KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukooseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise aeg ja koht Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Ha

§ 31lg 1 ja 4).

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päev on

1. veebruar
2. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kaitseliidu Harju Maleva pealiku
4. augusti
5. a käskkirjaga nr HA-1.1-4/13595P heideti Harju Maleva Männiku malevkonna nimekirjast välja vormikandmise eeskirja rikkunud tegevliige J.B. (tl 5). Harju Maleva pealik esitas
6. augustil 2010 Kaitseliidu ülemale taotluse tegevliikme J.B.i Kaitseliidust väljaheitmiseks vääritu teo, vormikandmise eeskirja rikkumise ja rahvusvahelise vaenu õhutamise tõttu (tl 6). Kaitseliidu ülema
7. augusti
8. a käskkirjaga nr K-1.1-1/14274P avaldati J.B.i kui Kaitseliidust väljaheidetu nimi (tl 7). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
9. J.B. esitas kaebuse, milles taotles tema Kaitseliidust väljaheitmise otsuse tühistamist (tl 1-4). Kaebuse põhjendused on järgmised. Harju Maleva pealik Urmas Susi kutsus kaebaja välja
10. augustil 2010 ja määras vormikandmise eeskirjade rikkumise eest suulise karistuse – neljakuulise Kaitseliidu üritustel osalemise keelu. Maleva pealik kinnitas, et käskkiri suulise otsuse kohta saadetakse kaebajale lähiajal. Seejärel sai kaebaja ajakirjanduse ja tuttavate vahendusel teada enda Kaitseliidust väljaheitmisest. Käskkiri väljaheitmise kohta saadeti kaebajale alles vastusena tema teabenõudele. Maleva pealiku
11. augusti
12. a käskkirjas on väljaheitmise aluseks vormikandmise eeskirja rikkumine, Kaitseliidu ülemale esitatud taotluses on sellele lisandunud ka vääritu tegu ja rahvusvahelise vaenu õhutamine. Kaitseliidu ülema
13. augusti
14. a käskkirjas sisaldub üksnes Kaitseliidust väljaheidetute nimede avaldamine. Jääb arusaamatuks, kes Kaitseliidust väljaheitmise otsuse tegi. Vabariigi Valitsuse
15. jaanuari
16. a määruse nr 15 „Kaitseliidu põhikiri“ (Kaitseliidu põhikiri) punkti 3.27 kohaselt Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja või kodukorda, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja. Kaitseliidus ei ole praegu kehtivat kodukorda, mis võimaldaks korrektselt menetlust läbi viia ja distsiplinaarkaristusi määrata. Otsuse tegemisel ei antud kaebajale võimalust selgituste andmiseks ega viidud läbi asjakohast juurdlust. Väljaheitmise otsus on motiveerimata. Oletatavasti on kaebaja väljaheitmise peamiseks põhjuseks tema lauldud patriootlik laul „Truudusvanne isamaale“, kuid Kaitseliit ei ole tellinud ühtki ekspertiisi, mis kinnitaks selle vastuolu seadustega. Kaebaja peab laulu seadustega kooskõlas olevaks, ennekõike põhiseaduse §-st 124 tuleneva kohustusega osaleda ajateenistuses ja seista vastu võimalikule okupatsioonile. Kaitseliidust väljaheitmine piirab põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja on vastusolus ka põhiseaduse §-ga 38, mille kohaselt teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Kaebaja on tegutsenud aastaid muusikuna ja peab muusikat üheks põhiliseks eneseväljendusvormiks. Kuulumine vabatahtlikku sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooni ei ole piiranguks kunstilisele eneseväljendusele, sõnavabadusele, südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele. Reservväelastele laienevad kõik põhiõigused väljaspool teenistuslikke iseärasusi. Seetõttu piirab laulu tõttu väljaheitmine ka põhiseaduse §-s 41 sätestatud õigust jääda truuks oma arvamusele ja veendumustele. Samuti rikub Kaitseliidust väljaheitmise otsus põhiseaduses sätestatud ühinemisvabadust. Laulu esitamisel ei identifitseerinud kaebaja ennast ühegi partei, liikumise ega Kaitseliidu liikmena. Laulu esitamisel ei ole nähtavalt esil ka Kaitseliidu kuuluvustunnuseid. Ka teatrietendustel ja kontsertidel on mõeldav kasutada Eesti kaitseväe vormi etenduses osaleja rolli väljendava kostüümina kunstilise tegevuse raames. Isegi kui kaebuse esitaja oleks rikkunud vormikandmise eeskirju, oleks temale määratud karistus ebaproportsionaalne. Vastavalt
17. aastani kehtinud Kaitseliidu kodukorra §-le 277 oleks pidanud arvestama ka eelnevate 2 üleastumiste olemasolu ning süüdlase minevikku ja harilikku käitumist. Kaebaja on täitnud kõik Kaitseliidu tegevliikmeks saamise nõuded ja tal ei ole eelnevaid distsiplinaarkaristusi. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et taotleb Kaitseliidu Harju Maleva pealiku
18. augusti
19. a käskkirja nr HA-1.1-4/13595P ja Kaitseliidu ülema
20. augusti
21. a käskkirja nr K-1.11/14274P tühistamist või kui Kaitseliidu ülema käskkirja ei saa pidada haldusaktiks, siis alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendus Kaitseliidu ülema käskkirja vaidlustamiseks ja tema põhjendatud huvi nimetatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks on taastada oma liikmelisus Kaitseliidus (tl 54). VASTUSTAJA SEISUKOHT
22. Kaitseliit vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel (tl 1719, 30-31). Vastavalt Kaitseliidu seaduse (KLS) § 31 lõikele 6 toimub Kaitseliidust väljaarvamine Kaitseliidu põhikirjas ettenähtud korras. Kaitseliidu põhikirja punkt 3.27 sätestab, et Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja või kodukorda, ei täida temale pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja. Kaitseliidu seaduse § 25 lg 1 punkti 2 kohaselt on Kaitseliidu tegevliige kohustatud järgima tema suhtes kehtivaid õigusakte ja kaitseväe määrustikke. Kaitseväe juhataja
23. märtsi
24. a käskkirjaga nr 99 kinnitatud „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord“ (vormikandmise eeskiri) punkti 2.10 kohaselt ei ole vormiriietuse kandmine lubatud meelsust väljendavatel üritustel. Sotsiaalmeedias (videote jagamise keskkonnas YouTube) avalikult esitatud laulus „Truudusvanne isamaale“ on kaebaja, olles äratuntavalt Kaitseliidu vormiriietuses, otseselt avaldanud oma meelsust, millega ta on rikkunud vormikandmise eeskirja ning sellega Kaitseliidu põhikirja mõttes ka oma kohustust järgida tema suhtes kehtivaid Kaitseväe määrustikke. Seega esineb alus kaebaja Kaitseliidust väljaheitmiseks. Otsuse kaebaja Kaitseliidust väljaheitmiseks võttis vastu Harju Maleva juhatus. Juhatus leidis, et kaebaja teos esineb peale vormikandmise eeskirja rikkumise veel muude väljaarvamise aluseks olevate rikkumiste tunnuseid, kuid Harju Maleva pealiku käskkirjas märgiti neist vaid kõige olulisem põhjus. Kaitseliidu ülemale esitatud taotlus sisaldas kõiki Harju Maleva juhatuse arutatud väljaarvamise põhjuseid, kuid taotlusel ei ole kaebaja suhtes õiguslikku tähendust. Kaitseliidu ülem ei otsusta Kaitseliidust väljaheitmist, vaid tegemist on väljaheitmise otsusest teavitamisega. Seega ei ole Kaitseliidu ülema käskkirjas vajalik väljaheitmise faktilisi asjaolusid kirjeldada. Kaebaja väljaheitmise otsus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, mille liikmeks astumisega kohustub isik järgima Kaitseliidu põhimõtteid ja reegleid. Kui isik peab kehtestatud reegleid enda jaoks liialt piiravaks, on võimalik Kaitseliidust välja astuda. Seega ei ole õige kaebaja väide, et laulu tõttu Kaitseliidust väljaheitmine piirab isiku põhiõigusi. Kaitseliit ei sunni kedagi oma arvamusi või veendumusi muutma. Vastupidi, Kaitseliidu seaduse ja põhikirja kohaselt on erakondlik 3 tegevus Kaitseliidus keelatud, sellest tulenevalt on keelatud ka meelsuse avaldamine, identifitseerides ennast Kaitseliidu liikmena. Kaebajal on vabadus ennast teostada, piirang puudutab üksnes vormi kandmist, mis on ka Harju Maleva pealiku käskkirjas märgitud väljaheitmise aluseks. Kohatu on võrrelda praegust juhtumit etendusega, sest etenduse puhul ei ole tegemist meelsust väljendava üritusega. Praeguse juhtumi puhul on selgelt arusaadav, et kaebaja eesmärk oli väljendada oma vaateid ja meelsust. Laulu sõnad räägivad okupantide tapmisest. Okupante nimetatakse „tibladeks“ ning viidatakse, et okupandid ei ole siit veel lahkunud, mistõttu tuleks neid tappa. Analüüsides laulu sõnu kontekstis tema esitajaga, võib jõuda järeldusele, et esitaja on üsna kindlalt okupantide all mõelnud vene rahvusest isikuid. Seega saab väita, et esitaja on laulus mitte ainult väljendanud oma meelsust, vaid kutsub avalikult üles vihkamisele ja vägivallale seoses rahvuse ja päritoluga. Selline tegevus on taunitav esitatuna tsiviilisiku poolt, kuid täiesti lubamatu Kaitseliidu tegevliikmele, kes vormi kandes esindab Kaitseliitu (KLS § 24 lg 2). Kaitseliidu liige ei tohiks endale lubada ühtki väljaütlemist või avaldust, ükskõik kui humoorikas võtmes see ka esitatud pole, mida võib tõlgendada poliitilise või meelsust väljendava avaldusena. Laulu vihkamist õhutavale alatoonile juhtisid muuhulgas tähelepanu ka mitmed vene rahvusest isikuid ühendavad organisatsioonid, esitades kaitseministrile sellekohase järelepärimise. Olukorras, kus Kaitseliidu kodukord on kehtetu, saab Kaitseliidu liikme vastutuse määramisel tugineda üksnes Kaitseliidu põhikirjale ning see ei sätesta muid karistuse liike kui Kaitseliidust väljaarvamine. Seega on Kaitseliidust väljaarvamine ainuke õiguspärane karistuse liik, mida kaitseliitlasele väljaspool teenistuskohustuste täitmist saab määrata. Karistus on rikkumisega proportsionaalne. Kaebaja Kaitseliidust väljaarvamise otsust on vaaginud vabatahtlike kaitseliitlaste esindusorgan, kes leidis, et peale vormikandmise eeskirjade rikkumise on kaebaja läbi rahvusliku vaenu õhutamise tekitanud kahju Kaitseliidu mainele, mis õigustab tema Kaitseliidust väljaarvamist (Harju Maleva juhatuse
25. augusti
26. a taotlus nr 13644). Kaebaja on avalikult esinenud kaitseliitlasena seisukohtadega, mis on täielikus vastuolus Kaitseliidu põhimõtetega. Seega ei ole mõeldav, et kaebaja jätkaks Kaitseliidu liikmena, kuna tõenäoliselt tooks see endaga kaasa täiendavaid konflikte nii kaaskaitseliitlaste kui kaebaja ülematega. KOHTU PÕHJENDUSED
27. Pooled ei vaidle selle üle, et J.B. esitas Kaitseliidu vormiriietust kandes laulu „Truudusvanne isamaale“ ja see salvestis on kättesaadav muuhulgas avalikus videote vahendamise keskkonnas YouTube (http://www.youtube.com/watch?v=s_NOG66xT_A). Kaitseliidu kinnitusel on selle laulu avalik esitamine Kaitseliidu vormiriietuses J.B.i Kaitseliidust väljaheitmise põhjus. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja Kaitseliidust väljaheitmine oli õiguspärane.
28. Kaitseliidu põhikirja punkt 3.27 sätestab, et Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja või kodukorda, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja. Väljaarvamise otsustab kaitseliitlase vastuvõtmise õigust omava üksuse juhatus või maleva pealik. Juhatuse otsus esitatakse kinnitamiseks maleva pealikule. Otsuses näidatakse, kas väljaarvamine toimub nimekirjast kustutamise või väljaheitmisena. Kaitseliidu põhikirja punkt 3.29 teise lause kohaselt loetakse Kaitseliidust väljaarvatud isik 4 Kaitseliidust lõplikult lahkunuks ja Kaitseliidu nimekirjast kustutatuks maleva pealiku vastavasisulise käskkirja väljaandmisest. Seega tuleb eelkõige lahendada küsimus sellest, kas Harju Maleva pealiku
29. augusti 2010 käskkiri nr HA-1.1-4/13595P on õiguspärane. Harju Maleva pealiku käskkirja punkt 1 sätestab järgmist: „Kaitseliidu seaduse § 12 p 10 lg 6, Kaitseliidu põhikirja p 3.27 alusel ning lähtudes Harju Maleva juhatuse koosoleku 09.08.2010 protokollist nr HA-0.3/13443PR:
30. Heidan välja Harju Maleva Männiku malevkonna nimekirjast vormikandmise eeskirja rikkunud tegevliikme: 1.
31. J.B..“
32. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõikest 1 tulenevalt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kolmanda lõike kohaselt peab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
33. Kohtu arvates ei selgu Harju Maleva pealiku käskkirjast kus, millal ja millisel viisil J.B. vormikandmise eeskirja sätete vastu eksis, samuti ei ole viidatud ühelegi konkreetsele vormikandmise eeskirja punktile, mille rikkumist J.B.ile ette heidetakse. Seega on määratlemata käskkirja andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja on alles kohtule esitatud kirjalikus seletuses täpsustanud, et väljaheitmise aluseks oli laulu „Truudusvanne isamaale“ avalik esitamine Kaitseliidu vormis ning J.B. rikkus sellega vormikandmise eeskirja punkti 2.10, mille kohaselt vormiriietuse kandmine ei ole lubatud meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude. Kui see on nii, siis oleks pidanud käskkirjas lisaks eeltoodule kirjeldama ka seda, kas vastustaja arvates oli J.B.i tegu meelsust väljendav meeleavaldus või kaitsejõude diskrediteeriv tegu või mõlemat. Eespool nimetatud asjaolud ei sisaldu ka üheski muus kaebajale kättesaadavas dokumendis. Harju Maleva pealiku käskkirjas on viidatud Harju Maleva juhatuse protokollile, kus võisid kajastuda kaebaja Kaitseliidust väljaheitmise täpsemad põhjused, kuid vaidlust ei ole selle üle, et J.B.ile ei ole nimetatud protokolli teatavaks tehtud. Sellega on Harju Maleva pealiku käskkirja andmisel rikutud HMS § 56 lõikeid 1 ja
35. KLS § 31 lõikest 6 ja Kaitseliidu põhikirja punktist 3.27 tuleneb maleva pealikule kaalutlusõigus otsustamaks, kas kohaldada oma kohustusi rikkunud Kaitseliidu liikme suhtes Kaitseliidu kodukorras ettenähtud sanktsioone või arvata liige Kaitseliidust välja. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Kaitseliidu
36. aastal vastuvõetud kodukord kaotas kehtivuse Kaitseliidu seaduse jõustumisega
37. märtsil
38. aastal (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
39. novembri
40. a otsus asjas nr 3-4-1-8-06) ja uut kodukorda ei ole kehtestatud. Seega ei saanud Harju Maleva pealik Kaitseliidu kodukorras ettenähtud sanktsioone kaebaja suhtes kohaldada ning ainus võimalik sanktsioon oli Kaitseliidust väljaheitmine. Kaitseliidu esindaja nõustus aga kohtuistungil kohtu väitega, et kaalumine võis seisneda ka selles, kas karistust üldse kohaldada (tl 55), kuid neid kaalutlusi Harju Maleva 5 pealiku käskkirjast ei nähtu. Seetõttu ei saa kohus ka kontrollida, kas sanktsiooni valikul on arvestatud olulisi asjaolusid, nt kaebaja varasemat käitumist või varasemate karistuste olemasolu. Sellega on Harju Maleva pealiku käskkirja andmisel rikutud HMS § 56 lõiget
42. Riigikohus on leidnud, et Kaitseliidule laieneb oma tegevuses muuhulgas põhiseaduse § 48, mis sätestab ühinemisvabaduse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-8-06, p 31). See tähendab, et Kaitseliit ei tohi isikuid oma liikmete hulgast meelevaldselt välja arvata (vrd Riigikohtu
43. mai
44. a otsus asjas nr 3-4-1-1-96). Isiku õigusi piiravast haldusaktist peab isikule selguma, miks ja millisel õiguslikul alusel selline otsus on tehtud. Riigikohus on olnud järjekindlalt seisukohal, et kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud, seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (Riigikohtu
45. oktoobri
46. a otsus asjas nr 3-3-1-39-07). Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu
47. mai
48. a otsus asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Isik mõistab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu, miks selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (Riigikohtu
49. oktoobri
50. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03,
51. novembri
52. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-08). Kaitseliit ei ole välja toonud ühtki erandlikku asjaolu, mille tõttu peaks praeguses asjas lubama J.B.i Kaitseliidust väljaheitmise põhjendamist alles kohtumenetluses. Selleks ei saa põhjust anda ainuüksi Kaitseliidu seisukoht, et rikkumise toimepanemises ei ole vastustaja arvates kahtlust ja Kaitseliit pidi juhtumile reageerima, sest see köitis avalikkuse tähelepanu (vt kohtuistungi protokoll, tl 55 pöördel). Kaitseliidust ei tohi kedagi meelevaldselt välja heita üksnes selleks, et näidata avalikkusele oma hukkamõistu kaitseliitlase teguviisi suhtes. Kohus ei välista, et J.B.i tegu, mis Kaitseliidu väitel oli kaebaja Kaitseliidust väljaheitmise aluseks, saab hinnata vormikandmise eeskirja punkti 2.10 rikkumisena, samuti on võimalik, et sellise teo eest on Kaitseliidust väljaheitmine proportsionaalne sanktsioon, kuid Harju Maleva pealiku käskkirja motiveerimata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik käskkirja sisulist õiguspärasust kontrollida ega J.B.i teguviisile sisulist hinnangut anda, samuti otsustada, kas valitud sanktsioon on proportsionaalne.
53. Kohus märgib täiendavalt, et Kaitseliidu kodukorra kehtetus ei saa olla põhjuseks, miks kaebaja jäeti enne Kaitseliidust väljaheitmist ärakuulamata (vt kohtuistungi protokoll, tl 55). Õigus olla ärakuulatud on üldine haldusmenetluse põhimõte, mida tuleb kohaldada ka Kaitseliidus. See tuleneb Kaitseliidu seaduse § 1 lõikest 1, mille järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, ja HMS §-st 40, mille kohaselt tuleb üldjuhul menetlusosalise arvamus ja vastuväited enne teda koormava haldusakti andmist ära kuulata. Riigikohus on ärakuulamispõhimõtte rikkumist pidanud oluliseks menetlusveaks, eriti kaalutlusotsuste puhul (
54. novembri
55. a otsus haldusasjas nr 3-3-1- 6 74-03,
56. novembri
57. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-03,
58. mai
59. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06,
60. detsembri
61. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-10).
62. Eespool toodud põhjustel leiab kohus, et Harju Maleva käskkiri, millega J.B. heideti Kaitseliidust välja, on niivõrd oluliste puudustega, et see tuleb tühistada.
63. Kaitseliidu ülema
64. augusti 2010 käskkirja nr K-1.1-1/14274P tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuse kindlakstegemist taotles kaebaja üksnes põhjusel, et see takistab tema Kaitseliidu liikmelisuse taastamist (kohtuistungi protokoll, tl 54 pöördel). Kohus on seisukohal, et negatiivsed õiguslikud tagajärjed Kaitseliidust väljaheitmise näol tõi kaebajale kaasa Harju Maleva pealiku käskkiri. See tuleneb Kaitseliidu põhikirja punkti 3.29 teisest lausest, mille kohaselt loetakse Kaitseliidust väljaarvatud isik Kaitseliidust lõplikult lahkunuks ja Kaitseliidu nimekirjast kustutatuks maleva pealiku vastavasisulise käskkirja väljaandmisest. Kaitseliidu ülema käskkiri võiks piirata kaebaja õigusi astuda uuesti Kaitseliitu, sest Kaitseliidu põhikirja punkti 3.29 kolmanda lause kohaselt avaldatakse Kaitseliidust väljaheidetute nimed Kaitseliidu ülema käskkirjas ja selles avaldatud isikuid ei saa enam Kaitseliitu vastu võtta ilma Kaitseliidu ülema vastava loata. Kuna Harju Maleva pealiku käskkirja tühistamisega taastuvad J.B.i õigused Kaitseliidu liikmena, puudub tal vajadus uuesti Kaitseliitu astuda ja selleks eelnevalt Kaitseliidu ülema luba taotleda. Seetõttu ei riku Kaitseliidu ülema käskkiri J.B.i õigusi ja kaebus tuleb nii selle tühistamise kui õigusvastasuse tuvastamise osas jätta rahuldamata. 13.

§ 92

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetluskulude taotlusi pooltel ei olnud, seega jäävad mõlema menetlusosalise kulud nende enda kanda. Monika Laatsit 7