← Eesti

3-10-509/156

Obsah (6)§ 53§ 54§ 25§ 16§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-5

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

3-10-509 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Raasiku Vallavalitsus kuulutas 03.12.2009 korraldusega nr 408 välja avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Raasiku valla territooriumil ja kinnitas avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid (PKD). Raasiku Vallavalitsus tunnistas 25.01.2010 korraldusega nr 26 „Korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks korraldatud avaliku konkursi tulemuste kinnitamine“ teiste hulgas AS Veolia Keskkonnateenused, OÜ Adelan Prügiveod ja AS VSA Eesti pakkumised kvalifitseerimistingimustele vastavaks (p 1); ning edukaks AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise (p 2). 17.02.2010 sõlmisid Raasiku Vallavalitsus ja AS Veolia Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveo lepingu.
  2. AS VSA Eesti esitas 26.02.2010 halduskohtule kaebuse Raasiku Vallavalitsuse 25.01.2010 korralduse nr 26 tühistamiseks osas, millega tunnistati Veolia Keskkonnateenused AS ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumised kvalifitseerimistingimustele vastavaks ning edukaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine (haldusasi nr 3-10-509). 18.03.2010 kaebuse täienduses taotles AS VSA Eesti Raasiku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tühistamist või selle õigusvastasuse tuvastamist. AS VSA Eesti esitas 13.05.2010 halduskohtule kaebuse Raasiku Vallavalitsuse 15.04.2010 kirja nr 18-4/2180 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-10-1230). Kiri oli vastuseks AS VSA Eesti poolt 13.04.2010 Raasiku Vallavalitsusele esitatud teatele oma pakkumise kehtivuse pikendamisest kuni 40 päeva möödumiseni haldusasjas nr 3-10-509 tehtava kohtuotsuse jõustumisest ja kirjaga teatati tahteavalduse arvestamata jätmisest. Tallinna Halduskohus liitis 18.05.2010 määrusega haldusasjad ühte menetlusse. Kaebuste põhjendused: Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub AS Veolia Keskkonnateenused ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumiste kvalifitseerimine ning AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise edukaks tunnistamine. Kaebaja kui õiguspäraselt kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistatud ja parima pakkumise teinud isik oleks tulnud tunnistada edukaks. Raasiku Vallavalitsus keelas pakkujatel subsideerida teenustasu mingi konkreetse jäätmemahuti tühjendamise eest teiste mahutite eest küsitava teenustasu arvel. Adelan Prügiveod OÜ ja AS Veolia Keskkonnateenused pakkumised on põhjendamatult madalad ega kata 20 l ja kuni 4 kg kaaluva ning 150 l ja kuni 10 kg kaaluva jäätmekoti ladestamiseks ja transportimiseks tehtavaid otseseid kulutusi ning on subsideeritud teiste jäätmekonteinerite teenustasu arvelt, mistõttu neid ei oleks tohtinud kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistada. Raasiku Vallavalitsus selgitas 21.12.2009 kirjas, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta ära jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud; eeltoodust tulenevalt on pakkumiste hindamise komisjonil õigus põhjendamatult madalate teenushindade esitamisel lugeda need ebatõeseks ja lükata pakkumine tagasi. Lisaks selgitas vallavalitsus 13.01.2010 kirjas, et kuna igale jäätmeliigile ja -konteinerile on määratud eraldi piirhind, peab iga konteineri tühjendamise teenustasu vastama jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 5 nõuetele. Keeld erinevaid teenustasusid teiste arvelt subsideerida tehti teatavaks kõigile konkursil osalejatele. Vallavalitsus ei pidanud vajalikuks kontrollida esitatud pakkumiste vastavust kehtestatud ristsubsideerimise keelule ja tunnistas AS Veolia Keskkonnateenused 2

