Obsah (8)

§ 526§ 313§ 315§ 478§ 531§ 532§ 520§ 172

2-10-42932 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-42932 Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Kohtla-Järve

§ 526lg 5.

1. Täisealisele isikule, K. V.`le (IKxxx), määratud eestkostja kohustuste lõpetamise või pikendamise küsimuse vaatab kohus uuesti läbi hiljemalt
2. aprillil 2016.a.
3. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta
4. aprilliks ja teatama kohtule oma elukoha muutusest.
5. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada vastavalt PKS § 203 lg
7. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas (ekspertiisitasu, advokaaditasu jne.) jätta Eesti Vabariigi kanda. Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv jätta Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda.
8. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks
9. aprillil 2011.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
10. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 313

ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 315ettenähtud korras.

12.

§ 478

kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord

§ 531

lg 1 kohaselt, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Vastavalt

§ 532

sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada.

§ 532

lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. 2 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule K. V.`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei suuda K. V. toime tulla oma igapäevaeluga, ei suuda kaitsta oma õigusi. K. V.`l on tuvastatud sügav puue, ta on invaliid lapseeast alates seoses sügava neuroloogilise defitsiidiga, oma tervislikust seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline osalema ühiskonnaelus, tema igapäevane tegutsemine ja toimetulek on raskelt häiritud. K. V. on voodihaige, tal on sügav arengupeetus, vesipea, 4 aastat tagasi kadus silmanägemine. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata I. V. oma tütre K. V. eestkostjaks. Viru Maakohtu

1. novembri 2010 kohtumäärustega määrati K. V.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Riigi õigusabi määramise määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat S. P.. K. V. suhtes teostati
2. novembril 2010 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt esineb K. V.`l hüdroensefaliit jämedate psüühilise tegevuse häiretega, ta on nõrgamõistuslik kõige äärmises astmes, tema psüühilise tegevuse häire on alaline ning kestab terve elu, paranemist ei ole ette näha. K. V. ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. K. V. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat, ööpäevaringset abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda, ta ei suuda hinnata tehinguid ega muid käitumuslikke momente. Kõne ja mõistmise puudumise tõttu ei ole võimeline väljendama oma tahet. Selle tõttu ei ole võimalik teda ära kuulata. Eestkostja peab osalema K. V. igapäevaelus alates tavapärastest olmeküsimustest. (tl. 45-46). Puudutatud isiku K. V. esindaja, vandeadvokaat S. P. esitas
3. detsembril 2010 kohtule arvamuse, millest nähtub K. V. elab koos vanematega, tal on oma tuba. K. lamab pidevalt voodis. Kuna tal puudub kõne, siis ei saa temaga suhelda. Umbes 4 aastat tagasi K. haigestus, 6 kuud oli koomas ning pärast seda kadus ka silmanägemine. Esindaja veendus, et K. V. ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu oma eluga toime tulema, ta vajab kindlasti eestkostet. Tema ema I. V. on teda hooldanud alates sünnist ja on sobiv isik, et olla oma tütre eestkostjaks. Esindaja palus avaldus rahuldada (tl. 58-59). KOHTUISTUNG
4. aprilli 2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus määrata I. V. oma tütre K. V. eestkostjaks. K. V. vajab igapäevaelus kõrvalise isiku abi, ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja esindaja palus avaldus rahuldada ning määrata I. V. oma tütre K. V. eestkostjaks kõikide asjade ajamiseks. Kohtukulud palus avaldaja jätta riigi kanda. Puudutatud isiku K. V. esindaja, vandeadvokaat S. P. toetas avaldust ja palus määrata K. V. eestkostjaks tema ema I. V., andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. Esindaja avamuse kohaselt puudub vajadus esindatava ärakuulamiseks kohtu poolt, kuna külastamisel 3 ütles Mihhail ainult oma nime, rohkem ta ei suhelnud. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isik I. V. palus avaldus rahuldada ja määrata teda K. V. eestkostjaks tähtajaga 5 aastat. Puudutatud isiku sõnul ei suuda tütar ilma temata midagi teha. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt

§ 520

lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 01. novembri 2010 kohtumäärustega määrati K. V.`le riigi õigusabi osutaja. Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat S. P.. 11.11.2010 koostatud ekspertiisiakti nr 11 kohaselt esineb K. V.`l hüdroensefaliit jämedate psüühilise tegevuse häiretega, ta on nõrgamõistuslik kõige äärmises astmes, tema psüühilise tegevuse häire on alaline ning kestab terve elu, paranemist ei ole ette näha. K. V. ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. K. V. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat, ööpäevaringset abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda, ta ei suuda hinnata tehinguid ega muid käitumuslikke momente. Kõne ja mõistmise puudumise tõttu ei ole võimeline väljendama oma tahet. Selle tõttu ei ole võimalik teda ära kuulata. Eestkostja peab osalema K. V. igapäevaelus alates tavapärastest olmeküsimustest. (tl. 45-46). PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Perekonnaseaduse ( PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab K. V. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades K. V. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu, peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu 4 tuleb lugeda, et K. V. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. K. V.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab K. V. eestkostjaks I. V. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt

§ 172lg 3, /---/.

Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda. TEATAVAKSTEGEMINE Lähtuvalt

§ 531

lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele

§ 532lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 520lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Johannes Külaots Kohtunik 5