) § 38 lg 1 p-st 3 tulenevalt kehtib xx jõel 50-meetrine ehituskeeluvöönd. Kuna kaebajale kuuluv ehitis on püstitatud vahetult xx jõe kaldale ja osaliselt ka xx jõe kohale, siis järelikult asub ehitis tervikuna ehituskeeluvööndis. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja käitumine vastuolus
lg-ga 3, mis keelab hoonete ja rajatiste ehitamise ranna või kalda ehituskaitsevööndis. Kuna ehituskeeluvööndisse püstitatud ehitis valmis 2006. aastal, siis järelikult on tegemist uue hoone ehitamisega. Xx alevik asub Lahemaa Rahvuspargi territooriumil ja tulenevalt
Kaebaja tegevus on vastusolus kaitseeeskirja § 11 p-ga 9, milline keelab rahvuspargi valitseja nõusolekuta rahvuspargis ehitamise. Vastustaja väidab, et kaebajal puudub xx jõe ehituskeeluvööndis ehitamiseks rahvuspargi valitseja nõusolek.
lg 9 sätestab, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus eelnimetatud paragrahvis sätestatuga, siis ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati vastavalt haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) tulenevalt õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Kooskõlas veeseaduse (edaspidi VeeS) § 29 lg 2 p-ga 2 kehtib xx jõel 10-meetrine veekaitsevöönd ning kaebajale kuuluv ehitis asub täies ulatuses veekaitsevööndis. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt peab olema ehitamiseks luba, mis annab õiguse püstitada ehitusloas märgitud maaüksusele ehitisi ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Kaebaja tegevus on vastusolus EhS § 29 lg 1 p-ga 1, mis näeb ette, et ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu juhul, kui ehitusluba on nõutav. Kooskõlas EhS § 12 lg-tega 1 ja 2 toimub ehitamine vastavalt ehitusprojektile, kuid kaebaja ei ole seda vallavalitsusele esitanud. Samuti on kaebaja tegevus vastusolus EhS § 40 lg-ga 2, mille kohaselt õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab selle lammutama ettekirjutuses määratud tähtajaks, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kaebaja täitnud ühtegi talle tehtud ettekirjutust. Xx.xx.xxx tegi Vihula Vallavalitsus xx asuva kinnistu omanikule L.F-le ettekirjutuse nr xx, millega kohustati teda likvideerima omavoliliselt xx jõe ehituskeeluvööndisse püstitatud ehitis. 27.02.2007 algatati L.F taotluse alusel Vihula Vallavalitsuse korraldusega nr 88 xx kinnistu detailplaneeringu koostamine. 03.06.2008 kontrollimise tulemusena tehti kindlaks, et kaebaja ei ole asunud täitma ega vaidlustanud tema suhtes xx.xx.xxxx koostatud ettekirjutust nr xx. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) alusel koostati L.F´le 03.06.2008 sunniraha hoiatus nr xx, mille kohaselt xx.xx.xxxx koostatud ettekirjutuse nr xx uue tähtaja (s.o 08.07.2008) täitmata jätmise korral rakendatakse tema suhtes ATSS-s sätestatud korras sunnivahendina sunniraha 10 000 krooni. 30.06.2008 esitas kaebaja vaide Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx sunniraha hoiatuse nr x kehtetuks tunnistamiseks. Vihula Vallavalitsus rahuldas vaide oma 08.07.2008 korraldusega nr 1142. 14.08.2008 Vihula Vallavolikogu otsusega nr 211 otsustati algatada üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamine xx alevikus asuva xx katastriüksusele, mille eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine, parkimis- ja liikluskorralduse lahendamine, jne. Sama otsuse p-ga 2 otsustati mitte algatada detailplaneeringu koosseisus ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust, kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga. Xx.xx.xxxx tegi Vihula Vallavalitsus kaebajale ettekirjutuse nr xx, millega kohustas teda hiljemalt 15.10.2008 lammutama ehituskeeluvööndisse püstitatud omavoliline ehitis. Kaebajat hoiatati, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral on vallavalitsusel õigus rakendada tema suhtes sunniraha 10 000 krooni. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 25.08.2008 ning 22.09.2008 esitas ta vaide, milles palus tunnistada kehtetuks vallavalitsuse ettekirjutus nr xx, mille Vihula Vallavalitsus jättis xx.xx.xxxx korraldusega rahuldamata. 15.12.2008 tehti kindlaks, et kaebaja ei ole asunud eelnimetatud ettekirjutust täitma. Xx.xx.xxxx tegi vallavalitsus sunniraha rakendamise määruse, millega kohustas adressaati 20 3
-s ning osundatud seaduste sätteid tuleb kohaldada koostoimes, arvestades veel ka teistes seadustes (nt planeerimiseseadus ja veeseadus (edaspidi PlanS, VeeS)) sätestatud norme ja piiranguid. 4
lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 kehtib xx jõel 50-meetrine ehituskeeluvöönd ning kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. VeeS § 29 lg 2 p-st 2 tulenevalt kehtib xx jõel 10-meetrine veekaitsevöönd. EhS § 29 lg 1 p-st 1 tulenevalt on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. EhS § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile, kuid ehitusprojekti ei ole L.F Vihula Vallavalitsusele esitanud. Kuivõrd xx alevik asub Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, siis tulenevalt
lg 1 p-st 8 ei tohi kaitseala valitseja, kelleks on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, nõusolekuta ehitusluba väljastada. Kuna xx asuvale kinnistule püstitatud ehitise rajamiseks oli vajalik ehitusluba, siis oli L.F kohustatud enne ehitustegevuse alustamist tagama ehitusloa olemasolu, mis omakorda eeldab ka eelnevalt saadud keskkonnateenistuse nõusolekut. EhS § 40 lg-st 2 tulenevalt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks.
S-le esitab kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse keskkonnaministrile.
lg 6 mõistes jõustub ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine kehtestatud üld- või detailplaneeringu jõustumisel. Vihula Vallavalitsus viitab Keskkonnaministeeriumi 22.08.2002 kirjale nr 8-13/5710, milles on rõhutatud, et ehituskeeluvööndi vähendamise võimalus on erand. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust Vihula Vallavalitsus ega L.F keskkonnaministrile esitanud ei ole. Vastupidi, Vihula Vallavolikogu 14.08.2008 otsusega nr 211 otsustati mitte algatada detailplaneeringu koosseisus ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust, kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga. Seega on Vihula Vallavolikogu otsusega nr 211 välistatud xx jõel kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamise võimalus, mis omakorda välistab võimaluse seadustada xx kinnistul asuv ebaseaduslikult püstitatud ehitis ja seda ka pärast detailplaneeringu kehtestamist. Planeerimise temaatikaga seonduvalt peab Maa-amet vajalikuks lühidalt märkida järgmist. PlanS § 1 lg-te 2 ja 3 kohaselt on PlanS-e eesmärgiks tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ruumiline planeerimine PlanSe tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS-s sätestatud korras kehtestatava detailplaneeringu eesmärgiks on § 2 p 4 järgi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Tulenevalt PlanS § 9 lg-st 1 koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega sätestab PlanS planeerimise üldpõhimõtted ja kehtestab ka üldised alused detailplaneeringute koostamiseks ja kehtestamiseks. Mistahes tegevus kaitsealadel, sh detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine, saab aga toimuda vaid kooskõlas
-s sätestatuga. Nii kehtestab
kaitsealuste maade osas üldised kitsendused, mille lg 1 sätestab, et ka kaitsealal (milleks
lg 2 p 1 kohaselt on ka rahvuspark) ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muu hulgas muuta katastriüksuse sihtotstarvet (p 1), kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut (p 5), anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks (p 6), anda projekteerimistingimusi (p 7), anda ehitusluba (p 8).
lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja eelnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Vastavalt
lg-le 4, kui eelnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või kui tegevustes ei arvestatud kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud 5
lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud kaitseala valitseja nõusolek katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks pidanud olemas olema juba enne detailplaneeringut algatava otsuse nr 211 vastuvõtmist, sest mis mõtet on algatada detailplaneeringu koostamist, kui pole teada, kas kaitseala valitseja üldse annab nõusoleku katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks. Sellise nõusoleku olemasolu otsuse nr 211 motiveerivast osast ei nähtu. Samas Maa-amet nõustub Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduses nr xx toodud seisukoha ja järeldusega, et kuivõrd otsusega nr 211 otsustati mitte algatada detailplaneeringu koosseisus ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust, kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga, siis sellega välistati xx jõel kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamise võimalus, mis omakorda välistab võimaluse seadustada xx kinnistul asuv ebaseaduslikult püstitatud ehitis, seda ka pärast detailplaneeringu kehtestamist. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et kõneksoleva detailplaneeringu algatamine ja menetlemine ei ole puutumuses xx alevikus xx asuvale kinnistule xx jõe ehituskeeluvööndisse, vahetult jõe kaldale, 2006. aasta suvel omavoliliselt püstitatud ehitise likvideerimisega, sest vastavalt
lg-le 4, kui katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole saadud kaitseala valitseja nõusolekut, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt HMS-le õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Maa-amet sedastab, et PlanS § 9 lg 1 kohaselt on koostatav detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks, mis tähendab, et koostatava detailplaneeringuga ei ole võimalik seadustada omavoliliselt püstitatud ehitist, sest sellist regulatsiooni PlanS ette ei näe. Maa-amet osundab, et L.F ja Vihula Vallavalitsuse poolt aastate jooksul kirjapandu, mis liiki ehitisega on kõnealusel juhul tegemist, on vastuolulised. Vihula Vallavalitsus on xx.xx.xxx ettekirjutuse nrxx, xx.xx.xxxx ettekirjutuse nrxx , xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx ja xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx motiveerivas osas tuvastanud, et xx alevikus xx asuvale kinnistule on xx jõe ehituskeeluvööndisse, vahetult jõe kaldale,
-e ja Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Järelikult, kui riik on seaduse ja kaitse-eeskirjaga kehtestanud teatud territooriumi kasutamise suhtes erikorra, on riik sellega väga selgelt väljendanud ülekaalukat avalikku huvi, milleks on looduse kaitsmine seaduses sätestatud eesmärkidel. Teiseks väljendub ülekaalukas avalik huvi seaduste täpses täitmises. Maa-amet on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja on omavoliliselt ehitusloata püstitanud Lahemaa Rahvuspargi territooriumile, xx jõe ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse, vahetult jõe kaldale, ehitise, on enam kui 3 ja poole aasta jooksul jätnud täitmata Vihula Vallavalitsuse poolt tehtud 4 ettekirjutust ning jätnud täitmata 2 sunniraha rakendamise määrust, ei saa kaebaja väita, et tema tegevus on olnud seaduslik ja et tema erahuvi ehitise mittelikvideerimiseks kaalub üle eelmärgitud ülekaaluka avaliku huvi. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldus nr xx, Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx sunniraha rakendamise määrus ja Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutus nr xx on põhjalikult motiveeritud ja seadusel põhinevad haldusaktid ning nende andmine on olnud põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, milleks on Võsu jõe ehituskeeluvööndisse omavoliliselt ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine. KOHTU PÕHJENDUSED Vihula Vallavalitsus tegi L.F´le seoses kaebajale kuuluva ehitise xx xx jõe ehituskeeluvööndisse vahetult Võsu jõe kaldale omavoliliselt püstitatud ehitise likvideerimiseks 4 ettekirjutust (xx.xx.xxxx nrxx , mille täitmise tähtaega pikendati kuni 7.07.2008, xx.xx.xxxx nrxx , milles kohustati teda ehitis likvideerima 15.10.2008, xx.xx.xxxx 7
-s ette nähtud eriregulatsioon ning nimetatud seaduse sätteid tuleb kohaldada koostoimes arvestades ka teistes seadustes nagu PlanS-s ja VeeS-s sätestatud norme ja piiranguid. Vihula Vallavalitsus on käesolevas haldusasjas märkinud, et vastavalt
lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 kehtib xx jõel 50-meetrine ehituskeeluvöönd ning kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Kooskõlas VeeS § 29 lg 2 p-ga 2 kehtib xx jõel 10-meerine veekaitsevöönd. Sama seaduse § 29 lg 1p-st 1 tulenevalt peab ehitise omanik tagama (juhul, kui ehitusluba on nõutav) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu. Samuti peab EhS § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt ehitamine toimuna kooskõlas ehitusprojektiga. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Vihula Vallavalitsusele ehitusprojekti. Xx alevik asub Lahemaa Rahvuspargi territooriumil ja tulenevalt
lg 1 p-st 8 ei tohi kaitseala valitseja (varasemalt Lääne-Virumaa keskkonnateenistus, käesoleval ajal Keskkonnaameti Viru regioon) nõuolekuta ehitusluba väljastada. Seega, kuna xx asuvale kinnistule püstitatud ehitise rajamiseks oli vajalik ehitusluba, siis järelikult oli kaebaja kohustatud enne ehitustegevuse alustamist saama ehitusloa ja koos sellega ka keskkonnateenistuse nõusoleku ehituskeeluvööndisse ehitise püstitamiseks. Tulenevalt EhS § 40 lg-st 2 peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik ebaseadusliku ehituse lammutama ettekirjutusega määratud tähtajaks.
S-ele esitab kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse keskkonnaministrile.
lg 6 kohaselt jõustub ehituskeeluvööndi laiuse suurendamise ja vähendamine kehtestatud üldvõi detailplaneeringu jõustumisel. Vastustaja viitab Keskkonnaministeeriumi 22.08.2002 kirjale nr 8-1-3/5710, milles rõhutatakse, et ehituskeeluvööndi vähendamise võimalus on erand. Samas ei ole ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust keskkonnaministrile esitanud Vihula Vallavalitsus ega L.F. 14.08.2008 otsusega nr 211 otsustas Vihula Vallavolikogu mitte algatada detailplaneeringu koosseisus ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust, kuna see on vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga. Eeltoodust tuleneb, et Vihula Vallavolikogu otsusega nr 211 on välistatud xx jõel ehituskeeluvööndi vähendamine ja sellest tulenevalt ei ole võimalik seadustada xx kinnistul asuvat ebaseaduslikult püstitatud ehitist ka pärast detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine kaitsealadel saab toimuda ainult kooskõlas
-ga.
kehtestab kaitsealuste maade osas üldised kitsendused, mille lg 1 sätestab, et kaitsealal (milleks
lg 2 p 1 kohaselt on ka rahvuspark) ei tohi ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuhulgas muuta katastriüksuse sihtotstarvet, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, anda välja projekteerimistingimusi ja ehitusluba. Tulenevalt
lg-st 2 ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja eelnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitseeeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitseeesmärgi saavutamist või kaitstava 8
lg 4 näeb ette, et juhul, kui eelnimetatud tegevust ei esitatud kaitsva loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või kui tegevuses ei arvestatud kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimusi, siis ei teki isikul, kelle huvides selline tegevus toimus, tulenevalt HMS-st õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja või vastustaja oleksid pöördunud kaitseala valitseja poole nõusoleku saamiseks katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, detailplaneeringu kehtestamiseks ning projekteerimistingimuste või et kaitseala valitseja oleks sellised nõusolekud andnud. 14.08.2008 võttis Vihula Vallavolikogu vastu otsuse nr 211, millega otsustati algatada üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamine xx asuvale katastriüksusele, mille eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse, looduskaitsealaste abinõude ning vajalike piirangute ja servituutide määramine, parkimis- ja liikluskorralduse ning tehnovõrkude lahendamine. Kohus nõustub Maa-ameti seisukohaga, et otsuses nr 211 püstitatud eesmärgist lähtuvalt oleks
lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud kaitseala valitseja nõusolek katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks pidanud olemas olema juba enne detailplaneeringut algatava otsuse nr 211 vastuvõtmist, sest mis mõte on algatada detailplaneeringu koostamist, kui pole teada, kas kaitseala valitseja üldse annab nõusoleku katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks. Vihula Vallavolikogu 14.08.2008 otsusest nr 211 sellise nõusoleku olemasolu ei nähtu. Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduses nr xx on leitud, et kuivõrd otsusega nr 211 otsustati mitte algatada detailplaneeringu koosseisus ehituskeeluvöödi vähendamise menetlust, kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on vastusolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga, siis sellega välistati ka Võsu jõel kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamise võimalus, mis omakorda välistab võimaluse seadustada xx kinnistul asuv ebaseaduslikult püstitatud ehitis isegi pärast detailplaneeringu kehtestamist. Kohus nõustub Maa-ametiga ka selles, et nimetatud detailplaneeringu algatamine ja menetlemine ei ole puutumuses xx alevikus xx asuvale kinnistule Võsu jõe ehituskeeluvööndisse vahetult jõe kaldale 2006. aasta suvel omavoliliselt püstitatud ehitise likvideerimisega, sest kooskõlas
lg-ga 4, kui katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole saadud kaitseala valitseja nõusolekut, siis ei teki huvitatud isikul vastavalt HMS-le õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Maa-amet leiab et PlanS § 9 lg 1 kohaselt on koostatav detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks ning see tähendab, et koostatava detailplaneeringuga ei ole võimalik seadustada omavoliliselt püstitatud ehitist, kuna PlanS sellist regulatsiooni ette ei näe. Antud asjas puudub ühtne arusaam sellest, mida kujutab endast L.F-le kuuluv ehitis. Xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx resolutiivosas tegi Vihula Vallavalitsus ettekirjutuse likvideerida (lammutada, teisalda) xx alevikus xx asuvale kinnistule, xx jõe ehituskeeluvööndisse püstitatud omavoliline ehitis (saun). Kaebaja selgitab, et tegemist ei ole püsiehitisega sest sellele on rattad ning ehitist on võimalik paugutada ühest asukohast teise. Kuna ehitisel on rattad, siis ei saa olla tegemist püsiehitisega ja ehitist on võimalik paigutada ühest asukohast teise. Kaebaja väitel ratastel maja ei vaja ehitusluba ega detailplaneeringut. Samas on tõstatud küsimus, miks siis kaebaja ei ole teisaldanud ehitist teise kohta mõne tunni jooksul ja sellisel juhul polnud ka vajadust algatada detailplaneeringu menetlust. Kuna kaebaja on varasemalt väitnud, et ehitise likvideerimine on töömahukas, milleks on vaja otsida tööjõudu ja vastavaid seadmeid ning ta on soovinud ehitise likvideerida ühes tükis, siis nimetatu on vastuolus kaebaja väitega, mille kohaselt talle kuuluv ehitis on ratastel ning seda saab teisaldada teise kohta. Vihula Vallavalitsus väidab, et vaidlusaluse ehitise puhul on tegemist Lahemaa Rahvuspargi territooriumil xx jõe ehituskeelu- ja veekaitsevööndis xx alevikus xx asuvale kinnistule vahetult xx jõe kaldale ja osaliselt jõe kohale ilma õigusliku aluseta 2006. aasta suvel püstitatud ühekordse viilkatusega puitehitisega (saunaga), mille kolm alusnurka toetuvad maapinnale ja ehitise edelapoolne nurk ulatub välja 9
-e ja Lahemaa Rahvuspargi kaitseeeskirjaga, siis on riik seaduse ja kaitse-eeskirjaga kehtestanud teatud territooriumi kasutamise suhtes erikorra ja seega väljendanud ülekaalukat avalikku huvi, milleks on looduse kaitsmine seaduses sätestatud eesmärkidel. Kaebaja püstitas omavoliliselt ilma ehitusloata Lahemaa Rahvuspargi territooriumile xx jõe ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse ehitise, samuti ta on aastate jooksul jätnud täitmata Vihula valla poolt tehtud 4 ettekirjutist ja kaks sunniraha rakendamise määrust, mistõttu kaebaja tegevus ei saa olla seaduslik. Samuti ei saa tema erahuvi ehitise likvideerimata jätmiseks kaaluda üle ülekaalukat avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on ammendavalt motiveeritud ning nende andmine on olnud põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, milleks on xx jõe ehituskeeluvööndisse omavoliliselt ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus L.F kaebuse Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx, Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx sunniraha rakendamise määruse ja Vihula Vallavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx tühistamise nõudes rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.04.2011 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.