(11)3-10-509 pakkumise edukaks. Vallavalitsus kohtles pakkujaid ebavõrdselt, tekitas põhjendamatult konkurentsieelise kolmandatele isikutele, kelle pakkumised rajanevad ristsubsideerimise põhimõttel. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-44-09 toodud seisukohta asus vastustaja kohaldama alles pärast konkursi tulemuste väljaselgitamist. Kaebaja oleks oma pakkumise koostanud teisel põhimõttel, kui oleks eelnevalt olnud teada, et ristsubsideerimine on lubatud. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra (ka Kord) eesmärgiks on tagada, et eri- või ainuõigus antakse kõige soodsama pakkumise teinud isikule ja pakkujate, kes on esitanud ebatõeseid andmeid, pakkumised lükataks tagasi. Vastustaja selgitas, et põhjendamatult madala hinnaga pakkumine on vaadeldav ebatõeste andmete esitamisena. Lähtudes JäätS § 67 lg-st 1, Korra §dest 42, 49 ja 45 ning Raasiku Vallavolikogu 10.11.2009 määrusega nr 20 kehtestatud Raasiku vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra § 6 lg-st 3 nende koosmõjus, saab asuda seisukohale, et korraldatud jäätmeveo ainuõigust on võimalik anda üksnes edukaks tunnistatud pakkumise teinud ettevõtjale ja edukaks ei saa tunnistada põhjendamatult madala maksumusega pakkumist. Vastustaja pidanuks kolmandate isikute tehtud pakkumised tagasi lükkama, kuna need on tehtud põhjendamatult madala hinnaga ja sisaldavad seetõttu ebatõeseid andmeid. Kaebaja põhjendatud huvi haldusakti, millega anti AS-le Veolia Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveo ainuõigus, õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kavatsus esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kahju seisneb saamata jäänud tulus, mida kaebaja oleks saanud, kui vastustaja õiguspäraselt toimides oleks korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andnud kaebajale ja sõlminud kaebajaga korraldatud jäätmeveo lepingu. Isegi kui eeldada AS Veolia Keskkonnateenused poolt 20-l ja 150-l segaolmejäätmete jäätmekottide teenustasu kohta esitatud andmete õigsust, on pakkumised nende jäätmekottide teenustasude suhtes vastuolus ristsubsideerimise keeluga. Kaebaja arvestused selle kohta, kuidas saastetasu tõus mõjutab 2011-2013 AS Tallinna Prügila prügi ladestamise hinda, näitavad, et 1 kg segaolmejäätmete käibemaksuta ladestamise hinnaks, milles sisaldub ka saastetasu, kujuneb
  1. a 0,625 krooni,
  2. a 0,67 krooni ja
  3. a 0,725 krooni. Saastetasu muutmise korral muutub AS Veolia Keskkonnateenused segaolmejäätmete käitlemise maksumus selliselt, et kui
  4. a saavad kulud 20 l jäätmekoti tühjenduse eest kaetud, siis
  5. a on kahjum ühe tühjenduse kohta 0,03 krooni ja
  6. a 0,25 krooni. 150 l jäätmekoti puhul ei kata pakutud teenustasu 12 krooni AS Veolia Keskkonnateenused tehtavaid kulutusi
  7. a ära 0,01 krooni osas,
  8. a 0,55 krooni ja
  9. a 1,1 krooni osas. Asja otsustamist võis mõjutada ka see, et sõlmitud lepingu p 5.10 erineb lepingu projektist. Lepingu muudatusest tingituna on AS-l Veolia Keskkonnateenused olnud võimalik vähendada jäätmeveo teostamisega seotud kulusid. Kui kaebaja oleks olnud teadlik, et lepingu projekti selliselt muudetakse, oleks ta teinud väiksemate hindadega pakkumise. Kaebaja pidi aga arvesse võtma riski, et järgmisel tööpäeval peab ta hakkama sõitma eraldi kohale mõnda jäätmemahutit tühjendama. Seega moonutab sõlmitud lepingu p 5.10 konkurentsitingimusi. Pakkumise jõusoleku tähtaja piirang on viidud Korra §-i 29 vältimaks olukordi, kus pakkuja jääb oma pakkumisega põhjendamatult pikaks ajaks seotuks. Kuna see säte on kehtestatud pakkuja kaitseks, ei saa selles kehtestatud 90-päevase tähtaja möödumine tuua kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, kui pakkuja on pakkumise jõusoleku tähtaja kestel avaldanud, et ta ise pikendab oma pakkumise ajalist kehtivust, nagu antud juhul tegi kaebaja. Selline korra tõlgendus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtete ja ka tsiviilõiguse üldiste põhimõtetega. Kui pakkumise teinud ettevõtja ei saaks ise oma pakkumise jõusoleku tähtaega pikendada, tooks see kaasa olukorra, kus eri- või ainuõiguse andmise 3
(11)3-10-509 haldusakti ja halduslepingu tühistamise korral peaks õiguse andja korraldama uue konkursi, kuna kohtuotsuse jõustumise ajaks on pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppenud. Kui kirja näol on tegemist haldusaktiga, palub kaebaja selle tühistamist, kui aga toiminguga, siis tuvastada selle õigusvastasus. Kirja õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on asjas soodsa kohtuotsuse jõustumisel korraldatud jäätmeveo teostamise ainuõiguse saamine Raasiku vallas.
  1. Raasiku Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: Avalik konkurss korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks viidi läbi kooskõlas seadusega, kõiki konkursil osalenud pakkujaid koheldi võrdselt ja pakkumisi hinnati objektiivselt. Konkursile esitatud pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni töösse oli kaasatud sõltumatu eksperdina MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse tegevdirektor Arvo Rosimannus, kelle kaasabil otsustati tunnistada kõik pakkumised kvalifitseerimistingimustele vastavaks. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskekus korraldab jäätmehooldust 27 omavalitsuses 6 maakonnast, mistõttu ei ole põhjust kahelda nende pädevuses pakkujate kvalifikatsiooni ja jäätmeveo teenustasude hindamisel. On arusaamatu, miks kaebaja kalkulatsioon 20 l ja 150 l jäätmekoti teenustasu arvestamiseks on ainus ja õige. Vaba turumajanduse olukorras on igal ettevõttel õigus ise oma teenustasud välja arvutada ja see on nende äririsk. Jäätmekotte kasutavad need jäätmevaldajad, kelle igakuine jäätmeteke on madal. Jäätmekottidesse pannakse enamasti lubatust vähem jäätmeid, kuid teenushinnad on arvestatud maksimumkoguste alusel. Vastustaja tunnistas 25.02.2010 korraldusega nr 26 edukaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumise, mistõttu polnud alust ega vajadust teha kaebajale ega ühelegi teisele konkursil osalejale ettepanekut nende poolt esitatud pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Korra §-s 30 on üheselt mõistetavalt antud õigus ainuõiguse andjale.
  2. AS Veolia Keskkonnateenused palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: Kaebaja lähtub arvestustes olukorrast, et maksustatakse tööaega, kuid äriühingul on kasutusel tükipalga maksmise süsteem ja kaebaja arvutused pole seetõttu korrektsed. Tükipalga maksmine jäätmekäitluses on lubatud ja levinud. Tükitasud võivad erinevatel marsruutidel olla erinevad, lisaks konteineritüübile sõltub tükitasu nt ka marsruudi keerukusest, operaatorite töö kvaliteedist, kaebuste olemasolust jne. Raasiku valda teenindama hakkavale ekipaažile on määratud tükitasu jäätmekoti eest 1,45 krooni, sellele lisandub ettevõtte poolse kuluna sotsiaalja töötuskindlustusmaksed. Kolmas isik esitas oma hinnaarvutuse. Kaebuse väide AS Veolia Keskkonnateenused poolt pakutud kuni 20 l jäätmekoti äraveo põhjendamatult madalast hinnast on ilmselt otsitud. 150 l jäätmekoti äraveoks pakutud hind oli kaebaja pakutud hinnast vaid 2,95 krooni väiksem. Hinnaerinevus võib olla põhjustatud sellest, et kolmas isik kavatseb kasutada palgamaksmisel tükipalka või et suurema ettevõtjana ostab kolmas isik rohkem kütust ja saab seega suuremat allahindlust. AS VSA Eesti poolt kuni 150 l jäätmekoti äraveoks pakutud hind 14,95 krooni on oluliselt väiksem kui näiteks Radix Hooldus OÜ poolt pakutud hind (20,85 krooni) või AS Ragn-Sells poolt pakutud hind (17 krooni), mistõttu võib tõusetuda küsimus, kas kaebaja tunnistab sellega, et kaebaja pakutud hind on põhjendamatult madal ja tulnuks tagasi lükata.
