TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2213 Otsuse kuupäev 31.01.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.O. kaebus Tartu Vangla käskkirjade 19.07.2010 nr. 14/1258, 26.07.2010 nr. 1-4/1327 ja 02.08.2010 nr. 1-4/1410 ning vaideotsuste 05.08.2010 nr. E5-313, 13.08.2010 nr. E5323 ja 18.08.2010 nr. E5-336-1 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta R.O. kaebus haldusasjas 3-10-2213 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 02.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus R.O. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla käskkirju 19.07.2010 nr. 1-4/1258, 26.07.2010 nr. 1-4/1327 ja 02.08.2010 nr. 1-4/1410 ning vaideotsuseid 05.08.2010 nr. E5-313, 13.08.2010 nr. E5-323 ja 18.08.2010 nr. E5-336-
- Tartu Vangla käskkirjaga 19.07.2010 nr. 1-4/1258 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on kinnipeetav R.O. karistatud kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 nõuete süülise rikkumise eest, kuna 26.06.2010 kella 08.10 paiku E hoone l. sektsiooni kambris nr. 1003 R.O. ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele – näidata suuõõnt peale ravimi manustamist. Vaideotsusega 05.08.2010 nr. E5-313 on jäetud kaebaja vaie vangla käskkirja nr. 1-4/1258 peale rahuldamata. Tartu Vangla käskkirjaga 26.07.2010 nr. 1-4/1327 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on kinnipeetav R.O. karistatud kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 nõuete süülise rikkumise eest, kuna 26.06.2010 kella 20.10 paiku E hoone l. kambris nr. 1003 R.O. ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele – näidata suuõõnt peale ravimi manustamist, veendumaks, et ravim on manustatud. Vaideotsusega 13.08.2010 nr. E5323 on jäetud kaebaja vaie vangla käskkirja nr. 1-4/1327 peale rahuldamata. Tartu Vangla käskkirjaga 02.08.2010 nr. 1-4/1410 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on kinnipeetav R.O. karistatud kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 nõuete süülise rikkumise eest, kuna 02.07.2010 kella 20.15 paiku E hoone kambris nr. 1028 R.O. ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele – näidata suuõõnt peale ravimi manustamist, veendumaks, et ravim on manustatud. Vaideotsusega 18.08.2010 nr. E5336-1 on jäetud kaebaja vaie vangla käskkirja nr. 1-4/1410 peale rahuldamata. Kaebuse esitaja on märkinud, et teda on kolme käskkirja alusel paigutatud kartserisse vastavalt 3ööpäeva, 3ööpäeva ja 5ööpäeva, millest kaebaja on ära kandnud kuus ööpäev. Kaebaja on vaidlustanud kolme vangla käskkirja vaidemenetluses ning vaided on jäetud rahuldamata. Kaebaja peab ebamoraalseks ja alandavaks seda, et peab näitama suuõõnt ning valvuri juuresolekul manustama ravimi. Kaebaja peab kaevatavaid käskkirju alusetuteks ja tühisteks. Kaebaja on märkinud, et vanglal on vale arusaam, et kaebaja jätab ravimid manustamata. Samas on jäetud ka vangla poolt kaebajale ravimid väljastamata, kuna vangla on arvamusel, et kaebaja ei manusta ravimeid, mistõttu on jäänud kaebajal osa ravimeid saamata. Kuna kaebajale kuuluvate ravimite hulka on arvatud ka unerohi, jäid saamata ka unerohud, mille tõttu pidi kaebaja kannatama unehäirete all. Kaebaja on seisukohal, et ravimite andmise lõpetamisega seonduvalt on kaebajat piinatud ja alandanud ning võetud ära ka vabadus kartseri näol. Kaebaja jaoks on küsitav, kas vanglavalvur on üldse pädev välja selgitama kinnipeetava ravimite tarbimise eripära ning millal saab vanglavalvur väita, et ravim on manustatud. Kaebaja on arvamusel, et kui valvuri korraldus – avada suu peale ravimi manustamist – oleks seaduslik, siis miks pärast kaebajale välja antud käskkirjadele vaiete esitamist ei ole kaebajale enam sellist korraldust antud. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra punkt 18.6 kohaselt annavad kinnipeetavatele isikutele ravimeid vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad isikud on kohustatud ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti. Selline regulatsioon on vajalik vältimaks ravimite kogumist ja nende kasutamist selleks mitte ettenähtud viisil (enese või teise isiku tervise kahjustamiseks, müügiks). Ravimite kogumine ja kontrollimatu levik kinnipeetavate seas seab ohtu kinnipeetavate endi elu ja tervise. Sellest tulenevalt on valvuritel kohustus veenduda, et kinnipeetav talle antud ravimi ettenähtud ajal kindlasti ise ära tarvitab. Kui ta seda teha ei soovi, tagastab vanglateenistus tarvitamata jäetud ravimid meditsiiniosakonda. Seega oli seaduslik vanglaametniku poolt R.O. antud korraldus näidata peale ravimi tarvitamist suuõõnt. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kõigis kolmes distsiplinaarasjas nõuetekohaselt, käskkirjad on välja antud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kaalutletud ning seega õiguspärased. Kaevatavate vaideotsustustega on jäetud vaided rahuldamata, vaideotsused on õiguspärased. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajale antud suuline korraldus näidata peale ravimite manustamist suuõõnt, oli seaduslik ja kaebuse esitajale viivitamata ja vaidlustamata täitmiseks kohustuslik. Vastustaja tugineb siinkohal Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-103-06 väljendatud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge: „Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas“. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Kaebus on rajatud kolme distsiplinaarkaristuse käskkirja ja nende käskkirjade vaidlustamise vaideotsuste peale ning kohtu nägemuse kohaselt on kaebaja sooviks haldusaktide tühistamise nõue. R.O. on Tartu Vanglas karistatud eelpoolloetletud kolme distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga, mille sisuks on kaebaja poolt Vangistusseaduse § 67 p. 1 nõuete rikkumine ning karistuseks on määratud kartserisse paigutamine. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade sisuks on asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele peale ravimi manustamist näidata suuõõnt, et vanglavalvur oleks veendunud ravimite manustamises. Kaebaja on seisukohal, et selline vanglaametniku korraldus ei ole õiguspärane ning selline tegevus on alandav. Samas leiab kaebaja, et distsiplinaarkaristus on selgelt liialdatud. Vangistusseaduse ( VangS) § 67 p. 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukord p. 7.2.14 kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ravimid ja vanglateenistuja poolt antud ravimid ja keeld omada ravimeid kambris. Vastustaja on välja toonud asjaolu, et Tartu Vangla kodukorra punkt 18.6 kohaselt annavad kinnipeetavatele isikutele ravimeid vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad isikud on kohustatud ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti. Selline regulatsioon on vajalik vältimaks ravimite kogumist ja nende kasutamist selleks mitte ettenähtud viisil (enese või teise isiku tervise kahjustamiseks, müügiks). Ravimite kogumine ja kontrollimatu levik kinnipeetavate seas seab ohtu kinnipeetavate endi elu ja tervise. Sellest tulenevalt on valvuritel kohustus veenduda, et kinnipeetav talle antud ravimi ettenähtud ajal kindlasti ise ära tarvitab. Kui ta seda teha ei soovi, tagastab vanglateenistus tarvitamata jäetud ravimid meditsiiniosakonda. Eeltoodud asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et vanglaametniku poolt R.O. antud korraldus näidata peale ravimi tarvitamist suuõõnt, on vajalik korraldus. Nagu eespool mainitud on vajalik ravimite manustamise kontroll julgeolekukaalutlustel ning samuti kinnipeetava, kellele ravim on arsti poolt määratud, tervise huvides. Kaebaja arusaam, et nimetatuga on teda solvatud ning alandatud, ei ole põhjendatud. Tartu Vangla distsiplinaarkaristuse käskkirjades (nr. 1-4/1258, nr. 1-4/1327 ja nr. 1-4/1410) äranäidatud kinnipeetava süüline käitumine on tuvastatud kinnipeetav R.O. enda seletustega asja kohta ning vanglateenistuse ametnike L. Keerovi, R. Karu ja K. Koppeli ettekannetega. Kaebaja on teo toime pannud tahtlikult , olles samas teadlik teo õigusvastasusest, mistõttu on kaebaja karistamine põhjendatud vangla distsiplinaarkorra tagamiseks vanglas ja selleks, et kindlustada õiguskuulekas käitumine. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvesse võetud, et kaebaja on varasemalt rikkunud vangla sisekorraeeskirju, kaebajat on korduvalt karistatud vangla ametnike seaduslike korralduste eiramise eest noomitusega ja kartserisse paigutamisega. Käesolevas asjas ei ole vangla pidanud noomituse kohaldamist otstarbekaks, kuna tegemist on korduva sisekorraeeskirja sätete rikkumisega. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad ja vaideotsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole vaidlustanud menetlusnormide rikkumist , on vaid vaidlustanud käskkirju sellest aspektist, et vanglavalvuri korraldus, mis täitmiseks anti, ei ole õiguspärane. Kohus on asunud seisukohale, et haldusaktid on õiguspärased, motiveeritud , kaalutletud ning proportsionaalsed ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus kaebajale tulenes vangla kodukord p. 18.6 sättest, mille kohaselt lasub vanglaametnikul vastutus selle eest, et kinnipeetav saaks õigeaegselt ja vajaliku ravimi manustatud. Vastustaja on õigesti tuginenud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohale, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kaebaja väide, et pärast käskkirjadele vaiete esitamist ei ole enam antud talle korraldust avada suuõõne, et vanglavalvur saaks veenduda kas tablett on manustatud, ei ole seotud käesoleva vaidlusega ning seega ei oma ka antud asjas tähtsust Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks