2-09-47931/4

2-09-47931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010.a., Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-47931 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi Gxxxxx Fxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 1015 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (registrikood xxxxxxxx, asukoht Suur 3, Jõgeva linn; elektronpost: mv@jogevamv.ee), Kostja: GxxxxxxFxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista Gxxxxx Fxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks 1386 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus krooni 72 senti, millest moodustab põhivõlg 1015 krooni, intressivõlg 51 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 26.04.2010.a seisuga 320.72 krooni.
4. Välja mõista Gxxxxx Fxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks alates 27.04.2010.a viivis 0,05% tagastamata põhivõlalt (1015 krooni) päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 2-09-47931 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber
6. Menetluse käik Jõgeva Maavalitsus Eesti Vabariigi nimel esitas 22.09.
7. a kohtule hagiavalduse Gxxxxx Fxxxxxxxxxvastu võla summas 1015 krooni, intressi 51 krooni, viivise 210,60 krooni ja alates 21.09.
8. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest saamiseks. Kohus võttis 01.10.2009 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostjale kätte 18.03.
9. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kohtule vastanud pole. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagi vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest. 22.04.
10. a esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 03.05.
11. aastal maa ostu-müügi ja asjaõiguslepingu nr.312/
12. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääraks 0,05% tähtajaliselt maksmata jäänud summast põhinõudelt päevas. Hageja taotles viivise väljamõistmist kindla summana 21.09.
13. a seisuga ja edaspidi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas viivise välja otsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 22.09.
14. a kuni 26.04.
15. a. Nimetatud perioodi eest on viivis 110,12 krooni, mis tuleb otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2-09-47931 Menetluskulude jaotus Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt TsMS §
16. Hageja teatas kohtule, et tal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid ja nende väljamõistmist ta ei taotle. Kohus asja menetlemisel sissenõutavaid kulutusi ei teinud. Muud kulud jäävad TsMS § 162 lg 4 menetlusosaliste endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik