← Eesti

2-10-37256/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 25.märtsil 2011.a. Paide kohtumaja 2-10-37256 Tsiviilasi G. R. hagi T. R. vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 1595 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. R., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Kostja: T. R., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 21.märtsil 2011.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi ja lahutada G R ja T R Järva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxxx.a. kandega nr x sõlmitud abielu. 2.Jätta G R abiellumisel võetud perekonnanimi R. 3.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Välja mõista hagejalt riigilõiv, mille maksmisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud, summas 255.64 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot ja 64 senti) riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 AS Swedbank, 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenr kõigil 2900072385). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Selgitada, et TsMS § 177 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetlus 03.08.2010.a. esitas G R Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse T R vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus määras pooltele Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 3 alusel tähtaja leppimiseks, kuid poolte lepitamine ei õnnestunud. Hageja ei ole esitanud koos abielu lahutamisega nõuet poolte ühiste laste ega varasuhetega puutuvas osas. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 2 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hageja põhjenduste kohaselt oli ta sunnitud esitama nõude kohtusse, kuna kostja keeldus perekonnaseisuasutusse minemast ning nimetatud asjaolu ei ole kostja ka ümber lükanud. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kuigi pooled elavad senini ühel elamispinnal, on hageja selgituste kohaselt abieluline kooselu lõppenud ning hageja ei soovi kooselu taastada. Ka kostja ei ole abielu lahutamise nõuet sisuliselt 24.01.2011.a. toimunud eelistungil vaidlustanud, kuigi on taotlenud leppimisaega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS §-de 1 ja 7 mõttest tulenevalt on abielu mõlema poole vaba tahe ning kui pooled (ka üks pooltest) enam abielu jätkamist ei soovi ning poolte lepitamine ei ole andnud tulemusi, tuleb abielu lahutada. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, kui kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude jaotamist teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus vabastas hageja osaliselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest hagi esitamisel TsMS § 181 lg 1 alusel põhjusel, et ta ei olnud suuteline riigilõivu tasuma hagi esitamisel. Hageja on nõus võtma seni tasumata riigilõivu tasumise kohustuse enda kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.