KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2084
) § 67 p-e 1 (kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele) ja 2 (kinnipeetav on kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid) ja Tallinna Vangla kodukorra p-i 14.4.7 (kinnipeetav peab teenistujatega ja teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid, vestlustes ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid). Rikkumine seisnes käskkirja kohaselt selles, et 15.04.2009 kell 12.45 ja 16.10 paiku käitus kinnipeetav S. Jerin kambrisse nr 208 raamatute jagamise ajal ebaviisakalt – karjus, lõhkus kambri ust, väljendas oma rahulolematust vangla süsteemiga raamatute jagamisel, segades sellega raamatukoguhoidja R. E. tööülesannnete täitmisel. Raamatukogu abitöölise V. V. seletuskirjast nähtuvalt takistas S. Jerin raamatukoguteenuse kasutamist, riidles, et raamatute valik on väike ja ähvardas kohtusse pöörduda. V. V. ei kuulnud R. E. poolt ühtegi sõimusõna. S. Jerini kambrikaaslaste seletuskirjade kohaselt ei takistanud S. Jerin raamatukogu tööd ega olnud ebaviisakas, hoopis R. E. olevat kasutanud vestlusel kinnipeetavatega ebatsensuurset väljendit. Kambrikaaslaste väiteid ei saa pidada objektiivseteks, kuna nad viibivad rikkumise toime pannud kinnipeetavaga samas ruumis ja võisid astuda välja S. Jerini kaitseks. Ka S. Jerini seletuskirjast ei nähtu, et raamatukoguhoidja oleks kasutanud ebatsensuurset väljendit. S. Jerini seletuse kohaselt ei takistanud ta raamatute jagamist, kuna ei viibinud söögiluugi juures ning ei võtnud raamatuid vastu. S. Jerini ütlused on ümber lükatud raamatukoguhoidja ja raamatukogu abitöölise ütlustega. 2. Sergei Jerin esitas 18.09.2009 Tallinna distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamist. Halduskohtule kaebuse, milles taotles 1) Kaebaja väidab, et ta ei võtnud raamatukoguhoidja käest raamatuid ja sellise vahetuse ajal luugi juures ei seisnud. Seda asjaolu kinnitasid ka kambrikaaslaste antud ütlused, mida kontaktisik pidas ebaobjektiivseks. Objektiivsuse puudumist ja rikkumise fabritseerimist näitab kontaktisiku keeldumine uurimiseksperimendi läbiviimisest, selgitamaks välja, kuidas saab korraldada agressiooni kambri suletud ukse taga seisva ametniku vastu ja takistada raamatute väljaandmist. Kaebuse esitaja seisis meetri kaugusel luugist, mille ees seisis kambrikaaslane; 2) Vangla raamatukoguhoidja rikkus Euroopa vanglareeglistiku REC
(2006)2 art 70 lg 4, sest kaebajal on õigus väljendada soove ja palveid. Esialgu palus kaebaja kambrikaaslasel Alekseil öelda raamatukoguhoidjale, et viimane laseks raamatuid valida. Hiljem teatas kaebaja raamatukoguhoidjale, et ta esitab kaebuse kinnipeetava õiguse ja Euroopa seaduste rikkumise eest kohtusse ning selle eest fabritseeritigi kaebuse esitaja kohta raport. Pärast seda vahejuhtumit annab raamatukoguhoidja õiguse valida raamatuid, kuid on põhjendamatu, et sellise tulemuse saavutamiseks peab kaebajat karistama; 3) Distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti
§ 64
p-i 2, kuna kaebuse esitajal ei võimaldatud tutvuda rikkumise asjaoludega.
§ 64kohaselt oleks tulnud kaebuse esitajat rikkumisest teavitada viivitamatult 15.04.2009, kuid ettekande kuupäev on 16.04.2009 ja 2
(5)3-09-2084 kaebuse esitajat teavitati süüteost alles 20.04.
- Ka see viitab rikkumise puudumisele ja tõendite kogumisele seadust rikkudes.
