KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-994 Haldusasi S.S.i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 25.02.2010 otsuse nr 2.1-1/10/50 ja 16.03.2010 vaideotsuse tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.S. ja Andmekaitse Inspektsioon, seaduslik esindaja järelevalvedirektor peadirektori ülesannetes Kaja Puusepp (kohtule seletuse ja materjali esitaja). Resolutsioon
- Jätta S.S.i kaebus rahuldamata.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja S.S. esitas 15.01.2010 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) järelpärimise, milles palus Andmekaitse Inspektsioonil tuvastada, kas AS-i SEB Pank poolt on hoiulaeka üürilepingu nr 4547 alusel üürile antud hoiulaeka avamisega AS-i SEB Pank poolt toime pandud Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) rikkumine. 11.02.2010 Andmekaitse Inspektsioon algatas asjaolude väljaselgitamiseks AS-i SEB Pank suhtes riikliku järelvalvemenetluse. 25.02.2010 lõpetas Andmekaitse Inspektsioon riikliku järelvalvemenetluse põhjusel, et tegemist on lepingulise vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. Andmekaitse Inspektsioon lisas, et AKI saab menetleda Isikuandmete kaitse seaduse rikkumist juhul, kui kohus on tuvastanud AS-i SEB Pank poolt hoiulaeka avamise üürilepingu kehtivuse ajal. 1 15.03.2010 esitas S.S. vaide Andmekaitse Inspektsiooni 25.02.2010 riikliku järelvalvemenetluse otsuse lõpetamise peale, milles taotles tunnistada kehtetuks riikliku järelvalvemenetluse lõpetamise otsus AS-i SEB Pank suhtes ning jätkata asja menetlust. 16.03.2010 jättis Andmekaitse Inspektsioon vaide oma vaideotsusega rahuldamata. S.S. on vaidlustanud halduskohtus nii riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse kui ka vaideotsuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja S.S. viibis Ameerika Ühendriikides välislähetuses ajavahemikus alates 08.10.2008 kuni 09.10.
- Tulles tagasi Ameerika Ühendriikidest selgus, et hoiulaeka lepingu kehtivuse jooksul avas AS SEB (28.03.2009) pank tema hoiulaeka ning luges üle kõik dokumendid ja esemed, mis seal olid. Hoolimata sellest, et seif avati, tutvuti kolmeliikmelise komisjoniga seifi sisuga ja tehti üksikasjalik loetelu igast dokumendist, mis seal oli. Seal olid kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepped ja muu isiklik kasutamiseks mõeldud nii teiste kui S.S.i andmed. 1.Küsimuseks on, kas Andmekaitse Inspektsioon saab tuvastada tsiviilõiguslike lepingute ja asjaolude kehtivust selleks, et täita isikuandmete kaitse seaduses toodud ülesannet ja andma hinnangut kas kaebuse esitaja andmeid üles kirjutades oli nimetatud tegevus vajalik, lubatud ja proportsionaalne kaebuse esitaja suhtes. Andmekaitse Inspektsioon on vaid pealiskaudselt väitnud, et kuna leping (hoiulaeka üürilepingu tingimused) on lõpetatud panga poolt, siis on pangal õigus tuginedes kokkuleppe punktile 6.