  3. OÜ Adelan Prügiveod kaebuse suhtes oma seisukohta ei esitanud.
  4. Tallinna Halduskohtu 21.09.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja menetluskulud 32 076 krooni. Põhjendused: Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga selles, et vastustajal lasus pakkumiste nõuetekohaselt vastavaks tunnistamiseks eelnev kohustus detailselt kontrollida, kas igas pakkumises esitatud 4
(11)3-10-509 teenuse hinnad katavad ära tehtavad kulutused ja kui sellist kontrolli ei teostatud, on tegemist rikkumisega, mis võis mõjutada asja otsustamist. Vastustaja selgitas, et neil ei tekkinud 20 l ja 150 l jäätmekoti puhul kahtlust hindade põhjendamatus madaluses, sest pakutud hinnad olid märkimisväärsete erinevusteta ja pakkumised vastasid hindamiskriteeriumidele, mistõttu nad vajadust täiendavaks selgituseks hinnakujundusest ei näinud. Selleks, et konkursi tulemusi mõjutada võivad asjaolud ei jääks tähelepanuta, kaasati komisjoni töösse ekspert ja tugineti tema arvamusele pakkumistes olevatest hinnatasemetest. Vastustaja selgitas ka, et detailsete arvestuste tegemiseks vajalike andmete saamine oleks neil raskendatud, kuna osa kulusid sõltub paljudest erinevatest faktoritest, mis võivad sisaldada ärisaladust ja seega oleks raskendatud mitmete kulude hindamine. Vastustaja on hinnanud pakkumiste vastavust konkursi tingimustele ja kõiki asjaolusid arvestades teostanud vajalikul määral uurimisprintsiipi. Põhjendatud on selgitus, et pakkumistes ei olnud kardinaalseid erinevusi ja eksperdi hinnangul ei olnud pakutud hind ilmselgelt madal, mistõttu vastustajal puudusid kahtlused pakutud hindade pidamiseks ebatõeseks ja sel põhjusel nende tagasilükkamiseks; detailse majandusliku analüüsi läbiviimine iga pakkumise vastavuse kontrollimiseks olnuks ka liigselt ressursimahukas. Vastustaja viitas põhjendatult Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-44-09, mille seisukohtadest tulenevalt ei ole hinnapakkumiste kontroll JäätS § 66 lg 5 alusel õiguspärane. PKD p 8.1.2 järgi peavad pakkumises esitatud teenuste hinnad kehtima kogu ainuõiguse kestvuse perioodil ning PKD p 8.1.3 kohaselt tuleb pakkumises arvestada ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga. AS Veolia Keskkonnateenused on kirjalikus seletuses, sh omapoolse teenusehindade arvestuse esitamisega, ja ka asja arutamisel antud selgitustega esitanud veenvad põhjendused hinnaerinevuste kohta. Kaebaja ei tõendanud, et AS Veolia Keskkonnateenused pakkumised 20 l ja 150 l segaolmejäätmete teenustasude suhtes on põhjendamatult madalad ja vastuolus ristsubsideerimise keeluga, mistõttu tulnuks pakkumine PKD p 9.2.1 alusel tagasi lükata. AS Veolia Keskkonnateenused esitas veenvad põhjendused selle kohta, et pakkumine ei põhine ristsubsideerimisel ja saastetasu muutumise korral tekkivad täiendavad kulud on suurusjärgus, mida tal on võimalik hõlpsasti katta palgasüsteemi ümberkorraldamisega või teiste kulutuste alandamisega, mida ta on juba praktikas kasutanud. Vähetähtis pole seegi, et vaidlusalused 20 l ja 150 l jäätmekotid moodustavad Raasiku valla jäätmekäitluses alla 10% ning tegemist pole jäätmekäitluse suuremahulise osaga. Kolmas isik on põhjendatult juhtinud tähelepanu ka alternatiivsetele jäätmekäitlemise võimalustele edaspidi, sealjuures Iru jäätmete põletamise tehase kasutamisele, mis võib tegelikkuses tähendada hoopis madalamaid hindu. Väites põhjendamatult madala hinnaga pakkumise tegemist jätab kaebaja tähelepanuta, et 20 l jäätmekoti teenustasu osas oli Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine neljas, 150 l jäätmekoti äraveo hind erines kaebaja pakutud hinnast vaid 2,95 krooni. Kolmas isik selgitas, et hinnaerinevus võib olla tingitud madalamast kütusele tehtavast kulust või tükipalgasüsteemist. Kaebaja ole ei ka näidanud, mille arvelt tema väitel ristsubsideerimine toimub. Tõendamata on kaebaja väide lepingu p-ga 5.10 konkurentsitingimuste moonutamisest. Väide, nagu oleks kolmas isik olnud pakkumist tehes teadlik hilisemalt tehtavast muudatusest, on tõendamata ja seega on tõendamata pakkumiste tegemisel kellelegi konkurentsieeliste loomine. Konkursist osavõtjatel olid võrdsed võimalused soodsaima pakkumise tegemiseks ja igal pakkujal oli vabadus oma teenustasu hindade kujundamisel, sealjuures riskide võtmisel. Samuti on paljasõnaline lepingu p-s 5.10 sätestatud viisil jäätmeveo teostamisega seotud kulude kokkuhoid ja selle võimalik mõju hindadele. Kuna AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise vastavaks tunnistamine on õiguspärane, ei ole kaebuses toodud põhjendustel õigusvastane ka tema pakkumise edukaks tunnistamine, temale 5
(11)3-10-509 ainuõiguse andmine ja temaga korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine. Asjaolu, et AS-le Veolia Keskkonnateenused kui edukale pakkujale ainuõiguse andmine jäätmeveoks on sätestatud Raasiku Vallavalitsuse ja Veolia Keskkonnateenused AS vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu p-s 1, ei saa kuidagi rikkuda õigusi, mille kaitseks kaebaja kohtusse pöördus. Kuna AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamine ning temaga korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine oli õiguspärane, siis ei riku kaebajast enam hindepunkte saanud Adelan Prügiveod OÜ pakkumise vastavaks tunnistamine kaebaja õigust, mille kaitseks ta kohtusse pöördus. Kuna tühistamistaotlused ei kuulu rahuldamisele, puudub kaebajal põhjendatud huvi Raasiku Vallavalitsuse 15.04.2010 kirja nr 18-4/2180 õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastavalt Korra §le 30 on ainuõiguse andjal õigus teha ettevõtjale ettepanek pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Korra § 30 esimene lause on suunatud eelkõige õiguse andja huvide kaitseks konkursi lõpule viimiseks ka olukorras, kus seda ei ole jõutud teha pakkumiste jõusoleku tähtaja jooksul. See tähendab, et õiguse andja ei ole välja valinud edukat pakkujat ega sõlminud temaga vastavat ainuõiguse andmise lepingut. Samane ei ole olukord, kui õiguse andja on juba sõlminud ainuõiguse andmiseks lepingu, nagu antud juhul. Sellisel juhul puudub vajadus teha ainuõiguse andmise konkursil osalenud pakkujatele ettepanek nende poolt esitatud pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Korra §-s 30 on selgesõnaliselt pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise eelduseks õiguse andja initsiatiiv, mistõttu kaebaja tõlgendus sättest on vastuolus juba ainuüksi keelelise tõlgendamisega. Sellist lähenemist toetab ka sätte eesmärk - võimaldada menetluse lõpule viimine ka juhul, kui õiguse andjal ei olnud mingil põhjusel võimalik konkurssi läbi viia 90 kalendripäeva jooksul. Tegemist on õiguse andja kaalutlusotsusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. AS VSA Eesti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ning mõista tema menetluskulud välja vastustajalt. Põhjendused: Kohus leidis ebaõigesti, et korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi raames on uurimisprintsiibi kohaldamine piiratud, ja rikkus

