Obsah (8)

§ 407§ 322§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741

2-10-43160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviil

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS SEB Pank esitas 06.09.2010.a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Sxxxvastu 13 338,06 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 9454,40 krooni tagastamata põhiosa, 1137,21 krooni tasumata intress ja 2746,45 krooni hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Kostja elukohta saadetud menetlusdokumendid on 01.12.2010.a vastu võetud kostja kasuisa Exxx Hxxxx poolt.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga 06.03.2008.a püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A

1. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud kokkulepitud tagasimakseid nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenulepingus kokku leppinud viivisemääras 18 % krediidisummalt ühe aasta kohta (0,049 % päevas). Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga 2746,45 krooni. Alates 06.09.
2. a kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2-10-43160 Kohus arvestas perioodi 06.09.2010-12.01.2011 viiviste suuruseks 597,61 krooni (põhivõlg 9454,40 krooni x 0,049 % x 129 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, kohtutäituri tasu 240 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik