Obsah (5)

§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-46399 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.märts 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 16.märts 2011. a Ko

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär

1. aastal on 278,02 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 139,01 eurot. 3 Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär. Hageja on põhjendanud miinimumsummast suurema elatise väljamõistmist asjaoluga, et laps põeb allergiat astmat, vasomotoorset ja allergilist riniiti ja dermatitilist atopikat (tl 30) ning sellega kaasnevad kulutused. Hageja on hinnanud lapse vajaduste suuruseks ühes kuus 7330 krooni, sh eluasemekulud 480 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 300 krooni, sidekulud 200 krooni, kulutused tervishoiule 1200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 250 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 1500 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni, muud vältimatud püsikulutused (ravimid, puhkus, raamatud, reisid, suvelaager) 900 krooni (tl 1). Hageja kirjalikke tõendeid, mis tõendaksid lapse vajadusi elatusraha miinimummäära ületavas osas, esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tema ülalpidamiseks vajalikud kulutused on osaliselt, so kulutuste koolikohustuse täitmiseks ja muude vältimatute püsikulutuste osas, liialdatud. OÜ Jucar tõendi (tl 20) kohaselt on S. T. töötasu ajavahemikus jaanuar kuni oktoober (kaasa arvatud 2010.a olnud kokku 47847 krooni, so kuus keskmiselt 4784,70 krooni/305.80 eurot. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on ajavahemikus jaanuar kuni märts 2011 tasunud hagejale elatisena igakuiselt 100 eurot, so kokku 300 eurot. Kuna kostja on elatist tasunud alla seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära, on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
2. aprilli
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt“. Kuigi asjas on tuvastamist leidnud, et lapse vajadused on seoses tema tervisliku seisundiga tavapärasest suuremad, ei võimalda kostja varaline seisund tal elatist hageja poolt nõutavas summas, s.o 3000 krooni/ 191,73 eurot kuus tasuda. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades kostja varalist olukorda ja lapse vajadusi, leiab kohus põhjendatud olevat mõista kostjalt välja elatise alaealise lapse E. T. ülalpidamiseks alates 01.jaanuarist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 27.augustini 2019 igakuine elatusraha 150 eurot, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja poolt alates 01.01.2011 elatisena tasutud 300 eurot arvestada. tuleb kohtuotsuse täitmisel Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud 4 Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 menetlusosaliste endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5