§ 25lg-t 2, jättes viitamata õigusnormile, millele see seisukoht tugineb.

Uurimisprintsiipi kohaldamata ei oleks korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andjal võimalik täita Korra §-dest 38, 40-42, 44 p 1 ja 45 tulenevaid kohustusi ja kasutada nendes sätestatud õigusi. Tal ei oleks võimalik otsustada, kas pakkumine vastab PKD-s esitatud tingimustele ja kas pakkumises sisalduvad andmed on ebatõesed. Uurimisprintsiibi kohaldamise vajalikkusele viitavad ka PKD p-d 9.2.1 ja 9.

  1. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine on vaadeldav haldusmenetlusena HMS § 2 lg 1 mõttes, mistõttu tuleneb uurimisprintsiibi kohaldamise nõue ka HMS §-st
  2. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-44-09 JäätS § 66 lg-te 5 ja 6 suhtes antud tõlgendus ei muuda vastustaja 13.01.2010 kirjas nr 18-4/273 antud selgitusi, mis on siduvad konkursil osalejatele. Konkursil osalejad pidid vastustaja 13.01.2010 kirjast mõistma, et pakkumistes ei tohi kasutada ristsubsideerimist. Samuti pidid konkursil osalejad vastustaja 21.12.2009 kirjast nr 18-4/7126 mõistma, et põhjendamatult madala teenusehinnaga pakkumine on vaadeldav ebatõeseid andmeid sisaldava pakkumisena, mille vastustaja võib PKD p 9.2.1 alusel tagasi lükata. Kohus leidis ekslikult, et vastustaja on pakkumisi nõuetekohaselt kontrollinud. Konkursil erinesid 20 l jäätmekoti suhtes tehtud pakkumised 9,50 krooni ja 150 l jäätmekoti suhtes tehtud pakkumised 13,50 krooni ulatuses. Arvestades eeltoodut oleks vastustaja pidanuks analüüsima, kas mõni 20 l ja/või 150 l jäätmekottide suhtes tehtud hinnapakkumistest võib olla vaadeldav 6

