← Eesti

3-11-820/1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-11-820 Määruse kuupäev 12.04.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.G. kaebus Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Valga kriminaalt

§ 11lg 4).

  1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.
  2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

Edasikaebamise kord 31.03.2011 on saabunud Tartu Halduskohtusse R.G. kaebus, milles taotleb Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Valga kriminaaltalituse politseiinspektor Merle Saaveli 07.08.2006 ekspertiisimääruse kriminaalasjas nr 06260101462 õigusvastaseks tunnistamist. Kaevatava määrusega on määratud korraldada kriminaalasjas nr 06260101462 (hilisem ühendatud kriminaalasja nr 1-06-16566) (Valgas, Uus tn 33 02.08.2006 toimunud elumaja põlengu kohta) põlevvedeliku ekspertiis. Kaebuse esitaja osutab, et nimetatud ekspertiisimäärus paikneb kriminaalasja nr 06260101462 (hilisema ühendatud kriminaalasja 1-06-16566) juures ja taotleb akti väljanõudmist. Halduskohus tegi järelepäringu Tartu Maakohtu Valga kohtumaja arhiivile, paludes edastada kohtule kaevatav ekspertiisimäärus. Kohtu telefoniline päring täideti 12.04.

  1. 1 Vastusest kohtu päringule selgub, et Lõuna-Eesti Häirekeskusele saabus teade tulekahjust Valga linnas Uus tn 33 asuvas ühekorruselises puitelamus 02.08.2006 kell 20.
  2. Kohtu päringu täitmiseks kohtule laekunud ekspertiisimäärusest nähtuvalt on Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Valga kriminaaltalituse politseiinspektori Merle Saaveli poolt määratud 07.08.2006 põlevvedeliku ekspertiis seoses Valga linnas Uus tn 33 asuvas ühekorruselises puitelamus 02.08.2006 kell 20.20 tekkinud tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks, s.o põlevvedeliku tuvastamiseks. Halduskohus tuvastas, et Kohtu infosüsteemi (KIS) andmetel arutas Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) kriminaalasjas nr 1-06-16566 R. G. süüdistust KarS § 114 p 1, 2 ja § 114 p 1, 2, 3 ja § 25 lg 2 ning § 404 järgi. Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 02.04.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16566 mõisteti R.G. süüdi KarS § 25 lg 2 ja § 114 p-de 1, 2, 3; § 114 p-de 1 , 2 ja § 404 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel 14-aastase vangistusega. Sama kohtuotsuse resolutiivosa p-s 5 otsustati välja mõista süüdistatavalt R.G. riigi tuludesse muude kriminaalmenetluse kulude hulgas ka tulekahjuekspertiisi kulud 3600 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16566 otsustati jätta Tartu Maakohtu 02.04.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-16566 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et R. G. kaebuse haldusasjas 3-11-820 lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning see tuleb tagastada. Kohus tagastab

§ 11

lg 4 alusel kohtumäärusega kaebuse kui selle lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-le 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslik vaidlus tähendab vaidlust avaliku võimu kandja ja avalikule võimule allutatud isiku vahel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on esitatud kaebus Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Valga kriminaaltalituse politseiinspektor Merle Saaveli 07.08.2006 ekspertiisimääruse (tulekahju põhjustanud põlevvedeliku tuvastamiseks) vaidlustamiseks, s.o kriminaalasja uurimisel ja Tartu Maakohtu Valga kohtumajas kriminaalasja üldmenetluse käigus antud ja kasutatud dokumendi peale. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 punktis 21 osutatakse, et kolleegium leidis 18.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-1510, et

§ 3

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse selliste avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse regulatsioonid ei näe otsesõnu ette korda, milles tuvastada kriminaalmenetluse käigus antavate aktide ja toimingute õigusvastasus Põhiseaduse (PS) § 25 ja Riigivastutuse seaduse tähenduses.

§ 3

grammatiline tõlgendamine võimaldaks omistada halduskohtule pädevuse kontrollida ka kriminaalmenetluse õiguspärasust, kuid kolleegium ei ole veendunud, et selline oli

§ 3eesmärk.

2 Sarnast seisukohta toetas kolleegium ka 18.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-35-10 (p 22). Kohus asub seisukohale, et R.G. on olnud õigus vaidlustada nimetatud ekspertiisimäärust kriminaalmenetluse raames. Kuna antud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastab kohus kaebuse, juhindudes

§ 11lg 4 pädevuse puudumise tõttu, selle esitajale.

Sama kaebuse raames on kaebaja soovinud riigilõivust vabastamist, täiendavate dokumentide väljanõudmist, kaebajale tõlgi määramist ja haldusasjas (kaitsja) riigi õigusabi määramist, mille osas kohus ei pea vajalikuks seisukohta võtta seonduvalt kaebuse tagastamisega. Kaebaja on märkinud ka, et kui halduskohus ei ole pädev asja lahendama, saadaks kohus kaebuse pädevale organile lahendamiseks. Kohus märgib, et kui halduskohus ei ole pädev asja lahendama, tuleb kaebus vastavalt

11 lg 4 alusel tagastada kaebuse esitajale. Mare Priks Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.