KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 4.

) § 25 alusel taotluse I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks veel kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt taotles I. F. M. väljasaatmiskeskuses viibides Eestis varjupaika. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 33 lg 1 kohaselt ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus I. F. M. varjupaiga andmisest. Puudutatud isik kaebas otsuse peale Tallinna Halduskohtusse ja kohtuistung kaebuse lahendamiseks toimub 10.03.

1. VRKS § 42 lg 2 kohaselt ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega koos tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus sundtäitmisele enne esimese astme kohtu otsuse tegemist. Seega ei saa Politsei- ja Piirivalveamet praegu väljasaatmismenetlusega jätkata.
2. I. F. M. kohtuistungil taotlusele sisuliselt vastu ei vaielnud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et taotlus I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud. 5.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I. F. M. ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Politsei- ja Piirivalveamet on lükanud 17.06.2010 otsusega isiku varjupaigataotluse tagasi, keeldunud elamisloa andmisest ning teinud talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. 6.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 11 kohaselt väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Kuna I. F. M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009 kohtumääruse alusel, ei ole

§ 24

lg 11 sätestatud maksimaalne tähtaeg veel möödunud.

§ 24

lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ja lõige 3 lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliseid aluseid ei ole kohtule teada.

1. I. F. M. on vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.2010 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 310-2127) ja kohtuistungi ajaks on määratud 10.03.
2. VRKS § 42 lg 2 kohaselt elamisloa keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Seega ei saa I. F. M. praegu Eestist välja saata. Tulenevalt VRKS § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Kuna I. F. M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009 kohtumääruse alusel ja tema varjupaigataotluse võttis Politsei- ja Piirivalveamet menetlusse 07.12.2009, on isik väljasaatmiskeskuses viibinud eelkõige seoses varjupaigataotluse ja selle kohta tehtud otsuse peale esitatud kaebuse menetlemisega. Seetõttu ei ole väljasaatmiskeskuses viibimine muutunud veel ebaproportsionaalseks. Väljasaatmine ei ole praegusel hetkel muutunud ka võimatuks.
3. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Monika Laatsit 2