Obsah (4)

§ 11§ 10§ 26§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-139 Haldusasi Balti Kindlustusmaakler OÜ vaidlustuskomisjoni 1

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471 lg 1 ja 2).

kaebus riigihangete otsuse nr 268-10/- KOHUS LEIAB:

1. 02.02.2011 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kaebaja ei olnud tasunud riigilõivu vastavalt RLS § 57 lg-le 18 ja § 242 lg-le
2. Määruses selgitas kohus lisaks muu hulgas kaebajale: „Kaebusest ei selgu üheselt, mis on kaebaja tegelik tahe ja eesmärk. Vaidlustuskomisjoni hinnangul oleks olnud kaebajal õige vaidlustada hankija 02.12.2010 protokolli nr 5-9/41-2 p-s 4 tehtud otsust (lükata tagasi kõik pakkumused, kuna ükski pakkuja ei vastanud hankedokumentide punktis 3.2.
3. esitatud kvalifitseerimise tingimustele), sest 08.12.2010 kirjaga nr J-5-1/1360-9 vaid teavitati pakkujaid vastavast otsusest. Vaatamata eeltoodule kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses vaidlustuskomisjoni 11.01.2011 otsuse tühistamist ja ikka hankija 08.12.2010 otsuse nr J-5-1/1360-9 (tegemist on tegelikult teatamistoiminguga) õigusvastasuse tuvastamist ning uue otsuse tegemist, mille kohaselt madalaima pakkumuse esitanud pakkuja tunnistatakse edukaks pakkujaks. Kohus selgitab kaebajale, et vaidlustuskomisjoni 11.01.2011 otsuse tühistamise tagajärjel nagu ka hankija otsuse või sellest teatamistoimingu pelgalt õigusvastasuse kindlakstegemise tagajärjel ei muutu hankija otsus olematuks (kehtetuks). RHS § 29 lg 1 p 2 järgi hankemenetlus lõpeb kõikide pakkumuste tagasilükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks. Seega on vaidlusalune hankemenetlus lõppenud. Kohus ei saa asuda hankija asemele ega tunnistada (juba lõppenud menetluses) „madalaima pakkumuse esitanud pakkuja edukaks pakkujaks“. Seda esiteks. Teiseks, tulenevalt

§ 10

lg-st 3 tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebaja märkima oma põhjendatud huvi tuvastamise suhtes/…/ Kaebajal oleks teoreetiliselt võimalik taotleda ka hankija 02.12.2010 protokolli nr 5-9/41-2 p-s 4 tehtud otsuse tühistamist.

§ 26

lg 1 p 1 kohaselt kaebuse sisulisel lahendamisel on kohtul õigus teha ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, seega saaks kohus kohustada hankijat tegema asjas uus otsustus. Kohus ise ei saaks sellist otsustust teha, kuna selle tegemine on vastustaja kaalutlusotsus, nagu eelnevalt märgitud. Samas leiab kohus, et ilmselt ei omaks 02.12.2010 otsuse tühistamise taotlemine eduväljavaadet, kuna ei nähtu õiguslikku alust, mis annaks kaebajale olukorras, kus kõik pakkumused on tagasi lükatud ja seega hankemenetlust enam ei toimu, õiguse taotleda ainult tema osas edukaks tunnistamise otsuse tegemist (sisuliselt hankemenetluse jätkamist) /…/ Seega kokkuvõtteks: kaebajal tuleb esmalt selgusele jõuda, mis on kaebaja eesmärk ja millise taotluse esitamise juurde ta soovib jääda, arvestades kohtu eelnevaid kahtlusi kaebuse perspektiivi osas. Tuvastamistaotluse esitamisel tuleb märkida põhjendatud huvi tuvastamise suhtes. Tühistamistaotluse esitamisel tuleb kaaluda selle otstarbekust kujunenud olukorras, kus hankemenetlus on lõppenud. Kui kaebaja soovib kohtuvaidluse jätkumist, siis tuleb tasuda täiendav riigilõiv ja esitada vastav maksedokument kohtule, samuti tuleb esitada hankija 02.12.2010 protokolli nr 5-9/41-2 koopia”. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. 2. Toimiku materjalist nähtuvalt on kaebaja 02.02.2011 kohtumääruse kätte saanud 03.03.2011, mille kohta on kohtule elektronpostiga saadetud kinnituskiri. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli seega 18.03.2011 (15 päeva määruse kättesaamisest). Kaebaja ei ole tähtaegselt ega isegi käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse puudusi kõrvaldanud ega ole ka taotlenud seaduses ettenähtud korras puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist mõjuvatel põhjustel. Seega on endiselt ebaselge, mis on kaebaja tahe ja eesmärk, mida kaebaja taotleb, nõutaval määral tasumata on riigilõiv. Seega ei ole kaebaja kaebuse menetlusse võtmist takistavaid peamisi puudusi kõrvaldanud. 3.

§ 11

lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kuna kaebaja ei ole kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud (

§ 11lg 2 ja 3).

4.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebaja on 25.01.2011 tasunud kaebuse eest riigilõivu 15,97 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, siis on kaebajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Hurma Kiviloo Kohtunik 2