1 Ärakiri 2-11-806 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-806 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuas

§ 113lg 1 sätestatud määras. 5. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele Ts

MS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

1. Tagastada riigieelarvest Swedbank AS-le (RK 10060701, arveldusarve nr. 227000000016 AS-s Swedbank) pool hageja poolt 07.01.2011.a. tasutud riigilõivust summas 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot 67 senti, selgitusega „Swedbank AS hagi L. P. vastu, maksekorraldus nr. 20222 07.01.2011 osaline tagastamine“.
2. Määrus saata teadmiseks Raamatupidamiskeskusele. menetlusosalistele ning täitmiseks Kohtute
3. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt TsMS § 630 lg
4. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi L. P. vastu 2 955,87 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.09.2008 laenulepingu nr. 08-124800-VL, summas 3 195.58 eurot (50 000 krooni), intressimääraga 21% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 15.09.
5. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.12.
6. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. 02.08.2010 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 29.12.2010 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479.33 eurot (7 500 krooni) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 82.19 eurot (1 285.99 krooni), samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. ASJA KÄIK Maakohus saatis 07.02.2011 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
7. veebruaril 2011.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas kostja L. P. hagi täielikult. Vastuse kohaselt puudub kostjal seoses raske majandusliku olukorraga võimalus võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei keeldu võlgnevuse tasumisest. Kostja teatas, et loobub edasikaebe õigusest (tl 24). 3
8. aprillil 2011 esitas hageja esindaja seisukoha kostja 15.02.2011 vastustele, milles palub hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega. Esindaja teatas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning palus seoses sellega vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastada ½ hagi esitamiselt tasutud riigilõivust (479.33 eurot) summas 239.67 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus 2 955 eurot, menetluskulud 321.85 eurot, viivis põhinõudelt (2 626.28 eurot) alates 08.01.2011 kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 (tl. 26-27). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Kostja oma
9. veebruaril 2011.a. kohtule esitatud vastustes nõustus hagiga täielikult, vastuhagi esitada ei soovinud. Kostja loobus apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3 lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440 lg 1, 3, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 2 955.87 eurot ja viivis alates 08.01.2011 kuni põhinõude (2 626.28 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 321.85 eurot (sh. ½ riigilõivu hagi esitamiselt summas 239.67 eurot ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 82.19 eurot) ja viivise menetluskuludelt (321.85 eurot) alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg

1. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 479.34 eurot (tl. 7). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 82.19 eurot (1 285.99 krooni). Pärnu Maakohtu 29.12.2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule
2. jaanuaril
3. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. 4 TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud
4. jaanuaril 2011, s.o ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-11-806 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 82.19 euro (1 285.99 krooni) riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 321.85 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 321.85 eurot (sh. ½ riigilõivu hagi esitamiselt summas 239.67 eurot ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 82.19 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 321.85 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (321.85 eurot) alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määra.

Hageja esindaja esitas taotluse tagastada ½ hagi esitamiselt tasutud riigilõivust summas 239.67 eurot vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja on hagi esitamisel 07.01.2011 tasunud riigilõivu summas 479.33 eurot (maksekorraldus nr. 20222, tl. 7). Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest riigilõivu. VIIVITAMATU TÄITMINE 239.67 eurot 5 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Johannes Külaots Kohtunik Ärakiri õige / allkirjastatud digitaalselt / Marge Ojaäär Vanemistungisekretär