← Eesti

3-08-277/42

Obsah (4)§ 60§ 65§ 48§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märtsil 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-277 H

) § 57 lg 1 alusel on kinnipeetaval õigus hoida enda juures ainult vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju.

§ 60

lg 1 kohaselt võib kartseris olla kinnipeetaval kaasas väga piiratud sortiment esemeid.

§ 65

lg 1 näeb ette vangla territooriumilt leitud esemetega toimimise korra, mille kohaselt korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise vangla, mille territooriumilt on ese leitud. Sellest sättest ja VangS § 67 p-st 3 tulenevalt pidanuks kaebaja sellisel juhul teavitama esimest ettejuhtuvat või valves olevat vanglaametnikku „leitud“ esemest, mitte hakkama ise asju korraldama ja selekteerima, millist vanglaametnikku tema peab eseme vastuvõtmiseks piisavalt usaldusväärseks. Selliste toimingute tegemist ei ole antud kinnipeetava pädevusse. 6) Kaebaja väited menetlusnormide rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole põhjendatud ega too kaasa käskkirja tühistamist. Kinnipeetava viivitamatu teavitamine distsiplinaarsüüdistusest ei tähenda seda, et teavitamine peab toimuma loetud tundide jooksul. Asjas puuduvad mistahes tõendid, et kaebajal ei lubatud teha märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja saanud korduvalt anda seletusi talle esitatud distsiplinaarsüüdistuse kohta ja esitada tõendeid, mis tähendab, et ta oli aegsasti informeeritud süüdistuse sisust ja sai distsiplinaarmenetluse protokollile esitada oma vastuväited. Alusetu on väide, et A. Kaljuranna ja R. K. kirjalikke kaebusi ei lisatud vaidemenetluse materjalide juurde. Justiitsministeeriumi esitatud andmetel olid nimetatud kaebused koos vaidega Justiitsministeeriumile edastatud (tl 11, 14, 25-27). 7)

§ 48

lg 4 ja haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 kohaselt tulnuks Tallinna Vanglal edastada A. Kaljuranna vaie Justiitsministeeriumile hiljemalt 12.12.2007, kuid vaie edastati 14.12.

  1. Vangla see toiming on vaidlustatav vaidemenetluse esemest sõltumatult ja tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuna see rikub kaebaja õigusi ja kaebajal on selleks preventiivne huvi – tagada edaspidi vaiete edastamisel seaduses ettenähtud tähtaegade järgimine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. A. Kaljuranna apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega tühistada vaidlustatud käskkiri järgmistel põhjustel: 1) Vanglaametnik kirjutas kaebaja kohta ettekande 26.10.2007 ning oleks pidanud talle teatama, et ta on oma käitumisega rikkunud Tallinna Vangla kodukorda ja vangistusseadust. Distsiplinaarrikkumisest teatati kaebajale alles 30.10.2007 ja temalt võeti seletuskiri. Vanglas läbiviidud menetlus on vastuolus VangS § 64 lg-ga
  3. Ka varasemas kohtupraktikas on öeldud, et kinnipeetavat informeeritakse koheselt distsiplinaarrikkumisest. Euroopa Vanglareeglistiku p 59.1 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat viivitamatult tema vastu esitatud süüdistusest. 2) Distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi erapooletult ja sellega rikuti kaebaja õigusi, kuna talle ei antud võimalust protokolli kohta kirjalikke märkusi teha. Sellega rikkus vangla

