Edasikaebamise kord 31.03.2011 on saabunud Tartu Halduskohtusse R.G. kaebus, milles taotleb Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Valga kriminaaltalituse politseiinspektor Merle Saaveli 07.08.2006 ekspertiisimääruse kriminaalasjas nr 06260101462 õigusvastaseks tunnistamist. Kaevatava määrusega on määratud korraldada kriminaalasjas nr 06260101462 (hilisem ühendatud kriminaalasja nr 1-06-16566) (Valgas, Uus tn 33 02.08.2006 toimunud elumaja põlengu kohta) põlevvedeliku ekspertiis. Kaebuse esitaja osutab, et nimetatud ekspertiisimäärus paikneb kriminaalasja nr 06260101462 (hilisema ühendatud kriminaalasja 1-06-16566) juures ja taotleb akti väljanõudmist. Halduskohus tegi järelepäringu Tartu Maakohtu Valga kohtumaja arhiivile, paludes edastada kohtule kaevatav ekspertiisimäärus. Kohtu telefoniline päring täideti 12.04.
lg 4 alusel kohtumäärusega kaebuse kui selle lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) §-le 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslik vaidlus tähendab vaidlust avaliku võimu kandja ja avalikule võimule allutatud isiku vahel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on esitatud kaebus Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Valga kriminaaltalituse politseiinspektor Merle Saaveli 07.08.2006 ekspertiisimääruse (tulekahju põhjustanud põlevvedeliku tuvastamiseks) vaidlustamiseks, s.o kriminaalasja uurimisel ja Tartu Maakohtu Valga kohtumajas kriminaalasja üldmenetluse käigus antud ja kasutatud dokumendi peale. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 punktis 21 osutatakse, et kolleegium leidis 18.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-1510, et
lõigetest 1 ja 2 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse selliste avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse regulatsioonid ei näe otsesõnu ette korda, milles tuvastada kriminaalmenetluse käigus antavate aktide ja toimingute õigusvastasus Põhiseaduse (PS) § 25 ja Riigivastutuse seaduse tähenduses.
grammatiline tõlgendamine võimaldaks omistada halduskohtule pädevuse kontrollida ka kriminaalmenetluse õiguspärasust, kuid kolleegium ei ole veendunud, et selline oli
2 Sarnast seisukohta toetas kolleegium ka 18.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-35-10 (p 22). Kohus asub seisukohale, et R.G. on olnud õigus vaidlustada nimetatud ekspertiisimäärust kriminaalmenetluse raames. Kuna antud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastab kohus kaebuse, juhindudes
Sama kaebuse raames on kaebaja soovinud riigilõivust vabastamist, täiendavate dokumentide väljanõudmist, kaebajale tõlgi määramist ja haldusasjas (kaitsja) riigi õigusabi määramist, mille osas kohus ei pea vajalikuks seisukohta võtta seonduvalt kaebuse tagastamisega. Kaebaja on märkinud ka, et kui halduskohus ei ole pädev asja lahendama, saadaks kohus kaebuse pädevale organile lahendamiseks. Kohus märgib, et kui halduskohus ei ole pädev asja lahendama, tuleb kaebus vastavalt
11 lg 4 alusel tagastada kaebuse esitajale. Mare Priks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.