(11)3-10-509 ebamõistliku hinnaga pakkumisena ja kas on rikutud ristsubsideerimise keeldu. Kohus ei selgitanud, miks eeltoodud hinnaerinevused ei ole vaadeldavad kardinaalsetena ega põhjendanud, miks ei lasunud vastustajal uurimisprintsiibi kohaldamise kohustust ka siis, kui hinnapakkumiste vahel on erinevused, mis pole kardinaalsed. Kohus rikkus

§ 25lg-t 2.

Kaebaja 02.02.2010 teabenõudest ja vastustaja 08.02.2010 vastusest teabenõudele nr 18-4/663 nähtub, et vastustaja ei tundnud huvi 20 l ja 150 l jäätmekottide suhtes tehtud hinnapakkumiste vastu ja järelikult ei analüüsinud nende hinnapakkumistega seonduvat. Seetõttu on asjakohatud kohtu viited võimalikule ärisaladusele ja erinevatele hindasid mõjutavatele faktoritele. PKD p-dest 8.1.2; 8.1.3; 9.2.1 ja 9.5 tulenevalt pidi vastustaja konkursile esitatud pakkumisi hinnates muu hulgas tuvastama, kas pakkumistes sisalduvad kõik korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvad kulud ja nende kasv ning kas tehtud pakkumiste alusel on võimalik korraldatud jäätmevedu teostada kogu ainuõiguse perioodi kestel. Kohus pidanuks välja selgitama, millest lähtudes jõudis vastustaja järelduseni, et konkursile esitatud pakkumistes ristsubsideerimise keeldu rikutud ei ole; kas vastustaja analüüsis ka saastetasu suurenemise mõju konkursile esitatud pakkumistes toodud hindadele; kas ja kuidas tuvastas vastustaja, et konkursile esitatud pakkumistes sisaldub õiges ja tegelikkusele vastavas suuruses kütusekulu, tööjõukulu ja administreerimiskulu. Kohus seda ei teinud ja jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja: 1) kolmandate isikute poolt konkursile esitatud pakkumised; 2) kõik dokumendid, millest ilmneb, kuidas on vastustaja kaebaja ja kolmandate isikute pakkumisi hinnanud ja analüüsinud. Kolmandate isikute pakkumised 20 l ja 150 l segaolmejäätmete jäätmekottide teenustasude osas on vastuolus ristsubsideerimise keeluga. AS Veolia Keskkonnateenused ei ole arvestanud saastetasude määrade suurenemisega perioodil 2011–2013. Adelan Prügiveod OÜ ei ole selgitanud, millistest komponentidest koosnevad tema poolt jäätmekottide kohta tehtud veohinna pakkumised. Arvestades Adelan Prügiveod OÜ poolt tehtud pakkumiste väiksust, on ilmne, et 20 l ja 150 l jäätmekottide kohta tehtud pakkumised rajanevad ristsubsideerimisel. 14.05.2010 protsessidokumendis palus kaebaja kohtul välja nõuda kas vastustajalt või kolmandatelt isikutelt andmed selle kohta, kui palju tarbivad kütust sõidukid, mida AS Veolia Keskkonnateenused kasutab ja Adelan Prügiveod OÜ kavatses kasutada Raasiku vallas. Samuti palus kaebaja kohtul AS-lt Veolia Keskkonnateenused välja nõuda dokumendid selle kohta, kui suured on tema administreerimiskulud 20 l ja 150 l segaolmejäätmete jäätmekottide vedamisel. Kohus jättis kaebaja sellekohased taotlused ebaõigesti ja põhjendusi esitamata rahuldamata. Asjas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, et AS-l Veolia Keskkonnateenused on võimalik saastetasu tõusust tingitud kulud katta palgasüsteerimi ümberkorraldamise või teiste kulude alandamise läbi. Tegemist on üksnes esindaja kohtuistungil antud paljasõnalise selgitusega. Menetlusosaline peab halduskohtumenetluses oma väiteid tõendama (

§ 16lg 2).

Kohus rikkus

§ 25

lg-t 2, lähtudes otsuse tegemisel üksnes kolmanda isiku esindaja paljasõnalistest selgitustest. Kohus jättis analüüsimata ka küsimuse selle kohta, kas PKD nõuetega on üldse kooskõlas sellise pakkumise esitamine, milles sätestatud hinnad hakkavad saastetasu tõusust tingituna tekitama vedajale kahjumit ja vedaja väidab, et tekkiv kahjum olevat kõrvaldatav oma äritegevuse ümberkorraldamise ja kulude piiramise läbi. Kaebaja arvates ei olnud taolise pakkumise tegemine lubatav. Tõendamata on kohtu seisukoht, nagu jääks 20 l ja 150 l jäätmekottide osakaal Raasiku valla jäätmekäitluses alla 10%. Sellise väite esitas kohtuistungil kolmanda isiku lepinguline esindaja, kelle poolt antavad selgitused ei saa aga olla tõenditeks. Ristsubsideerimise keelu rikkumist ei 7