§ 98

lg-t 3, mille kohaselt lisatakse kirjalikud märkused protokolli kohta distsiplinaarmenetluse protokollis. Antud juhul puuduvad protokollist kaebaja märkused. 3) Kaebaja ei nõustu kohtuga, justkui oleksid tema ütlused paljasõnalised. On arusaamatu, miks ei tahetud rahuldada kaebaja taotlust kutsuda kambrikaaslane R. K. kohtusse tunnistajaks. Oletuslikud on halduskohtu järeldused, justkui ei oleks tunnistaja kohalolek midagi muutnud, kuivõrd halduskohtusse toodi vale isik. Kaebaja soovis tunnistajaks M. H., kuid kohale toodi M. H., kes paraku ei teadnud antud juhtumist midagi. 4) Vanglaametnik A. Š-G. andis vastuolulisi ütlusi, väites algul, et nägi, kuidas kaebaja läbiotsimine toimus, hiljem aga, et ei näinud. A. A. ütlused ja seletused tubaka leidmise asukoha kohta on vastuolulised. Nimetatud vanglaametnikud valdavad riigikeelt vaid algtasemel. A. A. töötab pikemat aega kartseris ja peab kaebaja peale isiklikku vimma. Kui ka 3

(5)3-08-277 mõne vangla töötaja peale teha kaebus, kes on ületanud oma ametialaseid volitusi ja rikkunud seadust, tekib nn ringkaitse. Vangla direktor lahendab vaidluse kinnipeetava kahjuks. Seda kinnitab ka dokumentide edasisaatmisega viivitamine Tallinna Vangla poolt. Kaebaja leiab, et vanglaametnike vastuoluliste ütlustega on tõendatud, et antud distsiplinaarkaristus on kaebajale antud fabritseeritult. Vanglaametnikud ei soovi tunnistada, et kaebaja andis tubakapaki vabatahtlikult üle vanglaametnikule. 5) Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga. Need piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratud õiguste ja vabaduste olemust. Keelatud on kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu inimväärikuse alandamine või tema õiguste ebaseaduslik piiramine ametiseisundit ära kasutades. Kaevatav käskkiri on Tallinna Vangla ametniku poolt kaebajale tahtlikult fabritseeritud eelnimetatud põhjustel.
  1. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Järelvalveosakonna vanemvalvur J. A. koostas ettekanne nr 2301 selle kohta, et 26.10.2007 kell 9.10 toimus kartseris korrapärane juuksuriteenuse osutamine. Peale juuste lõikust kambrisse tagasi saatmisel otsiti A. Kaljurand läbi ja tema pükste vahelt leiti pakk Falcon tubakat. Vangistusosakonna inspektor - kontaktisiku N. P. poolt koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, rikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Protokolli on kinnipeetavale tutvustatud allkirja vastu. Karistuse ettepanekuks on toodud kinnipeetava paigutamine 10 ööpäevaks kartserisse, kuna kinnipeetav eiras vangistusalaseid õigusakte. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite kohaselt otsiti kartserikamber läbi enne kaebaja sinna paigutamist ja keelatud esemeid sealt ei leitud. Kaebaja väide, et tubakas oli juba enne tema paigutamist kartserikambris, ei leidnud kohtus kinnitust. Samuti ei leidnud kinnitust väide, et kartserikambrit ei saadud läbi otsida, kuna seal viibis kinnipeetav M. H.. Kinnipeetav M. H. paigutati kartserisse 13.10.2007 kell 13.40 ja vabastati 23.10.2007 kell 13.
  2. M. H. väidab seletuskirjas, et enne tema vabastamist paigutati samasse kartseri- kambrisse nr 72 veel kaks kinnipeetavat Alar Kaljurand ja R. K. ning nad viibisid antud kambris lõunasöögist kuni M. H. vabastamiseni. Inspektor-kontaktisik N. P. selgitas 04.06.2008 seletuses, et 23.10.2007 saades teada, et kartserisse paigutatakse uued kinnipeetavad, teostas ta u 11.20 tühja kambri nr 72 läbiotsimist ja tehnilist ülevaatust. Kambris nr 72 distsiplinaarkaristust kandev kinnipeetav M. H. oli läbiotsimise ajaks viidud kartserihoone I korruse koridori. Inspektor-kontaktisik N. P. ei avastanud kambrist keelatuid esemeid. A. Kaljurand paigutati kartserikambrisse nr 72 kell 11.
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega Tallinna Vangla direktori 20.11.2007 käskkirja nr 1267-d tühistamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  5. Juhul, kui kaebajat ei informeeritud kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, rikuti distsiplinaarmenetluse läbiviimisel VangS § 64 lg-t
  6. Nimetatud menetlusnormi 4
(5)3-08-277 rikkumist ei saa aga pidada oluliseks, sest see rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on järelvalveosakonna vanemvalvur J. A. tutvustanud kaebajale 26.10.2007 koostatud läbiotsimise akti leitud esemete kohta, milles on fikseeritud kaebajalt kartseris keelatud eseme „Falconi“ tubaka paki äravõtmine. Kaebaja on saanud anda selgitusi asja kohta enne distsiplinaarkaristuse määramist 30.10.2007. Kaebaja seletuskirja (tl 23) sisu näitab, et talle oli teada distsipliinirikkumine, milles teda süüdistati. 9.