- Hoiulaegas avada ja koostada hoiulaeka sisu kohta akt. Kuna Andmekaitse Inspektsioon on jõudnud seisukohale, et leping on lõpetatud, siis ta siiski hindas lepingu lõppemist, kuigi kaebuse esitajale vastuseks on toodud asjaolu, et Andmekaitse Inspektsioon ei saa hinnata tsiviilõigusliku lepingu kehtivust. See tähendab, et Andmekaitse Inspektsioon on andnud hinnangu tsiviilõiguslikule lepingule selles osas, et leping on lõppenud, kuid ei ole andnud hinnangut kaebuse esitaja seisukohale, et leping ei ole lõppenud. Haldusakt peab olema piisavalt selge, et seda mõista. Kaevatav otsus on oma sellekohastes järeldustes ebaselge ja Andmekaitse Inspektsiooni järeldus ei ole jälgitav. 2.Samas on Andmekaitse Inspektsioon jätnud andmata kaebusele hinnangu lähtudes hoiulaeka avamise eesmärgist. Eesmärgiks võib siin olla kaks asja: kas hoiulaeka vabastamine järgmise kliendi tarbeks või siis hoiulaeka vabastamine kulutuste katteks realiseerimiseks. Kuna loetleti üles paberid, lepingud ja nende pooled, siis selline tegevus on kahtlemata eesmärgipäratu ehk see ei vasta hoiulaekas olevate esemete üleskirjutamise eesmärgile. Kuigi Andmekaitse Inspektsioon peab andma andmete töötlemisele hinnangut, siis on jäetud SEB Panga tegevusele sellises mahus andmete üleskirjutamisele andmata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et isegi kui Seda ka eeldusel kui leping lõpetati. 3.Andmekaitse Inspektsioon ei ole andnud hinnangut andmete töötlemise lubatavusele ja SEB Panga sisekorraeeskirjade vastavusele. Nimelt nähtub asja materjalidest, et väidetavalt avati hoiulaegas 18.03.2009 Reine Lehtaru, Heike Piiroja ja Tanel Erma poolt (18.03.2009 hoiulaeka avamise akt). AS SEB Panga poolt 17.02.2010 vastusega järelpärimisele edastati 18.03.2009 käskkiri nr 5.4-1/12, mille kohaselt moodustati komisjon hoiulaegaste avamiseks koosseisus Ilme Univer, Hardi Peetsalu ja Anniki Toming. Eeltoodust nähtub, et komisjoni liikmed, mis moodustati hoiulaeka avamiseks ja komisjon, mis hoiulaeka avas ei kattu. Andmekaitse Inspektsioon ei ole nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud. 4.Andmekaitse Inspektsioon ei ole pööranud tähelepanu ja ei ole sisuliselt uurinud käskkirjas sisalduvat väidet, et laekad on pikendamata, kuna kliendid ei reageeri palvele. Vastavalt hoiulaeka üürilepingule on pangal õigus debiteerida automaatset kontot tasude osas ja pank on seda hoiulaeka avamise tasu osas ka teinud. Samuti oleks pank saanud debiteerida ka pikendamise tasu kontolt, mida 2 ei tehtud. Samas ei nähtu, et pank oleks piisavalt klienti informeerinud. Pank võib väita, et ta saatis internetipanka, kuid internetipank ei ole olnud ainuke suhtluskanal panga ja kliendi vahel. Kaebuse esitaja leiab, et Andmekaitse Inspektsioonil kui järelevalveasutusel on pädevus, kohustus ja õigus tuvastada järelevalvemenetluse kestel, kas hoiulaegas avati lepingu kehtivuse jooksul või mitte. Kaebuse esitaja taotleb riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist menetleda S.S.i kaebust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.01.2010 esitas S.S. AKI-le kaebuse, milles muuhulgas väitis, et AS SEB Pank on 28.03.2009 avanud hoiulaeka üürilepingu kehtivuse ajal tema hoiulaeka ning lugenud üle kõik dokumendid ja esemed, mis hoiulaekas olid. Kaebus registreeriti AKI-s 12.01.
- 05.02.2010 saatis AKI S.S.ile vastuse, milles teistele punktidele vastamise hulgas palus lisainformatsiooni selle kohta, kas AS SEB Pank on põhjendanud ka hoiulaeka avamist. 10.02.2010 saatis AKI S.S.ile täiendava vastuse. 11.02.2010 algatas AKI AS SEB Panga suhtes riikliku järelevalvemenetluse ning saatis AS SEB Pangale järelepärimise. 17.02.2010 vastas AS SEB Pank AKI järelepärimisele. 25.02.2010 lõpetas AKI riikliku järelevalvemenetluse. 15.03.2010 esitas S.S. AKI-le vaide järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse peale. 16.03.2010 koostas AKI vaideotsuse nr 2.1-3/10/429, millega jättis S.S.i vaide rahuldamata. 11.01.2010 esitas S.S. Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles muuhulgas väitis, et AS SEB Pank on 28.03.2009 avanud hoiulaeka üürilepingu kehtivuse ajal tema hoiulaeka ning lugenud üle kõik dokumendid ja esemed, mis hoiulaekas olid. Kaebus registreeriti AKI-s 12.01.
- 05.02.2010 saatis AKI S.S.ile vastuse, milles teistele punktidele vastamise hulgas palus lisainformatsiooni selle kohta, kas AS SEB Pank on põhjendanud ka hoiulaeka avamist näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate alustega. Samuti juhtis AKI vastuses tähelepanu, et alus hoiulaeka avamiseks võib tulla ka vastavast lepingust, mis on tema ja AS SEB Panga vahel hoiulaeka kasutamiseks sõlmitud. Asjaolude väljaselgitamiseks palus AKI S.S.il esitada vastav leping. 10.02.2010 saatis AKI S.S.ile täiendava vastuse tulenevalt temaga peetud telefonivestlusest ja AKI-le edastatud materjalidest. Täiendavas vastuses S.S.ile selgitas AKI, et tema ja AS SEB Panga vahel on sõlmitud hoiulaeka üürileping, mille üldtingimuste punkt 6.5 annab pangale õiguse lepingutingimuste rikkumise korral üürniku poolt, avada hoiulaegas. Lisaks selgitas Inspektsioon, et AKI pädevusse ei kuulu võlaõiguslike lepingute kehtivuse ja rikkumiste hindamine ja soovitati lepinguliste vaidluste korral pöörduda advokaadibüroo või kohtu poole. Vastuseks AKI vastusele teatas S.S., et lepingut ei ole rikutud, lisades skaneerituna hoiulaeka üürilepingu. Edastatud lepingu koopiast selgus, et hoiulaeka üürileping nr 4547 oli sõlmitud H.-H. K.-S. ja AS SEB Panga vahel ja volitatud isikuks oli märgitud S.S.. Kuna lepingu koopial oli märgitud lepingu allakirjutamise kuupäevana 20.10.2009, viitas see asjaolule, et leping võis olla kehtiv. Asjaolude tuvastamiseks algatati 11.02.2010 AS SEB Panga suhtes riiklik järelevalvemenetlus. Järelepärimises soovis AKI panga selgitusi selles osas, mis puudutab 18.03.2009 hoiulaeka avamist ja akti koostamist, mille kasutamiseks oli hoiulaeka üürnik 20.10.2009 allkirjastanud hoiulaeka üürilepingu. 17.02.2010 vastuses AKI järelepärimisele avaldas AS SEB Pank muuhulgas seisukoha, et hoiulaeka üürileping H.H. K.-S. ja AS SEB Panga vahel oli lõppenud 26.09.
- Pärast kliendi teavitamist internetipanga kaudu tegi panga hoiulaegaste avamise komisjon 16.03.2009 otsuse hoiulaegas avada, kuna üürileping oli rohkem kui kolm kuud pikendamata ning klient ei reageerinud palvele seda teha. Pank avas kõnealuse hoiulaeka 18.03.2009, koostades sellekohase akti, kus loetleti kõik esemed, mis sel hetkel olid hoiulaekas. Pank põhjendas lepingu lõppemise tähtaega (18.03.2009) ja allakirjutamise kuupäeva (20.10.2009), mis S.S.i poolt AKI-le saadetud koopias kajastus sellega, et hoiulaeka üürilepingu lõpetamiseks panga infosüsteemis sisestatakse panga infosüsteemi lepingu tähtaja väljale lepingu kehtivuse lõpptähtajaks päev, mil hoiulaegas avati. Antud dokument trükiti 20.03.2009 panga poolt välja kõnealuse üürilepingu vaidluse asjaoludel ja samuti allkirjastati kliendi poolt 20.10.
- Pank aga seda allkirjastamist üürilepingu pikendamisena ei käsitle, kuna hoiulaegas oli selleks hetkeks juba rohkem kui 9 kuud tagasi avatud. 25.02.2010 lõpetas AKI riikliku järelevalvemenetluse põhjusel, et kõnealusel juhul oli tegemist lepingulise vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu AKI kui 3 järelevalveasutuse pädevusse, lisades, et AKI saab menetleda isikuandmete kaitse seaduse rikkumist juhul, kui kohus on tuvastanud AS SEB Panga poolt hoiulaeka avamise hoiulaeka üürilepingu kehtivuse ajal. 15.03.2010 esitas S.S. AKI-le vaide, milles taotleb riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tühistamist ja menetluse jätkamist, põhjendades vaides taotletut asjaoluga, et hoiulaegas avati hoiulaeka üürilepingu kehtimise ajal. 16.03.2010 koostas AKI vaideotsuse nr 2.13/10/429, millega jättis S.S.i vaide rahuldamata põhjusel, et AS SEB Pank ei nõustu väitega nagu oleks hoiulaeka üürileping nr 4547 H.-H. K.-S. ja AS SEB Panga vahel kehtiv. Pank oli seisukohal, et hoiulaeka avamisel käituti õiguspäraselt. Sellest tulenevalt on vaide esitaja ja AS SEB Panga vahelise vaidluse objektiks hoiulaeka üürilepingu nr 4547 kehtivus ja sellega seotud toimingud AS SEB Panga poolt. Kokkuvõtteks: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 32 näeb AKI kui sõltumatu järelevalveasutuse pädevusena ette IKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimise kontrolli. Lisaks sätestab AKI ülesanded järelevalve teostamisel IKS § 33, millest ei tulene AKI pädevus lepinguliste vaidluste lahendamiseks. Seega võttes antud asjas seisukoha, kas leping kehtib või mitte, ületab AKI talle seadusega kehtestatud pädevuse piire. Eraõigussuhtest tulenevate õiguste või huvide kaitse kuulub kohtu pädevusse, kui isik oma õiguste või huvide kaitseks kohtusse pöördub. Arvestades eeltoodut leiab Andmekaitse Inspektsioon, et S.S.i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Kohtukulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesolev vaidlus taandub pädevuse küsimusele ehk siis kas Andmekaitse Inspektsioonil on pädevus tuvastada riiklikus järelevalvemenetluses, kas panga hoiulaegas avati lepingu kehtivuse jooksul või mitte. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on seisukohal, et neil kui riiklikul järelevalveasutusel puudub pädevus lepingulise vaidluse lahendamiseks ning AKI saab menetleda Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) rikkumist juhul, kui kohus on tuvastanud AS-i SEB Pank poolt hoiulaeka avamise üürilepingu kehtivuse jooksul. Isikuandmete kaitse seaduse § 32 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon. Isikuandmete kaitse seaduse §-s 33 on sätestatud Andmekaitse Inspektsiooni ülesanded, mille lõike 1 kohaselt Andmekaitse Inspektsioon täidab järgmisi ülesandeid: 1) kontrollib käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist; 2) rakendab seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi; 3) algatab vajaduse korral väärteomenetluse ja kohaldab karistust; 4) teeb koostööd rahvusvaheliste andmekaitse järelevalve organisatsioonidega ja välisriikide andmekaitse järelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega; 5) annab soovituslikke juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks; 6) täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid. Sama sätte lõike 2 kohaselt Andmekaitse Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus: 1) peatada isikuandmete töötlemine; 2) nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist; 3) keelata isikuandmete töötlemine; 4) nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi; 4 5) rakendada isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks vajaduse korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras viivitamata isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töötleb riigiasutus; 6) nõuda isikutelt asjakohaseid