← Eesti

3-11-125/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-125 Otsuse kuupäev 21.03.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi O P kaebus Viru Vangla peale Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja O P Resolutsioon Tunnistada Viru Vangla viivitus O P 11.03.2010 avaldusele ja vaidele vastamises õigusvastaseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so 21.03.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O. P esitas 11.03.2010 avalduse, milles soovis saada kambrisse isiklikku televiisorit. Viru Vangla kodukorra punkti 22.1.5 kohaselt on taotlusele vastamise tähtaeg 30 päeva. Seega hiljemalt 12.04.2010 oleks kaebaja pidanud saama oma taotlusele vastuse. 12.04.2010 esitas O P Viru Vanglale vaide, milles taotles televiisori kambrisse väljastamist. Vaie jäi Viru Vangla poolt tähtaegselt läbi vaatamata. Viru Vangla 14.12.2010 vaideotsusega nr 6-12/253-1 jäeti O. P vaie rahuldamata. 18.01.2011 saabus Tartu Halduskohtusse O. P kaebus Viru Vangla peale. 02.03.2011 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et taotles televiisori välja andmist mitu korda. Kaebaja kirjutas 11.03.2010 avalduse televiisori kambrisse saamiseks, 15.03.2011 esitas taotluse Viru Vangla direktorile, 23.03.2010 kirjutas korduva taotluse. Kaebaja leiab, et televiisori väljaandmise otsusega viivitamine ja vaide tähtaegselt mitte läbivaatamine rikkus oluliselt tema õigusi. Kaebaja soovib hiljem esitada kahju hüvitamise nõude seoses taotlusele ja vaidele vastamise viivitamisega ning kaebaja kambrisse televiisori väljastamisega. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja tunnistab, et ei ole seoses vaiete suure hulgaga jõudnud kinnipeetavate vaideid tähtaegselt lahendada, sh jäi tähtaegselt lahendamata ka O. P esitatud vaie. Tegemist ei ole kaebaja vaide tahtliku kinni hoidmisega, vaid vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga. Käesolevaks ajaks on probleem lahendatud ning kinni peetavate vaideid vaadatakse läbi tähtaegselt. Seega O. P 12.04.2010 esitatud vaide menetlemise viivituse õigusvastaseks tunnistamine ei anna kaebajale enam mitte mingisugust kasu. Kaebaja esitas 12.04.2010 vaide, milles taotles isikliku televiisori kambrisse väljastamist. Televiisor väljastati kaebajale kambrisse 14.04.2010, mistõttu 14.12.2010 vaideotsuse tegemisel oli vaides taotletud toiming juba sooritatud ja kaebaja õiguste rikkumine lõppenud ning vaie jäeti rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub Viru Vangla jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS O. P on halduskohtule esitanud tuvastamiskaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud (11.03.2010 avaldusele televiisori väljaandmiseks vastamise viivitus ja vaide tähtaegselt mitte läbivaatamine). Põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebaja nimetanud soovi saada edaspidi Viru Vangla vastused seadusega antud tähtaja jooksul ja soovi kahju hüvitamise nõude esitamiseks. HKMS § 7 lg

  1. lause kohaselt võib kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegiumi varasemas praktikas on tunnustatud põhjendatud huvina ka preventiivset huvi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid haldusasjades nr 3-3-1-11-02 (p 15) ja nr 3-3-1-88-08 (p 13)). Kohtute preventiivset huvi puudutavatest põhjendustest lähtumine võiks viia selleni, et rahuldada ei saaks ühtegi kohustamiskaebust. Nagu Viru Vanglal, nii on ka teistel haldusorganitel kohustus järgida seadusi ning kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustatakse haldusorganit tegevuseks, mis tuleneb õigusaktidest. Haldusasja materjalide järgi pöördus O. P 11.03.2010 avaldusega Viru Vangla poole televiisori kambrisse saamiseks, 15.03.2011 esitas taotluse Viru Vangla direktorile, 23.03.2010 kirjutas korduva taotluse. 12.04.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide seoses 11.03.2010 taotlusele vastamise viivitamisega. Vaideotsus tehti alles14.12.2010.a. O P kaitstavaks õiguseks halduskohtule kaebuse esitamisel oli õigus avaldusele vastuse saamiseks ja vaidemenetluses tähtaegade järgimiseks. Et seadus ei anna haldusorganile kaalutlusõigust selles osas, kas kaebustele ja märgukirjadele vastata või vaidemenetlusega viivitada, tuleb pidada kaebaja õigust vastuseid saada oluliseks. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 6 kohaselt märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Viru Vangla kodukorra punkti 22.1.5 kohaselt on ka taotlusele vastamise tähtaeg 30 päeva. Seega hiljemalt 12.04.2010 oleks kaebaja pidanud saama oma avaldusele vastuse. Televiisor väljastati kaebajale 14.04.2010, seega 2-päevase viivitusega. Halduskohus märgib ka, et vaidemenetlus on ette nähtud selleks, et anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi kohtumenetlusest olulisemalt reeglina kui kiirema vahendi abil. Samuti leiab kohus, et see on ka odavam lahendamise viis ning seadusandja ongi sellise lahendamisviisi ette näinud, mistõttu on isikule tagatud vaidemenetluses õiguste kaitse seadusega. Seadusega tagatud õigusest ilmajätmine on õigusvastane tegevus. Vastavalt VangS § 11 lg 41 justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. HMS § 41 kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu 2 sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kohus märgib, et kaebajale oleks HMS § 41 järgi pidanud teatama, et vangla vajab vastamiseks pikemat aega. HMS § 84 kohaselt tuli vaie lahendada hiljemalt 30 päeva jooksul ning vaiete lahendamise viivitust ei õigusta töökoormuse kasv. Vaidemenetluse eesmärk jäi kaebajal selle tõttu saavutamata, seega tuleb vangla tegevuses tuvastada õigusvastasus, kuna seadusest tulenevalt on vanglal kohustus vaided lahendada tähtaegselt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja 11.03.2010 taotlusele ja 12.04.2010 vaidele vastati viivitusega. Nagu Viru Vanglal, nii on ka teistel haldusorganitel kohustus järgida seadusi. Kaebaja on välja toonud asjakohase põhjendatud huvi ning vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla viivitas O. P 11.03.2010 avaldusele ja 12.04.2010 vaidele vastamisega õigusvastaselt. Seega tuleb selles osas kaebus rahuldada. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.