nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates
järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus
ga. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist. Korteriomandiseaduse § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosoleku protokollist xx.xx.xxxx nähtub, et üldkoosolekul arutati majanduskava ja võeti vastu otsus olemasolevast kogutud rahast teha korda maja fassaad: vahetada välja mädanenud lauad ja värvida maja seinad ja vahetada välja uutega fassaadipoolsel majal vanad ja mädanenud aknad uute ja tüüpakende vastu korteritele 2, 3,
lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks.
lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
¹ lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. MTÜS § 11 lg 1 sätestab, et asutatava mittetulundusühingu nimel enne mittetulundusühingu registrisse kandmist tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt ning § 11 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused lähevad registrisse kandmisest alates üle mittetulundusühingule, kui tehingu teinud isikul oli õigus ühingu nimel tehingut teha.
lg 1 kohaselt on korteriühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on ka vahendite saamine ja nende kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. Korteriomanikud, kes võtsid vastu 08.06.2008 üldkoosolekul otsused, on kõik ka korteriühistu Kohila Tööstuse 8 liikmed.
lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevuses korteriühistu majandustegevuse aastakava kinnitamine. Seega kõik korteriomanikud on ka korteriühistus pädevad otsustama majandustegevusse puutuvaid küsimusi. Aknavahetuse kompenseerimise otsustamine kuulub elamu majandamistegevuse küsimuste valdkonda. Korteriomanikud on ise kogunud remondiraha ning kogutud remondirahad anti üle korteriühistule. Kohus leiab, et antud juhul on korteriomanike 08.06.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, s.o Tööstuse 8-x korteri akna vahetuse hüvitamine kogutud remondirahade arvelt, täitmise kohustus läinud üle korteriühistule. Nimetatud otsust on võimalik täita korteriühistule üle antud remondirahade arvelt. 08.06.2008 üldkoosoleku protokoll on allkirjastatud koosoleku juhataja T V poolt. Samuti on protokollil kõigi koosolekul viibinute allkirjad. Registrisse kantud Korteriühistu Kohila Tööstuse 8 põhikirjast nähtub, et põhikiri on vastu võetud üldkoosolekul 08.06.2008, mida kinnitavad korteriomanike allkirjad. Põhikirja ei ole muudetud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et 08.06.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised. 04.03.2006 korteriomanike üldkoosoleku protokoll ei ole käsitatav tõendina, kuna see protokoll ei ole ei ole vormistatud korrektselt ega ole allkirjastatud. Seega kuulub ainult korteriühistult väljamõistmisele 3000.- kr hageja kasuks. Kostja P.Plekhanovilt solidaarselt korteriühistuga 3000.- kr väljamõistmiseks seaduslik alus puudub. Antud asjasse ei puutu tema poolt korteriühistule üle kantud remondirahade summa suurus ning kas selle kohta on alustatud kriminaalmenetlus või mitte. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Õigusabikulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat E.Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks tsiviilmenetluseks tõendite kogumine; kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine kokku 7 tundi 223,69 eurot, millele lisandub käibemaks 44,74 eurot. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.