) §-le 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud esme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et kostja Logplus OÜ liisingulepingutest tulenevate maksete tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud.(t.l. 17-22, 53-57). Vaidlust ei ole, et kostjad ei täitnud hageja poolt esitatud hoiatustele vaatamata liisingulepingujärgseid kohustusi (t.l. 25-28, 60-63). Lk 4 / 8 2-10-41839
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. Kohus tuvastas, et liisingulepingu nr 2583-09JKP ja liisingulepingu nr 2584-09KLP p 8.2.6. kohaselt võib liisinguandja liisingulepingu üles ütelda kui ettevõtjast liisinguvõtja ei ole tasunud liisingumakset või liisingumakse võlgnevust 14 päeva jooksul arvates maksetähtpäeva saabumisest. Pooled ei vaidle, et 29.12.2009.a. ütles hageja liisingulepingu nr 2583-09JKP üles (t.l. 29-31). Vaidlust ei ole, et ülesütlemise päeva seisuga oli kostja Logplus OÜ kohustus hageja ees 59 876.11 eurot, millest tasu kirja saatmise ja koostamise eest 3.83 eurot, tasumata liisingujääk 57 553.07 eurot (s.h. põhiosa maksete võlg 3 387.68 eurot), intressivõlgnevus 1 260.25 eurot, käibemaksu võlg liisingumaksetelt 720.78 eurot ja viivis 338.18 eurot. Vaidlust ei ole, et liisinguese tagastati liisinguandja nõudmisel LKW Trucks OÜ-le 29.12.2009.a. (t.l. 32). Pooled ei vaidle, et 29.12.2009.a. ütles hageja liisingulepingu nr 2584-09JKP üles (t.l. 64-66). Vaidlust ei ole, et ülesütlemise päeva seisuga oli kostja Logplus OÜ kohustus hageja ees 14 805.52 eurot, millest tasu kirja saatmise ja koostamise eest 3.83 eurot, tasumata liisingujääk 12 169.47 eurot (s.h. põhiosa maksete võlg 716.36 eurot), intressivõlgnevus 266.48 eurot, käibemaksu võlg liisingumaksetelt 2 294.23 eurot, viivis 71.51 eurot. Vaidlust ei ole, et liisinguese tagastati liisinguandja nõudmisel LKW Trucks OÜ-le 29.12.2009.a. (t.l. 67). LKW Trucks OÜ poolt 31.12.2009.a. koostatud hindamisakt nr VHA4250 kohaselt oli liisinguobjekti turuväärtus selle tagastamise hetkel 480 000 krooni (t.l. 33). Liisinguobjekt müüdi 30.04.2010.a. hinnaga 575 000 krooni (käibemaksu määraga 20 %) (t.l. 34). Hind ilma käibemaksuta on 30 624.33 euot. Vara omandas OÜ Sekar Auto, kasutades selleks hageja finantseeringut. Müügihinna ulatuses on koostatud esialgsele müügiarvele nr 2717436 kreeditarve nr 34 käibemaksu määraga 18%) (t.l. 35). Liisingu jääki on vähendatud vastavalt kreeditarvele 36 136.72 euro võrra. LKW Trucks OÜ poolt 31.12.2009.a. koostatud hindamisakti nr VHA4251 kohaselt oli liisinguobjekti (liisinguleping nr 2584-09JKP) turuväärtus selle tagastamise hetkel 120 000 krooni (t.l. 68). Liisinguobjekt müüdi 30.04.2010.a. hinnaga 125 000 krooni (käibemaksu määraga 20 %) (t.l. 69). Hind ilma käibemaksuta on 7 988.96 eurot. Vara omandas OÜ Sekar Auto, kasutades selleks hageja finantseeringut. Müügihinna ulatuses on hageja koostanud esialgsele müügiarvele nr 2717437 kreeditarve nr 35 (käibemaksu määraga 18 %) (t.l. 70). Liisingu jääki on vähendatud vastavalt kreeditarvele 7 855.81 euro võrra (t.l. 71).
lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja järelejäänud kohustused liisingulepingu nr 2583-09JKP peale liisinguvara müüki ja sellest tehtud mahaarvestusi on tasu kirja saatmise ja koostamise eest 3.83 eurot, tasumata Lk 5 / 8 2-10-41839 liisingujääk 21 416.35 eurot, intressivõlgnevus 1 260.25 eurot, käibemaksu võlg liisingumaksetelt 720.78 eurot, viivis tasumata liisingumaksetelt kuni lepingu ülesütlemiseni 338.18 eurot. Kokku 23 739.39 eurot pluss müügiteenus 28 000 krooni. Liisinguobjektile ostja leidmise eest esitas LKW Trucks OÜ hagejale arve summas 28 000 krooni (1 789.53 eurot) müügiteenuse eest (t.l. 37-38). Vaidlust ei ole, et kostjad hagejale nimetatud summat tasunud ei ole (t.l. 39-42). Liisinguvõtja järelejäänud kohustused liisingulepingu nr 2584-09JKP peale liisinguvara müüki ja sellest tehtud mahaarvestusi on tasu kirja saatmise ja koostamise eest 3.83 eurot, tasumata liisingujääk 4 313.66 eurot, intressivõlgnevus 266.48 eurot, käibemaksu võlg liisingumaksetelt 2 294.23 eurot, viivis tasumata liisingumaksetelt 71.51 eurot. Kokku 6 949.71 eurot. Vaidlust ei ole, et kostjad vaatamata hageja nõudmistele nimetatud summat tasunud ei ole (t.l. 72-75).
lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Pooled vaidlevad, kas hageja müüs liisingulepingu nr 2583-09-JKP vara alla turuhinna või mitte. Kostja arvab, et tagastatud veoauto hind on 100000,00 EUR (1,56 milj EEK), kuid vaidlust ei ole, et 100000,00 EUR maksaks täiesti uus veoauto koos haagisega. Pooled ei vaidle, et liisinguesemed s.o. veoauto ja haagis olid kasutuses 2,5 aastat. Liisinguesemed olid tagastamisel halvas seisus ja see on ka hindamisaktides esitatud märkustega tõendatud (t.l. 33, 68, 113-114). Kostja vastuväide, et liisinguesemed olid heas seisukorras on ümber lükatud hageja poolt kohtule esitatud hindamisaktidega nr-d VHA 4250 ja VHA 4251 (t.l. 33, 68), mille märkuste lahtris on välja toodud, millises seisus olid tagastatud liisinguobjektid. Vara turuväärtuse on määranud hageja taotlusel ka Skuba Eesti OÜ, kes leidis, et vara turuväärtus kokku on 540000,00 EEK (veoauto 440000,00 kr ja haagis 100000,00 kr) (lisandub käibemaks) (t.l. 113-114). Ka Skuba Eesti OÜ hindamisakti märkuste lahtrist nähtub, et veoautot ei ole hoitud heaperemehelikult ja seda on isegi lõhutud. Kohus leiab, et hageja on veenvalt tõendanud, et liisinguobjektide hind on kujunenud objektiivselt ja arvesse võttes konkreetseid liisinguesemeid (veoauto ja haagis, mi solid kostja valduses ja kasutuses) ning seega ei ole tõendatud kostja väide et konkreetsed liisinguesemed olid väga heas seisukorras ja nende turuväärtus oleks olnud kõrgem kui hageja näidatud hindamisaktides. TsÜS § 65 sätestab, et eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Liisinguobjektide kohalik keskmine turuhind on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud hindamisaktidega. Vaidlust ei ole, et peale vara hindamist suunati see müüki kallima määratud hinnaga ja nelja kuuga õnnestus vara müüa. Pooled on mõlemate lepingute punktis 9.6 kokku leppinud, et liisinguobjekti realiseerimisest saadud rahalisi vahendeid kasutab liisinguandja lepingu punktis 9.9 ja 5.15 näidatud maksete tasumiseks ning kannab ülejäänud summa liisinguvõtjale. Sellest tulenevalt ja juhindudes mõlemate lepingute puhul ka nende punktidest 9.7 ja 9.7.1, on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt ka nende summade tasumist, mida ei katnud liisinguobjektide turuväärtus.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt
§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse
§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui Lk 6 / 8 2-10-41839 lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingute põhitingimuste p 17 alusel on viivisemäär 0,15 % päevas tasumata summalt. Alates 26.05.2010.a. kuni 26.08.2010.a. on arvestatud liisingulepingu nr 2583-09JKP alusel viivist 2 987.58 eurot (21416.35 x 0,15 % x 93). Alates 26.05.2010.a. kuni 26.08.2010.a. on arvestatud liisingulepingu nr 2584-09JKP alusel viivist 601.76 eurot (4313.66 x 0,15 % x 93). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt Logplus OÜ välja mõista hageja kasuks viivis protsendina 0,15 % päevas alates 27.08.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et Logplus OÜ vastu on tõendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhiosa kokku summas 30 542.21 eurot, millest tasu kirja saatmise ja koostamise eest 3.83 + 3.83 eurot, tasumata liisingujääk 21 416.35 + 4 313.66 eurot, käibemaksu võlg liisingumaksetelt 720.78 + 2 294.23 eurot, müügiteenus 1 789,53 eurot. Samuti tuleb kostjalt Logplus OÜ välja mõista hageja kasuks viivis kuni 01.07.2010 kokku summas 1 087.42 eurot, millest 414.15 eurot (338.18 + 75.97) + 673.27 (601.76 + 71.51) ning viivis 0,15 % päevas alates 27.08.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning vastavalt
lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtuvalt
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingute alusel vastutab kostja E S Logplus OÜ liisingulepingutest tekkinud kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest kuni kokkulepitud käenduse piirsummani 69 377.91 eurot käendulepingu nr 2583-09JKP KL järgi ja 14 669.82 eurot käenduslepingu nr 2584-09JKP KL järgi. Hageja nõude suurus on täies ulatuses kaetud käenduste piirmääradega. Seega kostjad Logplus OÜ ja E S vastutavad seega liisngulepingutes tulenevate hageja nõuete eest solidaarselt. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhivõlgnevus 30 542.21 eurot, viivis kuni 26.08.2010.a. 1 087.42 eurot ja viivis 0,15 % (liisingu põhivõlalt 25 730 eurot) alates 27.08.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lk 7 / 8 2-10-41839 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Lk 8 / 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.