlas
lg-ga 1 on distsipliinirikkumine
-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena määrata noomituse, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, tööle eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamiseks kuni 45-ks ööpäevaks. Tulenevalt
p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja aja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning arvestades, et kinnipeetav tutvus vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu ta oli teadlik, et on kohustatud töötama ning saades valvurilt korralduse asuda tööle, pidi ta korraldusele alluma ja tööle asuma. Kaebaja poolt toodud põhjused tööst keeldumiseks (töötasu on teda alavääristava iseloomuga ning tal väljakujunenud hoiakud, miks ta seda tööd vastu võtta ei saa), annavad tunnistust sellest, et kaebajal puudub soov tööd teha. Samuti annab see tunnistust asjaolust, et kaebajal puudub soov käituda õiguskuulekalt. Viru Vangla andmetel oli seisuga 18.08.2010 on kaebajal maksmata hagisid umbes 37 000 krooni suuruses summas. Vanglas töötamise ajal laekub kinnipeetava vabanemisfondi pidevalt raha, mis tagab, et kinnipeetaval on vabanedes toimetulekuks rahalisi vahendeid. Selliste vahendite olemasolu vähendab samuti kuritegude sooritamise riski. Kaebajale on määratud varem 1 distsiplinaarkaristus samuti tööst keeldumise eest. Seega saab asuda seisukohale, et kaebaja on korduvalt pannud toime samasisulisi distsipliinirikkumisi, mistõttu ei ole noomituse ja lühiajalise kokkusaamise keelamine toimepandud süülise teo eest ebaproportsionaalne meede. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.04.2011 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.