(11)3-10-509 saa kõrvaldada väitega selle kohta, et näiteks 20 l ja 150 l jäätmekottide, mille kohta tehti ristsubsideerimisel põhinev pakkumine, osakaal Raasiku valla jäätmekäitluses ei ole suur. Mõistetamatud on kohtu viited sellele, et 20 l jäätmekottide teenustasu osas oli AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine neljas ja 150 l jäätmekottide puhul oli kaebaja pakutud hind AS Veolia Keskkonnateenused pakutud hinnast 2,95 krooni võrra suurem. Kumbki neist ei tõenda seda, nagu ei oleks kolmandate isikute poolt tehtud pakkumistes kasutatud ristsubsideerimise mudelit. Mõistetamatu on ka otsuse viide Iru jäätmete põletamise tehasele. PKD p-st 2.12 nähtuvalt tuleb sortimata segaolmejäätmed anda üle Tallinna prügilale. Kohtu ebaõige seisukoht, nagu ei oleks AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine vastuolus ristsubsideerimise keeluga ning AS Veolia Keskkonnateenused poolt 20 l ja 150 l jäätmekottide suhtes pakutud hind ei oleks ebamõistlikult madal, tõi kaasa ebaõigete järeldusteni jõudmise otsuse p-des 31 ja
  1. Kaebaja jääb alternatiivnõude juurde tuvastada vaidlustatud korralduse osa ja korraldatud jäätmeveo lepingu õigusvastasus, tuues põhjendatud huvina kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse vastustaja vastu. Kuna kolmandate isikute pakkumised oleks tulnud tagasi lükata ja korraldatud jäätmeveo ainuõigus oleks tulnud anda kaebajale, siis rikub Adelan Prügiveod OÜ pakkumise vastavaks tunnistamine kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja jääb vastustaja 15.04.2010 kirja nr 18-4/2180 õigusvastasuse kohta kaebuses esitatud põhjenduste juurde. Kohus leidis ekslikult, et kaebaja tahteavaldus pakkumise jõusoleku pikendamiseks on vastuolus konkursi korraldamise korraga ja seetõttu oli vastustaja õigustatud jätma tema tahteavalduse pakkumise kehtivustähtaja pikendamise kohta tähelepanuta.
  2. Raasiku Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et antud juhul puudus vajadus teostada uurimist nii detailsel tasemel nagu peab vajalikuks kaebaja. Konkursil rakendati uurimisprintsiipi ulatuses, milles see oli otsuse tegemiseks vajalik ja võimalik. Kõiki esitatud pakkumisi hinnati vastavalt PKD nõuetele ega tuvastatud ristsubsideerimist. Kaebaja on välja toonud kõige odavama ja kallima pakkumise vahed, kuid kui võrrelda üksnes kaebaja ja AS Veolia Keskkonnateenused pakkumisi, siis 20 l jäätmekoti puhul on see 3,95 krooni ja 150 l jäätmekoti puhul 2,95 krooni. Isegi kui asuda seisukohale, et 9,50 kroonine hinnaerinevus 20 l jäätmekoti puhul ja 13,50 kroonine hinnaerinevus 150 l jäätmekoti puhul on piisavalt erinevad, ei saa neid hinnaerinevusi lugeda märkimisväärseteks. Kohus on õigesti hinnanud AS Veolia Keskkonnateenused esitatud tõendeid teenusehindade arvestuse kohta ja kulude muutumise kohta seoses alternatiivsete jäätmekäitlusviiside rakendamisega. AS Veolia Keskkonnateenused teostab korraldatud jäätmevedu ca 50 kohalikus omavalitsuses või piirkonnas, kaebaja vaid kahes piirkonnas. Kordades suuremal äriühingul on paremad võimalused pakutavate teenuste hindade kujundamisel. PKD-s on ette nähtud sortimata segaolmejäätmete üleandmine Tallinna Prügilale seetõttu, et käesoleval ajal ei sätesta JäätS võimalust ja tingimusi jäätmete põletamiseks. Vastustaja kooskõlastas PKD enne konkursi väljakuulutamist ka Keskkonnaametiga, kelle nõue oli, et sortimata segaolmejäätmete üleandmise koht peab olema PKD-s ette nähtud. Kaebaja pakkumise kehtivuse tähtaja pikendamise arvestamata jätmine oli kooskõlas Korra §ga 30 ja puudub alus nimetatud kirja tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks.
  3. AS Veolia Keskkonnateenused palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: Sarnaselt riigihangete teostamisele ei ole korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine haldusmenetluseks HMS mõttes. HMS-s sätestatud põhimõtete, sh uurimispõhimõtte kehtivus jäätmeveo ainuõiguse andmise menetluses, on piiratud. Seetõttu on ebaõiged kaebaja väited, et 8
(11)3-10-509 korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine on vaadeldav haldusmenetlusena HMS § 2 lg 1 mõttes ja HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte laieneb korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise menetlusele. Vastustaja täitis PKD p-des 8.1.2 ja 8.2 sätestatud kohustust kontrollida, kas konkursile esitatud pakkumised vastavad JäätS § 66 lg 5 nõuetele, kuna pakkumisi hindava komisjoni töösse oli kaasatud sõltumatu ekspert Arvo Rosimannus. AS Veolia Keskkonnateenused seaduslik esindaja andis kohtuistungil seletuse, mille kohaselt kui jäätmeveoga seotud kulud peaksid kasvama (sh kui peaksid kasvama mitte ainult saastetasu määrad, vaid ka nt kütuse hinnad), on äriühingul võimalik oma kulutusi (eeskätt palgakulusid) vähendada. Kaebaja on nimetatud väidete kohta öelnud vaid, et AS Veolia Keskkonnateenused peab oma väiteid

§ 16lg 2 kohaselt tõendama.

