Obsah (6)

§ 371§ 423§ 432§ 150§ 168§ 174

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15.aprill 2011.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-49243 Tsiviilasi T P ja E

§ 371

lg.2 p.1, kuivõrd hagejatel puudub liikmelisuse lõppemise tõttu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise õigus. Suulises menetluses ja kohtuliku vaidluse kirjalikes teesides palub kostja jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg.2 p1 ja 2 alusel.

Hagejate esindaja on

1. märtsil 2011 toimunud eelistungil öelnud, et hagi eesmärk on hagejate liikmelisuse taastamine MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Kostja märgib, et vaidlustatud
2. juuni 2009 üldkoosoleku otsus ei riku hagejate õiguse ja selle tühistamine ei taasta hagejate liikmelisust MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Seega esineb hagi läbivaatamata jätmise alus ja seda kahel põhjusel. Esiteks, alates
3. juunist 2008 saavad kostja liikmeteks olla üksnes juriidilised isikud ja seetõttu ei ole vaidlustatud
4. juuni 2009 otsuse tühistamisega võimalik hagejate liikmelisust taastada. Kostja
5. juuni 2008 üldkoosolekul kinnitati põhikirja uus redaktsioon, mille punkti 3.1 kohaselt saavad kostja liikmeks olla üksnes juriidilised isikud. Hagejad arvati kostja liikmete hulgast välja kostja juhatuse
6. augusti 2008 otsusega. Seda otsust ei ole hagejad vaidlustanud ja see otsus lõpetas faktiliselt kõigi füüsiliste isikute, sh hagejate liikmelisuse. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest, seega ei saa hagejad vastavat otsust enam vaidlustada. Kostja esitaks sellele koheselt aegumise vastuväite ja hagi tuleks selle alusel jätta rahuldamata. Pärast hagejate mittetulundusühingust väljaarvamist (07.06.2008) vastuvõetud otsused ei mõjuta hagejate õigusi. Nende otsuste õiguslik mõju ei jõua mittetulundusühingu liikmeteks mitteolevate isikuteni, seda isegi siis mitte, kui neid isikuid on ekslikult märgitud vastavates otsustes. Liikmeks mitteoleva isiku ekslik väljaarvamine mittetulundusühingu liikmete hulgast ei tekita ühingu ja isiku vahel tsiviilõigussuhet ja ei lõpeta isiku liikmelisust mittetulundusühingus. Hagejatel puudub liikmelisuse lõppemise tõttu kostja üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise õigus. Vastavat õigust saavad omada üksnes kostja liikmed (juriidilised isikud). Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb jätta

§ 423

lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Teiseks, hagejatel ei ole võimalik kostja

1. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega saavutada nende liikmelisuse taastamist MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Hagejate esindaja on
2. märtsil 2011 toimunud eelistungil märkinud, et hagiga taotletav eesmärk on hagejate liikmelisuse taastamine MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Kostja märgib, et MTÜ Varangu Jahimeeste Selts ja MTÜ Rakvere Jahindusklubi on erinevad juriidilised isikud. MTÜ Varangu Jahimeeste Selts põhikirjas ei ole sätestatud sellist piirangud, et kostja liikmete hulgast väljaarvatud isikud ei tohi olla MTÜ Varangu Jahimeeste Seltsi liikmed. Kui hagejate soovivad oma liikmelisuse taastamist MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts, siis nad peaksid vaidlustama ka viimase vastava otsuse hagejate väljaarvamise kohta. Kostja
3. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse tühistamine ei taasta hagejate liikmelisust MTÜ-s Varangu Jahimeeste Selts. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt tuleb

§ 423

lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hagejatel võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423

lg.2 p.2 alusel seetõttu, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. Kohus nõustub kostja poolt kohtulikus vaidluses esitatuga. Hagejate eesmärk on jätkata hobilise tegevusena jahipidamist ja seda eelduslikult Varangu Jahimeeste Seltsi liikmena. Jahipidamine toimub jahilubade alusel. Jahiseaduse § 34 kohaselt jahiloa annab, selle hinna kehtestab ja kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab jahipiirkonna kasutaja. Jahimaa antakse Jahiseaduse § 9 kohaselt kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada 1)MTÜ-l, mille liikmed on füüsilised isikud või 2)äriühingul, kellel vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine. Seega ei ole hagejatel võimalik saada jahiluba (ehk täita eesmärk- pidada jahti) muul viisil, kui MTÜ või vastava tegevusalaga äriühingu vahendusel. Hagejad on vaidlustanud MTÜ Rakvere Jahindusklubi otsuse nende väljaarvamiseks liikmeskonna hulgast, kuid on selle esitanud peale seda, kui nad olid de facto muutunud mitteliikmeteks MTÜ põhikirja muutmisest tulenevalt. Hagejad ei ole vaidlustanud kostja üldkoosoleku otsust, millega muudeti põhikirja selliselt, et seniste füüsiliste isikute asemel loeti MTÜ liikmeteks üksnes juriidilised isikud. Olles põhikirja muutmisest tulenevalt kaotanud MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikme staatuse, ei saanud hagejad vaidlustada ka MTÜ Rakvere Jahindusklubi 30.06.2009 üldkoosoleku otsust. Kostja on leidnud, et põhimõtteliselt võib otsuse ka kehtetuks tunnistada, sest see on tehtud ekslikult isikute suhtes, kes MTÜ-ga liikmelisuse kaudu enam seotud ei ole, kuid see iseenesest ei muuda tegelikku õiguslikku olukorda ehk et otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ei saavutata liikmestaatuse taastamist. Oma elukohast ja senisest tegevuspiirkonnast tulenevalt Varangu Jahimeeste Seltsi (endine sektsioon) liikmeks astumise soovi hagejad nende enda kinnitusel avaldanud ei ole ja seega ei saa ka väita, et juriidilise isikuna on Varangu Jahimeeste Selts (või ükskõik milline muu MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikmeks olev juriidiline isik) keeldunud nende liikmeks vastu võtmisest. MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikmeks hagejad füüsiliste isikutena astuda ja olla ei saa. Seega, vaidlustatud otsuse (võimalik) kehtetuks tunnistamine ei muuda hagejate staatust ehk ei tee neid MTÜ Rakvere Jahindusklubi liikmeks. Hagejad ei muutu otsuse tühistamise läbi ka Varangu Jahimeeste Seltsi liikmeks, sest selle Seltsi liikmeks astumiseks teeb otsustuse Seltsi 19.05.2008 seisuga kehtiva põhikirja p.1 kohaselt Seltsi juhatus ja alles peale seda, kui juhatus sellest keeldub, võib taotleda liikmeks vastuvõtmist Seltsi üldkoosolekul. Seega hagejad saanuks oma õigusi realiseerida, vaidlustades kas MTÜ Rakvere Jahindusklubi põhikirja muutmist (liikmeteks olevate isikute osas) kinnitava üldkoosoleku otsuse, mille vaidlustamine täna enam selleks ettenähtud tähtaja minetamise tõttu võimalik ei ole või vaidlustades Varangu Jahimeeste Seltsi üldkoosoleku poolt nende liikmeks vastuvõtmisest keelduva otsuse, kui selline olnuks tehtud. Hagi läbi vaatamata jätmine

§ 423

lg.2 järgi tähendab hagi tagasilükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus hagejatel ei ole võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, ehk hagi rahuldamine ei tooks kaasa hageja soovitud muutust. See tähendab, et hageja on esitanud õiguslikult ebasobiva hagi Kuna seaduses ei ole sätestatud, mis ajani võib jätta hagi läbi vaatamata, siis on see järelikult võimalik ka pärast asja kohtuliku arutelu lõppu. See tähendab muu hulgas seda, et kohus võib hagi õigusliku perspektiivituse korral sisulise kohtulahendi tegemise ( s.t. hagi rahuldamata jätmise) asemel jätta hagi läbi vaatamata

§ 432

lg.2 järgi.

§ 432lg.2 kohaldamisel ei pea hindama tõendeid ning hageja saab tagasi riigilõivu.

Kohus on 21.03.2011 määruses teavitanud pooli, et kohtulahend tehakse asjas teatavaks hiljemalt 15.04.2011. Kuna kohtunik viibib 14-15.04.2011 koolitusel, siis lahendi allkirjastamine ja kuulutamine 15.04.2011 võimalik ei ole, küll aga võimaldab määruse sõnastus seda teha varasemalt.

§ 150

lg.1 p.3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 168lg.2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Seega kuulub hagejale tagastamisele tema poolt 29.09.2009 riigilõivu katteks tasutud 5000 krooni = 319.56 eurot ja nii hageja enda kui kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus selgitab kostjale, et

§ 174

lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 04. mail 2011.a Nooremreferent Marika Leimann Tea Toming Tea Toming