← Eesti

3-10-2783/15

Obsah (6)§ 26§ 93§ 31§ 11§ 92§ 95

3-10-2783 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2783 Haldusasi A.S. kaeb

§ 26lg 1 p 2).

2. Mõista Tallinna Vanglalt riigituludesse A.S. kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15,97 eurot. Muus osas jätta poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda (

§ 93lg 1, § 95 lg 1).

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 25.03.2011, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). Edasikaebamise kord 1 ASJAOLUD

  1. Tallinna Vangla registreeris 24.08.
  2. a kaks A.S. kirjalikku pöördumist: 19.08.
  3. a Märgukiri Tallinna Vangla järelevalve osakonna juhatajale ja 19.08.
  4. a Selgitustaotlus Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhatajale, mõlema pöördumise teemaks jalutusbokside halb sanitaarne olukord ning vajadus neid pesta harjadega ja viia need hügieeninõuetega vastavusse /tl 11 pöördel, 12 pöördel/.
  5. Mõlemad pöördumised suunati vastamiseks Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhatajale, kes 22.09.
  6. a vastuses nr 1-13/37388-1 A.S. Märgukirjale ning sama kuupäeva vastuses nr 1-13/37393-1 tema Selgitustaotlusele on teavitanud, et jalutusboksides seinte pesemist teostatakse regulaarselt ning et käesoleval aastal alustati eelvangistushoonete seinte pesemist augustikuus /tl 11, 12/.
  7. 27.09.
  8. a registreeriti Tallinna Vanglas A.S. 24.09.
  9. a vaie Tallinna Vangla direktorile, milles A.S. vaidlustas vangla tegevusetuse jalutusbokside hügieeninõuetele vastavaks viimisel. Vaide esitaja leidis, et vangla on esitanud 22.09.
  10. a vastuskirjades nr 1-13/37393-1 ja nr 1-13/37388-1 valeandmeid, ning taotles sooritamata toimingu sooritamist – viia jalutusboksid vastavusse hügieeninormidega, st hoolikat harjadega pesemist, eriti nurkadest /tl 4/.
  11. Tallinna Vangla direktori 22.10.2010 vastuskirjaga nr 1-13/42221-1 tagastati vaie A.S.le põhjendusel, et isikul puudub õigus vaiet esitada, kuna Tallinna Vangla vastused Märgukirjale ja Selgitustaotlusele ei ole haldusaktid, mistõttu ei saa neid vaidlustada vaidemenetluses. Lisaks ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest kinni peetavale isikule subjektiivset õigust nõuda vangla üldkasutatavate ruumide koristamist talle sobiva kvaliteedi ja sagedusega /tl 3/.
  12. 26.10.
  13. a esitas A.S. Tallinna Halduskohtusse kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks kaebaja poolt vanglale 24.09.2010 esitatud vaiet läbi vaatama /tl 1/.
  14. Kohus 05.11.2010 kohtumäärusega võttis kaebuse menetlusse /tl 14/ ja 08.12.2010 määrusega määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 23/. 23.12.2010 esitas Tallinna Vangla halduskohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 27-29/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.S. leiab, et vaie tagastati talle põhjendamatult ning õigusvastaselt. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale korduvalt nõuetekohaseid märgukirju märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lg 2 mõistes, millistesse Tallinna Vangla suhtus kui selgitustaotlustesse. Kaebaja leiab, et tema vaide tagastamine pidurdab asjaolude väljaselgitamist, kas Tallinna Vangla jalutusbokse pestakse regulaarselt. Kaebaja märgib, et jalutusbokside ebahügieenilise seisukorra pärast jääb temal enamikul kordadel jalutamas käimata. Kaebaja on seisukohal, et temal on õigus nõuda vangla üldkasutatavate ruumide puhastamist, kuna tegemist on ruumiga, mida temal on õigus kasutada. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Osundades haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 1, § 71 lg 1, § 72 lg 1, 2 ja 3 ning § 79 lg 1 p 1 ning MSVS § 2 lg 2 ja 3 sätetele, on Tallinna Vangla seisukohal, et eeltoodud regulatsioonist ilmneb, et vaide võib esitada isiku õiguste rikkumise korral ning 2 vaidemenetluses saab taotleda haldusakti ümbervaatamist või haldusakti andmise taotluse tagastamist. Oluline on, et toimingut saab vaidlustada koos haldusaktiga ning eraldi saab vaidlustada viivitust või tegevusetust. Konkreetsel juhul saanuks A.S. esitada vaide, kui tal oleks subjektiivne õigus jalutusbokside koristamist soovitud viisil nõuda ja ta oleks esitanud Tallinna Vanglale vastava taotluse. Oleme seisukohal, et vastavat subjektiivset õigust nõuda soovitud viisil jalutusbokside koristamist A.S.le õigusaktidest ei tulene. Vahend jalutusbokside seisukorrale tähelepanu juhtimiseks ongi märgukirja esitamine kas vanglale või sellest kõrgemal seisvale Justiitsministeeriumile. Lisaks on isikul võimalik pöörduda õiguskantsleri kui ombudsmani poole, millise menetluse käigus saab õiguskantsler kontrollida avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust ja seda, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. Konkreetsete A.S. 19.08.
  15. a pöördumiste puhul ei ole tegemist taotlustega. Kaebaja soov esitada vastavalt kas märgukiri või selgitustaotlus ilmneb konkreetsete pöördumiste sisus ja pealkirjas. 26.10.
  16. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses kinnitab A.S. üheselt, et 19.08.
  17. a pöördumistes juhindus ta MSVS § 2 lg-s 2 sätestatust. Seega oligi A.S. eesmärk juhtida Tallinna Vangla tähelepanu jalutusbokside seisukorrale ja teha ettepanek nende pesemiseks. Seetõttu ei saa ka vastused A.S. 19.08.
  18. a pöördumistele olla haldusaktid ning seega ei ole võimalik neid ka vaidemenetluses vaidlustada. Tallinna Vangla on A.S. 24.09.
  19. a vaide tagastanud õiguspäraselt. KOHTU PÕHJENDUSED
  20. VangS § 11 lg-st 1 tulenevalt selles seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades VangS erisusi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui justiitsminister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist, lg 41 järgi Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 5 kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 alusel vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Tulenevalt HMS § 71 lg-st 1 isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 2 lg 1 kohaselt haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. HMS §-st 14 nähtuvalt haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis, millest muu hulgas peab ilmnema taotluse selgelt sõnastatud sisu. Vastavalt HMS § 72 lg-le 1 vaidemenetluse korras võib taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist; haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. 3 Sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega), vastavalt lg-le 3 haldusaktist eraldi võib aga vaidlustada viivituse; tegevusetuse; ametiisiku taandamisest keeldumise; haldusakti andmise taotluse tagastamise; muu seaduses sätestatud toimingu. Seega eeldab vaide esitamise õigus eelnevalt algatatud või läbitud haldusmenetlust, mis võib olla lõppenud ka haldusakti andmisega, kuid ei pruugi. Isikul on õigus vaide korras vaidlustada ka haldusorgani viivitust või tegevusetust, kui ta on eelnevalt esitanud haldusorganile näiteks taotluse teatud toimingu sooritamiseks, kuid sellele ei ole reageeritud (ei ole ka sõnaselgelt keeldutud toimingu sooritamisest), ning taotleda eelnevalt taotletud toimingu sooritamist. Vastavalt HMS §-le 75 vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidele esitatavad nõuded on sätestatud HMS §-s
  21. Vaide blankett, millel A.S. 24.09.
  22. a oma vaide esitas, võimaldab esitada seaduse nõuetele vastava vaide, kuna sellest nähtub selgelt, milliseid andmeid tuleb vaides esitada. Kohtu hinnangul vastabki A.S. vaie nõuetele.
  23. Antud juhul on poolte vahel eelkõige vaieldav, kas A.S. on läbinud vaide esitamise õiguse saamiseks eelnevalt haldusmenetluse. Kaebusest nähtuvalt kaebaja on seisukohal, et tema Märgukiri ja Selgitustaotlus, milles ta juhtis tähelepanu jalutusbokside antisanitaarsele olukorrale ja soovis, et jalutusbokse pestaks ja viidaks hügieeninõuetega vastavusse, on käsitatav taotlusena haldusmenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks. Tallinna Vangla aga leiab, et A.S. 19.08.
  24. a pöördumiste puhul ei ole tegemist taotlustega (haldusmenetluse algatamiseks). Kaebaja on pealkirjastanud oma 19.08.
  25. a kirjalikud pöördumised kui Märgukirja ja Selgitustaotluse. A.S. osundatud MSVS § 2 lg 2 kohaselt märgukiri selle seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile teavet. Sama paragrahvi lg-s 3 on määratletud selgitustaotluse mõiste selle seaduse tähenduses: isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 2) taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Kohus osundas ülevalpool HMS §-le 14, mille kohaselt haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis, millest muu hulgas peab ilmnema taotluse selgelt sõnastatud sisu. Kohtu arvates sisaldub Märgukirjas nii konkreetne „ettepanek adressaadile asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks“ kui ka selge taotlus haldusmenetluse algatamiseks/läbiviimiseks: „Käesoleva teatega nõuan, et jalutusboksid viidaks vastavusse elementaarsete hügieeni normidega ja pestaks harjadega puhtaks.“ Sisuliselt sama soovi, kuigi pehmemas ja ebakonkreetsemas vormis (A.S. väljendab lootust mõistlikule lahendusele, et jalutusbokse pestakse ja viiakse hügieeninõuete piiridega vastavusse), väljendas kaebaja ka oma selgitustaotluses. Seega kohus on seisukohal, et vähemalt Märgukirja näol on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale selge taotluse teatud toimingute läbiviimiseks. Kui vastustaja kaebaja taotletud toiminguid kaebaja arvates ei sooritanud (oli tegevusetu või viivituses) ja sellega rikuti A.S. arvates tema õigusi normaalsetele ja sanitaarsetele tingimustele vanglas, siis oli tal põhimõtteliselt õigus vaide esitamiseks samasisulise taotlusega. Seega kohus ei nõustu vastustaja järeldusega, et isikul puudub õigus vaiet esitada, kuna Tallinna Vangla vastused Märgukirjale ja Selgitustaotlusele ei ole haldusaktid. Sealjuures väide, et Tallinna Vangla vastused Märgukirjale ja Selgitustaotlusele ei ole haldusaktid, on iseenesest õige. Samas Tallinna vangla on ekslikult 4 märkinud, et A.S. on vaidlustanud 22.09.
  26. a vastuskirjad. Kaebaja on selgelt toonud vaide p-s 3 vaidlustatava toimingu sisu – et ta vaidlustab teostamata toimingut (tegevusetust) jalutusbokside hügieeninõuetega vastavusse viimisel. Kõnealustele kirjadele on ta viidanud ainult seoses sellega, et nendes väidetavalt valetatakse, et vangla ei ole olnud selles küsimuses tegevusetu. Vaide p-s 5 esitatud taotlus ühtib Märgukirjas esitatud taotlusega ja on loogilises kooskõlas vaidlustatav toimingu sisu ja vaide esitamise põhjendustega. Neil asjaoludel on väär vastustaja seisukoht, et A.S. 24.09.2010 vaideblanketil vormistatud pöördumist ei ole võimalik käsitada vaidena ja lahendada vaidemenetluses, ning Tallinna Vangla on ebaõigesti tagastanud „pöördumise“ HMS § 72 ja 79 p 1 lg 1 alusel. Kohus rõhutab – vangla ei saa nii formaalselt suhtuda kinnipeetavate pöördumistesse ja takerduda nendele pandud pealkirjadesse – oluline on välja selgitada isiku tegelik tahe ja vastavalt sellele reageerida.
  27. Mis puutub Tallinna Vangla 22.10.2010 vastuskirjas toodud vaide tagastamise teise motiivi – isikul puudub väidetavalt subjektiivne õigus jalutusbokside koristamist soovitud viisil nõuda, siis selles osas märgib kohus järgmist. HMS §-s 79 on ammendavalt loetletud vaide tagastamise alused, sh lg 1 kohaselt vaie tagastatakse, kui: 1) isikul puudub õigus vaie esitada; 2) vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud; 3) mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata; 4) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus; 5) samas asjas toimub kohtumenetlus. Mida tähendab „isikul puudub õigus vaie esitada“ on kohus käsitlenud juba eelmises punktis. Eelmärgitust ilmneb seega selgelt, et vaide tagastamisel ei saa haldusorgan võtta seisukohta vaide lahendamise sisulises küsimuses. Analoogiliselt kohtukaebuse lahendamisega: nagu kohus ei saa enne asja sisulist läbivaatamist võtta seisukohta selles, kas kaebus on põhjendatud ja kas vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi, nii ei saa ka antud juhul vangla öelda enne vaide sisulist läbivaatamist, kas kinnipeetaval on õigus nõuda vanglaruumides puhtust ja sanitaarnõuete täitmist. Liiatigi ei saa ta seda teha ilma vastavatele õigusnormidele viitamata. Vaide saaks tagastada üksnes juhul, kui on ilmselge, et vaidlustatav toiming/haldusakt ei saa isiku õigusi rikkuda (nt see ei puutu üldse temasse, ta ei ole haldusakti adressaat vms, analoogselt