Kaebaja ei ole täpsustanud, millist tõendit ta silmas peab ja miks ei ole AS Veolia Keskkonnateenused seadusliku esindaja seletus iseenesest piisav tõend. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud AS Veolia Keskkonnateenused võimalust teostada viidatud ümberkorraldusi.

  1. Adelan Prügiveod OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kaevatava kohtuotsusega õigesti kaebused rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuste rahuldamiseks alust.
  3. Käesolevas asjas käib jätkuvalt vaidlus selle üle, kas vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ning kas AS Veolia Keskkonnateenused ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumised oleks tulnud 20 l ja 150 l jäätmekottide teenustasude põhjendamatult madala hinna (ristsubsideerimise keelu rikkumise) tõttu tagasi lükata kui ebatõeseid andmeid sisaldavad pakkumised PKD p 9.2.1 alusel.
  4. JäätS § 67 nägi kuni 01.01.2011 ette, et kohalik omavalitsus korraldab jäätmevedaja valikuks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras (alates 01.01.2011 lähtutakse riigihangete seaduses sätestatust). Konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“ § 38 kohustab õiguse andjat hindama ja võrdlema kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele ning § 40 tegema kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta. Nimetatud kord ei näe ette, kuidas konkursi korraldaja peab hindama ja võrdlema esitatud pakkumiste vastavust PKD-s esitatud tingimustele ja konkursi korraldaja poolt PKD tingimuste kohta antud selgitustele. Täpsemaid nõudeid konkursile esitatud pakkumiste hindamiseks ja võrdlemiseks ei näe ette ka Raasiku vallas korraldatud avaliku konkursi PKD p 7, mis reguleerib pakkumiste hindamist. PKD p 7.1 kohaselt hindab ja võrdleb pakkumisi vastavalt PKD-s esitatud tingimustele vallavalitsuse korraldusega moodustatud komisjon, kes teeb kirjaliku otsuse esitatud pakkumise vastavuse kohta lähtudes pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest (p 7.2).
  5. Raasiku Vallavalitsuse 08.01.2010 korraldusega nr 5 moodustatud Raasiku valla korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste hindamise komisjon on 19.01.2010 koosoleku protokollist nr 1 (I kd tl 107), pakkumiste koondtabelist (samas tl 50-51) ja pakkumiste hindamise tabelist (samas tl 52) nähtuvalt hinnanud pakkumiste vastavust PKD-s esitatud tingimustele, arvestades pakkumiste hindamisel erapooletu eksperdi arvamusega. Vaidlustatud korralduse kohaselt on Raasiku Vallavalitsus lähtunud pakkumiste kvalifitseerimistingimustele 9

