Käesolevalt on hagejale tekitatud kahju, sest lepingulise suhte tõttu teenusepakkujaga, esitati telefoniarve kogusummas 3304.97 krooni hagejale, kes selle ka tasus.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et Sxxxx Mxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxx on oma käitumisega rikkunud hageja omandiõigust ning seetõttu on nende tegu õigusvastane tulenevalt
lg 1 p 5.
lg 1 kohaselt vastutavad, sõltumata oma süüst, alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest tema vanemad või eestkostja. Sxxxx Mxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a ja seega oli ta mais 2010.a xx aastane. Sxxxxx Kxxxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxja mais 2010.a oli ta seega xxaastane. Kuna Sxxxx Mxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxx olid kahju tekitamise ajal alla 14-aastased, vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest nende vanemad- kostjad. Hageja muutis oma nõuet ja palus kummaltki kostjalt välja mõista tekitatud kahju kindlas summas.
lg 1 sätestab, et juhul kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Käesolevalt on võimalik kindlaks määrata kummagi kostja osa suurus kahjus. Politsei poolt kogutud tõendite kohaselt kasutas Sxxxxx Kxxxxxxxx hageja telefoni 18.05.2010.a 4 SMS-i saatmiseks, kogusummas 244.80 krooni. Kostja Üxxx Kxxxxxvõttis omaks kahju summas 450 krooni. Ülejäänud aja s.o 18.05.-20.05.2010 kasutas hageja telefoni Sxxxx Mxxxxx, mistõttu tuleb ülejäänud kahju summa välja mõista Mxxxxx Mxxxxxxx. Politsei materjalidest nähtus ka, et veel kolmas isik, Hxxxx Sxxx, kasutas telefoni, kuid tema vanemad on kahju hüvitamiseks andnud Mxxxxx Mxxxxxxx 400 krooni, mida viimane ei ole hagejale edastanud. 3 Kohus leiab, et kogu hageja nõutud summas ei ole hagi võimalik rahuldada, kuna kõne eristustest ei tulene, et tekitatud kahju oleks just 3198 krooni. Kohtu eelpool tuvastas kahju summas 3187.58 krooni, millest 450 krooni tuleb välja mõista ÜxxxKxxxxxxx ja 2737.58 krooni Mxxxxx Mxxxxxxx. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni. Muude menetluskulude osas pooled kohtule andmeid esitanud ei ole. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad juhul kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna kostjad vastutavad tekitatud kahju eest oluliselt erinevas summas, siis tuleb nende kanda jäävad menetluskulud jagada nimetatud proportsiooni järgides. Kohus leiab, et Üxxx Kxxxxx kanda tuleb jätta 15% menetluskuludest, Mxxxx Mxxxxx kanda 85% menetluskuludest. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.