- Tallinna Halduskohtu 01.04.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-dele 97 ja 98 koostanud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele on lisatud nõutavad dokumendid, sh raamatukoguhoidja R. E. 16.04.2009 ettekanne ja 23.04.2009 seletuskiri, kinnipeetavast abitöölise V. V. 20.04.2009 ja 27.04.2009 seletuskirjad, S. Jerini 20.04.2009 seletuskiri ning S. Jerini kambrikaaslaste seletuskirjad; 2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus otsustada, kas olulise tähtsusega asjaolud on igakülgselt välja selgitatud või on vaja koguda täiendavalt tõendeid. Sellest, et vastustaja jõudis järeldusele, et rikkumise asjaolude väljaselgitamiseks puudub vajadus uurimiseksperimendi läbiviimiseks, ei saa järeldada, et distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamist nõuetekohaselt toimunud ei ole. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud raamatukoguhoidja R. E. 16.04.2009 ettekande ja 23.04.2009 seletuskirjaga, samuti kinnipeetav V. V. 20.04.2009 ja 27.04.2009 seletuskirjadega. Kaebuse esitaja väitel ei ole arvestatud tema kambrikaaslaste poolt distsiplinaarmenetluse käigus kirjutatud seletuskirju, milles viimased väidavad, et S. Jerin ei saanud raamatukoguhoidjat häirida, kuna ta ei seisnud luugi juures ja ei käitunud agressiivselt. Kaebuse esitaja seisukoht, nagu saanuks raamatukoguhoidja töö takistamine olla võimalik vaid kambriluugi juures seistes, on põhjendamatu. Agressiivsus võib väljenduda hääletoonis ja määravat tähendust ei oma, et kambriuks oli suletud. Vaidlustatud käskkirjas on piisava põhjalikkusega kirjeldatud, kuidas kaebuse esitaja käitumine raamatute väljaandmist takistas. Käskkiri on motiveeritud, sh on põhjendatud, miks usaldab vangla direktor raamatukoguhoidja ettekannet ja seletust ning kinnipeetavast abitöölise seletusi enam kui S. Jerini kambrikaaslaste seletusi; 3) Vaidlustatud käskkirjast ei ilmne, nagu oleks kaebuse esitajat karistatud palve või kaebuse esitamise eest. Kaebuse esitaja väide raamatukogutöötaja poolt toimepandud rikkumisest on asjakohatu, sest ei õigusta kaebuse esitaja käitumist; 4)
§ 64
lg 2 sätestab et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ja kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on S. Jerinile antud võimalus anda selgitusi süü olemasolu või ulatuse, rikkumise fakti ja teiste karistuse määramist mõjutavate asjaolude kohta. Seda õigust on kaebuse esitaja kasutanud 20.04.2009 ja seletuskirjast nähtuvalt on ta olnud teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest ja sellest, millises rikkumises teda süüdistatakse. Distsiplinaarmenetlus otsustati algatada 17.04.2009.
§ 64lg-st 2 ei tulene kinnipeetava viivitamatu teavitamise kohustust.