(11)3-10-509 vastavaks tunnistamise otsustamisel ka komisjoni ettepanekust. Seda, et konkursile esitatud pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni töösse oli kaasatud eksperdina MTÜ KeskEesti Jäätmehoolduskeskuse tegevdirektor Arvo Rosimannus, kellele saadeti jooksvalt andmed pakkumiste kohta ja kes konsulteeris vallavalitsust pakkumiste osas, kinnitas ringkonnakohtu istungil A. Rosimannus tunnistajana. A. Rosimannuse ütluste kohaselt tundusid pakutud hinnad olevat mõistlikud ega tekitanud kahtlusi nende mittevastavuses PKD tingimustele. Korra §-st 39 (mille kohaselt õiguse andja eksperdiks ei või olla isikud, kes on olnud ettevõtjaga sellistes suhetes, et võib tekkida põhjendatud kahtlus nende isikute objektiivsuses) saab järeldada, et erapooletu eksperdi kasutamine pakkumiste hindamisel on igati aktsepteeritav. Eeltoodut arvestades ei esine antud juhul asjaolusid, millest tulenevalt oleks vastustajal pidanud tekkima kahtlus selles, et pakkumistes esitatud teenustasud (s.h kolmandate isikute pakutud 20 l ja 150 l jäätmekottide teenustasud) on põhjendamatult madalad (rikutud on ristsubsideerimise keeldu). Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas vastustajale ette heita, et ta pole kogunud täiendavaid tõendeid selleks, et võimalikke kahtlusi ümber lükata, ja analüüsinud kõiki konkursile esitatud pakkumisi (s.h kolmandate isikute pakkumisi 20 l ja 150 l jäätmekottide teenustasude osas) kaebaja poolt vajalikuks peetud detailsusega.
  1. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et halduskohtu viide Iru jäätmete põletamise tehasele ei ole asjakohane, sest PKD p 2.12 kohaselt tuleb sorteerimata segaolmejäätmed anda üle Tallinna Prügilasse. Asjakohatu viide ei ole aga viinud asjas ebaõige otsuse tegemisele.
  2. Nõustuda ei saa aga apellandi seisukohaga, et AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine on 20 l ja 150 l jäätmekottide teenustasude osas on põhjendamatult madal ja vastuolus ristsubsideerimise keeluga. Apellant peab pakkumist ka pärast ringkonnakohtu istungil AS Veolia Keskkonnateenused poolt konkursile esitatud pakkumisega tutvumist põhjendamatult madalaks ja ristsubsideerimise keeluga vastuolus olevaks eelkõige seetõttu, et tema arvates ei ole AS Veolia Keskkonnateenused 20 l ja 150 l jäätmekottide teenustasude puhul arvestanud saastetasude suurenemisega aastatel 2011-
  3. Apellandi arvutuste kohaselt saavad
  4. a kulud 20 l jäätmekoti tühjenduse eest kaetud,
  5. a on kahjum ühe 20 l jäätmekoti tühjenduse kohta 0,03 krooni ja
  6. a 0,25 krooni. 150 l jäätmekoti puhul ei kata pakutud teenustasu tehtavaid kulutusi
  7. a ära 0,01 krooni osas,
  8. a 0,55 krooni ja
  9. a 1,1 krooni osas. Apellant lähtub arvutuste tegemisel AS Veolia Keskkonnateenused poolt 04.03.2010 esitatud protsessidokumendi p-s 3.2.1 toodud arvestusest (I kd tl 21). Nimetatud arvutus on esitatud vastuseks kaebuse p-s 2.2.2 esitatud arvutusele selle kohta, kuidas äriühing kavatseb Raasiku vallas korraldatud jäätmeveo raames kuni 20 l ja 150 l jäätmekoti äravedu teostada. Seda, et tegemist ei ole pakkumise aluseks olnud arvutusega ja pakkumise aluseks olnud kulutuste hindadega, vaid näitega, kinnitas AS Veolia Keskkonnateenused seaduslik esindaja B. Tammaru ringkonnakohtu istungil. B. Tammaru sõnul oli tabelis kajastatu näol tegemist tema koostatud konservatiivse prognoosiga, mis ärisaladusi arvestades oli tehtud pakkumisest pessimistlikum. Ringkonnakohus leiab, et kui jäätmete pakutud kogumistasu ületab nende ladestamistasu ja jätab lisaks ruumi transpordi- ja tööjõukuludele, ilma et oleks välistatud nende teenustasudega kõnealuste jäätmekottide vedamine kogu ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul, siis ei saa pakutud teenustasu hindu pidada põhjendamatult madalateks. Käesoleval juhul pakkus AS Veolia Keskkonnateenused 20 l jäätmekoti puhul teenustasuks 8,50 krooni ning apellandi arvutuste järgi oleks ladestustasu ainuõiguse kehtivuse perioodil maksimaalselt 2,90 krooni (
  10. a). 150 l jäätmekoti puhul oli AS Veolia Keskkonnateenused pakutud teenustasuks 12 krooni ja apellandi arvutatud maksimaalne ladestustasu 7,25 krooni (
  11. a). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa AS Veolia Keskkonnateenused pakutud teenustasu 10
(11)3-10-509 hindadest üheselt järeldada, et selliste tasudega ei oleks teenuse osutamisega vältimatult kaasnevate kulutuste suurust arvestades kogu ainuõiguse perioodi vältel jäätmeveo teostamine võimalik ilma ristsubsideerimist kasutamata. Ka apellandi poolt tehtud arvutused, mille aluseks olid AS Veolia Keskkonnateenused enda väidetavalt konservatiivsed prognoosid transpordi-, tööjõu- jm kuludele, millest nähtuvalt oleks pakutud hindadega jäätmeveoteenuse osutamine vastavate jäätmemahutite osas suuremalt jaolt tõepoolest mõnevõrra kahjumlik, ei anna veel iseenesest alust heita vastustajale ette, et ta ei pidanud AS Veolia Keskkonnateenused pakutud teenustasu hindu ebamõistlikult madalaks ega ristsubsideerimise keeldu rikkuvaks, sest pakutud teenustasu suurus jätab sellest ladestustasu maha arvestades siiski mõistlikult ruumi ka muude kulutuste katmiseks. Igal juhul ei saanud pakkuja võimalik arvestuslik kahjum olla vastustajale sedavõrd ilmne, et tal oleks pidanud tekkima kahtlus pakkumises sisaldunud teenustasu hindade õiguspärasuses ning seega oleks tulnud kahtluste kõrvaldamiseks nõuda pakkujalt tingimata täiendavaid andmeid, selgitusi ja kulukalkulatsioone.
  1. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, mille kohaselt on Raasiku Vallavalitsuse 25.01.2010 korraldus nr 26 AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise osas õiguspärane. Kuna AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise vastavaks tunnistamine on õiguspärane, ei ole kaebuses ja apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel õigusvastane ka AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise edukaks tunnistamine Raasiku Vallavalitsuse 25.01.2010 korraldusega nr 26 ning Raasiku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel 17.02.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping. Kuna AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamine oli õiguspärane, siis ei riku apellandi õigusi ega piira tema vabadusi ka apellandist enam hindepunkte saanud Adelan Prügiveod OÜ pakkumise vastavaks tunnistamine. Seega ei riku õiguspärane haldusakt ja haldusleping apellandi õigusi ega piira tema vabadusi.
  2. Kuna vaidlustatud haldusakt ja haldusleping ei riku apellandi õigusi, siis puudub tal põhjendatud huvi ka Raasiku Vallavalitsuse 15.04.2010 kirja nr 18-4/2180 õigusvastasuse tuvastamiseks. 20.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 93

lg-le 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Raasiku Vallavalitsus ja Adelan Prügiveod OÜ ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad ka nende menetluskulud nende enda kanda. AS Veolia Keskkonnateenused taotles ringkonnakohtus 1488,22 euro menetluskulu väljamõistmist ja esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid.

§ 92

lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Seega tuleb AS Veolia Keskkonnateenused menetluskulud hüvitada apellandil. Ringkonnakohus leiab, et AS Veolia Keskkonnateenused menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning mõistab need AS-lt VSA Eesti välja. Oliver Kask Virgo Saarmets Lilianne Aasma 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.