lg 2 p 3 alusel pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. 05.01.2007 sõlmiti töölepingu lisa 2, millega muudeti 03.05.2006 sõlmitud töölepingut. Hageja asus tööle meistri ametikohale seoses töömahu ajutise suurenemisega. 01.09.2007 sõlmiti töölepingu lisa nr 4, mille kohaselt muudeti 03.05.2006 sõlmitud töölepingut selliselt, et hageja asus tööle tootmisjuhi asetäitja ametikohal ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. 11.08.2008 töölepingu lisaga 5 soovis kostja muuta töölepingu tingimusi seoses tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamise ning tootmismahu vähenemisega. Töölepingu lisa 5 p 2.1 kohaselt pidi hageja asuma tootmistöötaja ametikohale ning p 4.1 kohaselt muudeti hageja töötasustamise aluseid. Hageja esitas 18.08.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks
29.08.2008 koostatud lisaga 7 lõpetati hagejaga tööleping seoses töötaja mittenõustumisega töö ümberkorraldamisega tööandja poolt. Kostja maksis hagejale hüvitust kahe nädala keskmise palga ulatuses
Hageja ei nõustunud hüvitise maksmisega 2 nädala eest, mistõttu esitas töövaidluskomisjonile avalduse. 4. Tööandja nõue ei ole põhjendatud. Töölepingu lõppemine ei olnud kalendaarselt kindlaks määratud, seega sai töölepingut lõpetada töö lõppemisel. Töölepingut muudeti korduvalt.
lg 2 järgi saab maksta hüvitist kahe kuu ulatuses mitte ainult määramata ajaks sõlmitud töölepingu puhul nagu kostja oma taotluses märgib, vaid ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul. Kahe kuu keskmise palga suurune hüvitis tuleb maksta juhul, kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu tähtaeg ei ole
03.05.2006 sõlmitud töölepingus ei ole märgitud töölepingu lõppemise kalendaarset tähtaega. Töölepingu kestvus oli seotud tööde mahu ajutise suurenemisega. Kuivõrd tootmistööliste töömaht ei olnud hagejaga töölepingu lõppemise hetkeks vähenenud, ei saa ka töö lõppemist lugeda töölepingu tähtaja möödumise aluseks
Arvestades, et töölepingu tähtaeg oleks lõppenud kaugemas tulevikus (tootmistöölise tööde mahu vähenemisel), on põhjendatud lähtuda hagejale hüvitise arvestamisel ja maksmisel
lg 2 teises lauses sätestatud hüvitise maksimaalsest suurusest, s.o kahe kuu keskmisest palgast. Tööandja on tuginenud töölepingu lõpetamise eest makstava hüvitise suuruse 2 arvestamisel
Need sätted reguleerivad olukorda, kus tööleping on lõpetatud tähtaja möödumisel ning töölepingu lõpetamisel on rikutud etteteatamistähtaega. Käesoleval juhul on tööleping lõpetatud
alusel ja tuginemine
Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamisel vähem arvestatud hüvitis summas 20 644 krooni. Menetlukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
Kostja lõpetas lepingu 29.08.2008
Lõpetamisel maksti töötajale keskmist palka kuni 29.08.2008, hüvitist kasutamata jäänud 23,3 puhkusepäeva eest ja hüvitist vastavalt
lg 2 (määratud ajaks sõlmitud töölepingu järgi) 2 nädala keskmise palga ulatuses. 7. Töövaidluskomisjoni otsuse põhjendus oli täiesti arusaamatu. Hageja nõutud 2 kuu hüvitis kuulub maksmisele vaid määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Vastavalt
lg 2 maksab tööandja määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitust tema keskmise palga ulatuses lepingu tähtaja möödumiseni. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu võib sõlmida tööde mahu ajutisel suurenemisel. Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõpetatakse töölepingu kehtimise vajaduse äralangemisel. Kuna seadus ei võimalda konkreetsel juhul piiritleda, mis on konkreetses situatsioonis pooltevahelise tähtajalise töölepingu kalendaarne tähtaeg, võttis tööandja hüvitise arvutamise aluseks sätted, mis võimaldasid töötajale maksta maksimaalset hüvitist, s.o 2 nädala eest
lg 1 ja § 77 lg 1 p 1 (etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest) alusel. Puudub alus väita, et tööleping oli sõlmitud määramata ajaks või et määratud ajaks sõlmitud lepingu tähtaeg on 4 või 5 aastat. Olukord majanduses on muutunud ning tööandja on olnud sunnitud viimase kahe kuu jooksul lõpetama 9 tootmistöötajaga määratud ajaks töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud töölepingud. 8. Pooltel ei ole vaidlust töölepingu lõpetamise aluse ehk
Tööandja on sõnaselgelt töölepingu lisas 5 teatanud töökorralduses tehtavatest muudatustest, s.o tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamine, millega kadus tootmisjuhi koht ja seoses tootmismahu vähenemisega suutmatusest säilitada varemkehtinud töölepingu tingimusi, s.t. meistri ametikohta ja palka 13 682 krooni kuus. Hageja poolt ajutiselt täidetav tootmisjuhi asetäitja ametikoht oli tootmisjuhi T. L. ajutise äraoleku ajaks ja tema asendamiseks. Kuna tootmisjuhi ametikoht koondati ja tootmisjuhi ning laborijuhataja ühendatud töökohta asus täitma laborijuhataja J. H., siis tootmisjuhi T. L. tööleping kuulus lõpetamisele ja kadus ära vajadus teda kui äraolevat töötajat asendada. Selle sündmusega lõppes ära oleva töötaja asendamise vajadus ja hageja sellekohane töölepingu muudatuse kehtivus. Seejärel rakendusid töölepingu lisa 2, s.o määratud ajaks meistri ametikoht seoses töömahu suurenemisega, ja lisa 6, s.o brutopalga suurus 13 687 krooni. Viimane oli tööandja vormistuslik näpuviga, sest sellises suuruses palk oli mõeldud vaid 3 tootmisjuhi asetäitja ametikohal töötamise ajaks. Seoses muutnud olukorraga majanduses ja töömahu vähenemisega ei olnud vajadust ka meistri ametikoha järele ja töötajale pakuti esialgselt samuti määratud ajaks sõlmitud töölepingu järgset tootmistöötaja kohta endise tükitööpalgaga. Kuna pakutav palk erines oluliselt lisa 6 kehtestatud palgast, ei soovinud hageja seda kohta vastu võtta. Tööandjal on õigus otsustada millal, kellega konkreetselt ja missuguses järjekorras seoses töömahu ajutise suurenemisega sõlmitud töölepingud lõpetatakse. Hagejaga ei olnud sõlmitud määramata ajaks sõlmitud töölepingut.
reeglite järgi oli tööleping sõlmitud määratud tähtajaks kuni töö lõppemiseni ja 2008.a sügiseks oli töömaht vähenenud. Ainuke säte, millele tööandja sai hüvitise maksmisel toetuda, oli
lg 1 p 1 määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest lepingu tähtaja möödumise tõttu, mis annab normiks kaks nädalat lepingu lõpetamisest etteteatamiseks. TsÜS järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast sätet. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
lg 2 p 3 alusel pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. Töölepingu p 2.1 järgi töötab töötaja tootmistöölise ametikohal ja töölepingu p 4.1 järgi makstakse töötajale palka tükitöö alusel vastavalt tükitööhinna tabelile, mis on kinnitatud ettevõtte juhatuse poolt, kuid mitte vähem kui EV Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäär. 05.01.2007 lisaga 2 töölepingule muudeti ajutiselt seoses tootmismahu ajutise suurenemisega töölepingu p 2.1 ja selle kohaselt töötab töötaja meistri ametikohal ja lepingu p 4.1 kohaselt on töötaja brutopalk 8 635 krooni. 01.09.2007 lisaga 4 töölepingule muudeti ajutiselt äraoleva töötaja T. L. asendamise ajaks töölepingu p 2.1, mille kohaselt töötab töötaja toomisjuhi asetäitja ametikohal ja töölepingu p 4.1 kohaselt on töötaja brutopalk 11 267 krooni. 01.02.2008 lisaga 6 töölepingule muudeti töölepingu p 4.1, mille kohaselt töötaja brutopalk on 13 682 krooni. 11. 11.08.2008 tegi kostja hagejale ettepanku muuta seoses tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamise ning tootmismahu vähendamisega töölepingu tingimusi selliselt, et muuta töölepingu p 2.1, mille kohaselt töötab töötaja tootmistöötaja ametikohal ja lepingu p 4.1, mille kohaselt makstakse töötajale palka tükitöö alusel vastavalt tükitööhinde tabelile, mis on kinnitatud ettevõtte juhatuse poolt, kuid mitte vähem kui EV Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäär. Hageja ei olnud nõus antud töölepingu muudatusega ja esitas 18.08.2008 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks
Hageja viibis haiguslehel perioodil 11.08.200815.08.2008. 12. Sel ajal kehtinud
lg 1 (kehtiv enne 01.07.2009) järgi teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.
lg 1 järgi on tööandjal õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Lõike 2 järgi on töötajal muudatustega mittenõustumisel õigus nõuda töölepingu lõpetamist (
). Hageja ei olnud nõus töö ümberkorraldamisega ning töörežiimi ja töötasu muutmisega ning lõpetas töölepingu
alusel, millega nõustus ka tööandja lõpetades hagejaga 29.08.2008 töölepingu
4 § 82 lg 1 järgi. Seega töölepingu lõpetamise aluse üle pooltel vaidlus puudub ja töölepingu lõpetamine
13. Töölepingu lõpetamisel maksis tööandja töötajale
lg 2 alusel hüvitust kahe nädala keskmise palga ulatuses.
lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Hagejaga oli sõlmitud tööleping määratud ajaks
lg 2 p 3 järgi, s.t pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. Tööleping oli sõlmitud määratud ajaks, kuid täpset kuupäeva nimetamata. Töölepingut muudeti korduvalt poolte kokkuleppel, kuid töölepingu sõlmimine määratud ajaks tööde mahu ajutise suurenemise tõttu, jäi samaks.
lg 2 järgi määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel
lg 1 järgi peab tööandja maksma töötajale hüvitust lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kostja on maksnud töötajale hüvitist 2 nädala keskmise palga ulatuses, kuid pole esitanud kohtule täpset kuupäeva, millal poolte vahel määratud ajaks sõlmitud töölepingu tähtaeg möödus. Seda asjaolu, et töölepingu tähtaeg möödus kahe nädala pärast, ei ole kostja samuti millegagi tõendanud. Kostja väited, et hüvitist maksti kahe nädala ulatuses kohaldades analoogiat
Antud asjas ei kuulu kohaldamisele analoogia alusel
lg 1 ja § 77 lg 1 p 1, kuna antud juhul on selgelt kohaldatav
Hagejaga sõlmitud töölepingu tähtaeg ei saanud olla möödunud 2 nädala pärast töölepingu lõpetamisest 29.08.2008, kuna hagejale tehti alles 11.08.2008 ettepanek töölepingu muutmiseks ja edasitöötamiseks tootmistöötaja ametikohal töölepingu lõppemise tähtpäeva määramata. Kuna kostja pole esitanud lepingu tähtaja möödumise kuupäeva ega ole suutnud ka tõendada lepingu tähtaja möödumist enne 2 kuud, kuulub hagi rahuldamisele.
Selline on ka sel ajal kehtinud
üldine põhimõte. Seega peab kostja hagejale tasuma
lg 2 p 3 alusel pesupulbrite ja süütevedelike tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu; töölepingu lõppemise tähtaeg oli kalendaarselt fikseerimata vastavalt, kuna vastavalt
lg 1 p-le 2 sõlmitakse tööleping määratud ajaks kas lepingu tähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks; tööleping lõpetati
lg 1 alusel ja lõpetamine oli seaduslik; töölepingu lõpetamisel maksis tööandja hüvitist kahe nädala keskmise palga ulatuses. 17. Hageja ei ole sisuliselt ega õiguslikult põhjendanud oma nõuet 2 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Kohus on mõistnud selle välja õiguslikult põhjendamata ja tuginemata ühelegi seadusesättele, mis seoks konkreetset olukorda otsuses määratud hüvitise suurusega. Tõendatud on, et tööleping ei olnud sõlmitud määramata ajaks, mille puhul näeb
Maakohus ei ole ka otsuses sellele tuginenud. Tõendatud on, et töölepingu lõppemise tähtaeg ei olnud 4 või 5 aastat või muu aeg, vaid töömahu vähenemine kui sündmus. Kostja on piisavalt tõendanud ja selgitanud, et töölepingu lõpetamise ajaks oli töömaht vähenenud; perioodil enne ja pärast töölepingu lõpetamist, lõpetati terve hulk samal põhjusel määratud ajaks sõlmituid lepinguid; tööandja otsustab lepingute lõpetamise järjekorra oma äranägemise järgi ja töötajate oskusi ning võimeid arvestades. 18. Määratud ajaks töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud töölepingu tähtaeg lõpeb siis kui tööandja seda otsustab ja kui selleks on olemas alus. Kostja on määratlenud töölepingu tähtajaks 29.08.2008 ja kaks nädalat. Töötaja ega kohus ei saa määrata muud tähtaega. Kui seadus lubab nendel konkreetsetel asjaoludel (töömahu vähenemine) määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetada ja näeb selleks ette 2-nädalase etteteatamise aja, siis on see lubatud ka selle aja järel lõpetada. Kohtu väide, et hagejaga sõlmitud töölepingu tähtaeg ei saanud olla möödunud 2 nädala pärast töölepingu 29.08.2008 lõpetamisest, kuna hagejale tehti alles 11.08.2008 ettepanek töölepingu muutmiseks ja edasitöötamiseks tootmistöötaja ametikohal töölepingu lõppemise tähtaega määramata, on täiesti seosetu. Õige ei ole, et
Mingit teistsugust seaduslikku alust, kui kostja pakutud regulatsioon, kohus otsuse aluseks ei ole toonud. Vastus apellatsioonkaebusele
lg 1 p 2 peab töö lõppemise all silmas töö pakkumise tegelikku võimatust, mitte tööandja suva otsustada, kas töötajat tööle lubada või mitte. Poolte vahel sõlmitud töölepinguga loodud olukorra määratlematus ning hageja poolt töösuhte lõppemise tähtaja tõendamata jätmine annab mõlemapoolseid huve kaaludes aluse hagi rahuldamiseks. Hüvitise arvestamise eelduste kõrval ei ole kostja hüvitise arvutuslikku õigsust kahtluse alla seadnud. 24. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.