), mille § 210 lg 1 järgi käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuna elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010.a tuleb elatis välja mõista kuni 1. juulini 2010.a enne 1. juulit 2010.a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates 1. juulist 2010.a tuleb
juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja
lg 1 kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt
lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab
lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse
redaktsioonis (§ 99-101).
lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama §-i lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse alusel mõistetakse elatis lapse kasuks, vana seaduse alusel aga kuulub elatis väljamõistmisele nõude esitanud ema kasuks tuleb elatis kuni 30.06.2010.a mõista välja ema kasuks ning alates 01.07.2010.a alaealiste laste kasuks. Hageja nõuab laste ülalpidamiseks elatist summas 191,73 eurot kuus igale lapsele. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud ega esitanud tõendeid, et ta ei ole võimeline selles summas elatist lastele maksma. Kohus leiab, et lähtudes laste east ning nende vajadustest on põhjendatud elatise väljamõistmine hageja taotletud suuruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus kuni 01.07.2010.a kehtinud
§-st 70 lg 2, kuna hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista alates 23.12.2008.a, mil kehtis vana perekonnaseadus. Osundatud paragrahvi kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et enne hagi kohtule esitamist ei ole kostja laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja on kinnitanud, et alates 18.09.2008.a kuni 15.04.2009.a maksis kostja elatist summas 16.229,45 krooni ning muid väljamakseid ei ole ta teinud. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 29.12.2008.a (üks aasta enne hagi esitamist, so 29.12.2009) ning kohtuotsuse täitmisel võtta arvesse kuni 15.04.2009.a tasutud summa. Hageja on taotlenud poolte ühiste laste elukoha määramist enda juures ning talle hooldusõiguse üleandmist. Enne 01.07.2010.a kehtinud
kohaselt lahendab vanemate lahuselu korral lapse elukoha vaidluse kumma vanema juures laps elab, vanema nõudel kohus.
Seega on osundatud sätte kohaselt lapse elukoha määramisel peab kohus lähtuma lapse huvidest. 4/5 2-09-71008 Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud
§
lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et V S ja P S vanemad elavad eraldi ning lapsed elavad koos emaga. Hagiavalduse kohaselt laste isa töötab Norras, suhtleb lastega telefoni teel ning kord aastas kohtub lastega isiklikult Narvas. Laste kasvatamises ega nende eest hoolitsemisel ei osale. Eestkosteasutuse esindaja kodukülastuse aktist (tl 34-35) nähtub, et hageja korteris on loodud vajalikud tingimused laste elamiseks ja kasvatamiseks. Eestkosteasutuse esindaja on arvamusel, et laste huvidega kooskõlas on jätta nad ema juurde elama ning anda laste isiku- ja varahooldusõigused emale. Kohus leiab, et vanemate ühine hooldusõigus V ja P S suhtes tuleb
lg 1 alusel lõpetada ja anda
Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid lapse hooldusõiguse üleandmise hagejale. Samuti kohus leiab, et on laste huvides jätta laste elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures lapsed tegelikult elavad. Seega tuleb laste elukohaks määrata nende ema elukoht. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Geete Lahi Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.