§ 98

lg 3 järgi lisatakse distsiplinaarmenetluse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 19) toodud loetelu kohaselt oli sellele muude materjalide hulgas lisatud kaebaja seletus. Kirjalikud märkused saab lisada protokollile juhul, kui need on esitatud. Protokolli kohta kirjalike märkuste puudumine ei anna alust pidada distsiplinaarmenetlust erapoolikuks. Kaebaja väide, et talle ei antud võimalust protokolli kohta kirjalikke märkusi teha, ei veena ka ringkonnakohut ja näib otsitud.

  1. Halduskohus on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud põhjendatult, et kaebaja on toime pannud kaevatavas käskkirjas toodud rikkumise ja teda on selle eest õigesti karistatud distsiplinaarkorras. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjas kogutud ja uuritud tõendeid teisiti, kui seda tegi halduskohus. Kaebaja etteheide R. K. kohtusse kutsumise taotluse rahuldamata jätmise kohta on alusetu, sest kaebaja ise loobus kohtuistungil R. K. tunnistajana ülekuulamise taotlusest (tl 88). Kaebaja palus apellatsioonkaebuses vajadusel kutsuda ringkonnakohtusse tunnistajaks kinni- peetav M. H.. Ringkonnakohus ei pidanud M. H. ülekuulamist vajalikuks, sest asjas on tema kirjalik seletus (tl 95) ja ta kinnitas ütluste juurde jäämist 18.08.2008 teatises (tl 111). Nii nagu halduskohus, ei näe ka ringkonnakohus põhjust kahelda vanglaametnike seletuste ja kohtus tunnistajana antud ütluste usaldusväärsuses ning pidada kaebajale süüks arvatud distsiplinaarrikkumist vanglaametnike poolt fabritseerituks. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad N. P. 30.10.2007 ja 04.06.2008 seletused (tl 22 ja 96) kartserikambri läbiotsimist enne kaebaja sinna paigutamist ajal, mil kinnipeetav M. H. viibis kartserihoone I korruse koridoris, ja kambris keelatud esemete mitteleidmist. A. A. ettekande (tl 20), seletuskirja (tl 28) ja kohtuistungil antud ütlustega (tl 123) on tõendatud, et kaebaja ei avaldanud soovi keelatud eseme üleandmiseks N. P. enne juuksurisse minekut ega sealt tulles ning et pakk tubakat leiti kaebaja juurest pärast juuksuri juures viibimist. Veel kinnitas J. A. kohtus, et temal kaebaja vastu vihavaenu ei ole ning suhted kaebajaga on puhtalt ametialased. Asjaolu, et juuksurist tulles ei olnud enne läbiotsimise teostamist vestlust ametniku ja kinnipeetava vahel ning läbiotsimise käigus avastati pakk tubakat, kinnitavad ka A. Š-G. tunnistajana antud ütlused (tl 124-125). A. Š-G. seletuskirjas märgitu (tl 29) ja kohtus tunnistajana antud ütlused ei ole vastuolus. A. Š-G. märkis ka seletuskirjas, et ei näinud, kas valvur otsis kaebaja kambrist väljaviimisel läbi või mitte, küll aga nägi kaebaja läbiotsimist pärast juuksurist tulekut.
  2. Tulenevalt eeltoodust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Viive Ligi Lilianne Aasma 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.