Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad on kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud, tunnistades hageja nõudeid.
lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlg 18 578,57 eurot, intress 687,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3875,83 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 1992,06 eurot, kokku seega 25 133,68 eurot. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus kostjatelt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduse resolutsiooni p-s 9 palunud lisanduva viivise välja mõista 332 613,17 kroonilt (põhinõue + intress + võlgnevuse sissenõudmise kulud). VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressiga tasumise viivitamise korral ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkuleppe on tühine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja alates 19.10.2010 lisanduva viivise 0,1% päevas 20 570,63 eurolt (põhinõue koos võlgnevuse sissenõudmise kuludega) kuni 20 570,63 euro täieliku tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet (juba sissenõutavaks muutunud viivist ja lisanduvat viivist) kokku 20 570,63 euroga. 7.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostjad on jätnud oma lepingulise kohustuse täitmata, siis on nad oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud
lg 6 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude joatusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 12.01.2011 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 5221,82 eurot (81 700,66 krooni). Menetluskulude nimekirja järgi koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 35 450 krooni (hagi esitamisel tasutud 35 000 krooni ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud 450 krooni), lepingulise esindaja tasust 2
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.
lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
lg 1 ja 2, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel 290 691,49 krooni (põhinõue), millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 30 000 krooni. Hageja on 27.10.2010 tasunud hagi esitamisel riigilõivu 35 000 krooni (tl 3), seega 5000 krooni enam seaduses sätestatust. Hagejal on
Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule avalduse hagi tagamiseks, tasudes 27.10.2010 hagi tagamise avalduselt riigilõivu 450 krooni (tl 3), mis vastas taotluse kohtusse esitamise ajal RLS § 56 lg-s 21 sätestatud suurusele. Kuna riigilõivude suurused tulenevad seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja kohtukulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu summas 30 450 krooni (30 000 + 450) ehk 1946,11 eurot.
p 5 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kohus tagas 09.11.2010 määrusega (tl 30-31) hagi. Hageja poolt kohtuvälise kulu kandmist kinnitavad Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 007/2010/78959 ja nr 007/2010/78960, mille kohaselt kohustus hageja täiturile maksma kogusummas 11 040 krooni (2 × 5520). Samas nähtub kohtule esitatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest, et nimetatud summa sisaldab 20% suurust käibemaksu. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane (vt www.emta.ee), siis saab hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on põhjendatud rahuldada hageja kohtuvälise kulu nõue summas 9200 krooni (2 × 4600), mis on 587,99 eurot. Vastavalt
Tulenevalt
lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Avaldusest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja kuluks 16 080 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (konstitutiivsest võlatunnistusest tulenev nõue), hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust (kostjad võtsid hagi õigeks) ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 8000 krooni ehk 511,29 eurot. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud kohtule taotluse kostjatelt tagatisraha väljamõistmiseks menetluskuluna. Kohus kohustas 28.10.2010 määrusega (tl 20-21) hagejat tagatise andmiseks, kuna hageja taotles rahalise nõudega hagi tagamist. Hageja tasus 05.11.2010 kohtu tagatiste kontole 19 130,66 krooni (tl 26). Kuna tagatis ei kuulu menetluskulude koosseisu, siis ei ole tagatisena tasutud summa kostjatelt menetluskuluna väljamõistmine põhjendatud. Tagatis tagastatakse tagatise andja avalduse alusel
§-s 195 ja § 391 lg-s 2 nimetatud asjaoludel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab
lg 1 alusel hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 3045,39 eurot (riigilõivu 1946,11 eurot, lepingulise esindaja tasu 511,29 eurot ja kohtutäituri tasu 587,99 eurot). 8. Kohus tagas hageja taotlusel 09.11.2010 määrusega (tl 30-31) hagi ning arestis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes kostjate kontod ja hoiused kokku 18 578,57 euro ulatuses hageja kasuks. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.