Kaebaja teavitamisel distsiplinaarmenetluse algatamisest kolme päeva möödumisel ei ole
sätteid rikutud. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebuse esitajat informeeriti distsiplinaarmenetluse algatamisest hilinenult, ei loo see põhjendatud kahtlust süüdistuse tagantjärgi otsituses. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebuse esitaja informeerimine 3
(5)3-09-2084 distsiplinaarmenetluse algatamisest 3 päeva möödumisel menetluse algatamisest ei takistanud tal oma õiguste reaalset kaitset ega saanud mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Sergei Jerini apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Väited: 1)
§ 64
lg 1 (ilmselt peab apellant silmas lg-t 2) järgi tuli apellanti viivitamata teavitada distsiplinaarmenetluse alustamisest, mida asjas esitatud materjalide põhjal ei tehtud; 2) Vastustaja teatas kohtuistungil, et distsiplinaarrikkumine pandi toime tööpäeva lõpus (kell 16.10), kuid selle rikkumise kohta ei ole esitatud mingeid materjale. Samuti ei ole tuvastatud rikkumise toimepanemine kell 12.45, kuna kell 12.50 tuli kambri nr 208 juurde kontaktisik V. J., kes ei tuvastanud mingeid distsipliini rikkumisi, vastasel korral oleks ta toiminud vastavalt oma teenistuskohustustele ja
§ 64
lg-le 1; 3) Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lg-le 8 on apellandil õigus laiendada kaebust, eriti osas, mis puudutab tema suhtes Euroopa Vanglareeglistiku Rec
(2006)2 art 70 lg 4 rikkumist. Kambrikaaslaste kirjalike ütluste mittetunnistamise ja sõltuva isiku (raamatukoguhoidja abi) õigusjõudu mitteomavate ütluste lisamisega asja juurde rikuti Rec
(2006)2 art-d 56-62. See tõi kaasa distsiplinaarkaristuse fabritseerimise, et võtta kaebuse esitajalt isu kasutada Rec
(2006)2 art 70 lg-s 4 sätestatud õigusi ja et demonstreerida vangla võimu seaduste üle.
- Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vangla nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, märkides täiendvalt järgmist: 1) Distsipliinirikkumine on tõendatud raamatukoguhoidja R. E. 16.04.2010 ettekandega nr
- Ettekande kohaselt käitus apellant ebakorrektselt raamatute jagamise ajal nii kell 12.45 kui ka 16.
- Ettekandest ja distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt teavitas R. E. kella 12.45 paiku inspektor-kontaktisik V. J., et kambris nr 208 viibiv kinnipeetav S. Jerin käitub agressiivselt ja takistab raamatukoguhoidja tööülesannete täitmist, misjärel inspektor-kontaktisik käis kinnipeetavaga vestlemas. Rikkumise fikseerib ametnik, kes selle tuvastab. Rikkumist ei tuvastanud V. J., vaid R. E.. Seega ei oleks V. J. olnud võimalik apellandi distsipliinirikkumise kohta ettekannet kirjutada; 2) Viide HKMS § 32 lg-le 8 jääb arusaamatuks, kuna ei ole põhjendatud, milles seisneb kaebuse laiendamine. Euroopa Vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu soovituslik vangistusalane instrument, mille eesmärgiks on püüd ühtlustada Euroopa Nõukogu liikmesriikide vangistusalast praktikat. Tegemist ei ole aktiga, mis toob riigile kaasa kohustusi ja kinnipeetavale õigusi. Euroopa Vanglareeglistiku Rec
(2006)2 art 70 lg 4 kohaselt ei tohi vange karistada taotluse või kaebuse esitamise eest. Apellanti karistati vanglaametnikuga ebaviisaka suhtlemise ja vanglaametniku tööülesannete täitmise häirimise, mitte kaebuse või taotluse esitamise eest; 3) Apellandi kambrikaaslastel oli distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt aega seletuste sisus kokku leppida ja kirjutada apellandile soodsad seletuskirjad. Apellandi distsipliinirikkumise kohta on kirjutanud seletuskirja ka kinnipeetav V. V., kellel puudub huvi kaaskinnipeetava kohta valeandmeid esitada ja kelle seletuskirja õigsuses seega ei ole alust kahelda. Arusaamatuks jääb, mida peetakse silmas väljendiga „sõltuv isik“ ja kellest V. V. sõltuv on. 4
(5)3-09-2084 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega.
- Apellant väidab jätkuvalt süüteo fabritseeritust, tema kambrikaaslaste ütluste põhjendamatult arvestamata jätmist, tema karistamist kaebuse või taotluse esitamise õiguse teostamise eest ja viivitust tema distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamisel. Halduskohus on neid apellandi väiteid juba hinnanud, ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib, et seadusest ei tulenenud keeldu tugineda distsiplinaarsüüteo tuvastamisel kinnipeetav V. V. ütlustele.
- Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Asjas pole esitatud menetluskulu väljamõistmise taotlusi. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 5
(5)