§ 11lg 31 p 5).

Käesoleval juhul ei saa aga kuidagi väita, et jalutusbokside olukord ja kooskõla hügieeninõuetega ei puutu samas vanglas viibivasse kinnipeetavasse ning ebahügieenilised üldkasutatavad ruumid (kui see tõik leiab tuvastamist) ei saa rikkuda kinnipeetava õigusi. Järelikult – vangla saab võtta seisukoha vaide põhjendatuse osas, sh selles osas, kas A.S.l on üldse õigus nõuda, et jalutusboksid viidaks vastavusse elementaarsete hügieeni normidega ja pestaks harjadega puhtaks ning kas jalutusboksid tegelikult vastavad õigusaktides ettenähtud sanitaarnõuetele, üksnes vaideotsuses, pärast vaide sisulist lahendamist. Ülaltoodut arvestades on Tallinna Vangla tagastanud A.S.le tema 24.09.2010. a vaide 22.10.2010 vastuskirjaga nr 1-13/42221-1 ebaõigesti. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebaja vaiet nõuetekohaselt lahendanud ja halduskohus ei saa asuda haldusorgani asemele, siis kohustab kohus Tallinna Vanglat A.S. nimetatud vaide läbi vaatama. 4.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

§ 93

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesoleval juhul kohus rahuldab A.S. kaebuse, kuid kaebaja ei ole

§ 93

lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud, sealjuures 05.11.2010 kohtumäärusega kohus on vabastanud A.S. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest tema maksujõuetuse tõttu. Vastavalt

§ 95

lg-le 1, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega tuleb Tallinna Vanglal kanda 5 riigituludesse krooni). A.S. kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15,97 eurot (250 Hurma Kiviloo kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.