dokumente ja muud vajalikku teavet ning teha dokumentidest koopiaid. Kohus nõustub vastustajaga, et Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses ei ole tuvastada, kas panga hoiulaegas avati lepingu kehtivuse jooksul või mitte. Andmekaitse Inspektsioonil puudub seadusest tulenev pädevus lepingusuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks, sh neile hinnangu andmiseks. Kohus märgib, et Andmekaitse Inspektsioon on riiklik järelevalveasutus, kelle pädevusse kuulub Isikuandmete kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimise kontrollimine ning nendest tulenevate rikkumiste menetlemine. Andmekaitse Inspektsioon algatas S.S.i järelepärimise, milles palutakse tuvastada, kas AS SEB Pank poolt on toime pandud Isikuandmete kaitse seaduse rikkumine seoses üürilepingu nr 4547 alusel üürile antud hoiulaeka avamisega AS-i SEB Pank poolt, alusel riikliku järelevalvemenetluse AS-i SEB Pank suhtes päringus toodud asjaolude väljaselgitamiseks. S.S.i selgitustaotluse kohaselt avas AS SEB Pank H.-H. K.-S. üürile antud hoiulaeka, mille volitatud kasutajaks oli ka S.S., üürilepingu kehtivuse ajal. Menetluse käigus selgus, et lepingupoolte vahel on vaidlus üürilepingu kehtivuse üle ning sellest tulenevalt, kas hoiulaegas avati panga poolt hoiulaeka üürilepingu kehtivuse ajal või selle lõppedes. Seega S.S.i ja AS-i SEB Pank vahel on tõusetunud vaidlus selle üle, kas panga hoiulaegas avati üürilepingu nr 4547, mis oli sõlmitud H.-H. K.-S., kelle volitatud isikuks oli S.S., ja AS-i SEB Pank vahel, kehtivuse ajal või selle möödudes. Kohus nõustub vastustajaga, et seda vaidlust Andmekaitse Inspektsioon ei ole pädev lahendama. Lepingutest tulenevad vaidlused on tsiviilõiguslikud, v.a halduslepingud, ning nende vaidlustamine toimub tsiviilkorras, sh lepingu kehtivusega seotud vaidlused. AS SEB Pank on seisukohal, et vaidlusalune hoiulaegas avati peale eelmainitud üürilepingu lõppemist, S.S. seevastu leiab, et AS SEB Pank on avanud hoiulaeka üürilepingu nr 4547 kehtivuse ajal. Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, mida väljendas ka riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsuses, et käesoleval juhul on tegemist lepingulise vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu inspektsiooni kui järelevalveasutuse pädevusse ning et Andmekaitse Inspektsioon saab menetleda Isikuandmete kaitse seaduse rikkumist juhul, kui kohus on tuvastanud AS-i SEB Pank poolt hoiulaeka avamise hoiulaeka üürilepingu kehtivuse ajal. Kohus märgib, et riiklik järelevalveasutus ei saa sekkuda tsiviilõigussuhetesse ning nendest tulenevatesse vaidlustesse, kohus nõustub siin vastustajaga. Seega vastustaja ei saanud olukorras, kus lepingupoolte vahel on käimas lepingu kehtivuse/lõppemise üle vaidlus, võtta suvaliselt aluseks ühe või teise poole seisukoha selles küsimuses. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et eelkirjeldatud olukorras panga hoiulaeka üürilepingust tuleneva, s.o eraõigusliku, vaidluse olemasolul on vastustaja käitunud õiguspäraselt, lõpetades riikliku järelevalvemenetluse AS-i SEB Pank suhtes. Vaidlustatud riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsus on piisavalt põhjendatud ning vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele. Kaebuse esitaja on vaidlustanud ka vaideotsuse. Kohus leiab, et vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Vaideotsuse tühistamise aluseks võib olla näiteks vaidemenetluses aset leidnud oluline menetlusnormi rikkumine, mis võis tingida ebaõige otsuse tegemise. Käesolevas asjas kohus ei ole tuvastanud vaideotsuse tühistamiseks vajaliku aluse olemasolu. Kohus ei pea vajalikuks vaideotsusel pikemalt peatuda. Kohus eeltoodust tulenevalt on jõudnud järeldusele, et kaebuses toodud põhjendused ei anna alust kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5 Elle Kask Kohtunik 6 7 8