2-10-20623/17

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10-20623 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja 14.märts 2011, Jõhvi koht Tsiviilasi Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus I. S.ilt hooldusõiguse äravõtmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 02.märts 2011.a. Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu; RK 75017745) Avaldaja esindaja: V. L. (volikirja alusel) e- post: viive.lindsalu@tallinnlv.ee Puudutatud isikud: I. S. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: E. S. (IK xxx. elukoht:xxx) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsev RESOLUTSIOON

1. Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus rahuldada.
2. Võtta I. S.`lt (IKxxx) täielikult ära isikuhooldusõigus poja E. S. (IK xxx) suhtes.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja alaealise lapse E. S.´i esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.
4. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile. Edasikaebamise kord 1 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. ASJAOLUD Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas 03.mail 2010.a. kohtule avalduse I. S.ilt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise E. S.i suhtes. Avalduse kohaselt on I. S.il on xxx.a sündinud tütar M. S. ja xxx sündinud poeg E. S.. Poja sünniaktis isa kanne puudub. I. S. tarvitab juba aastaid alkoholi. Tal on perioode, mil alkoholi tarbimine on kontrolli all, kuid aastatega on joomaperioodid süvenenud ja sagenenud. Sel põhjusel määrati Tallinna Põhja Rajoonivalitsuse 30.06.1993.a korraldusega M. S.i eestkostjaks tema vanaema I. S.. Pärast poja sündi 2002 püüdis I. S. oma eluviisi parandada. Ta asus elama oma ema I. S.i ja vanaema T. T. juurde aadressile Pelguranna 21-
5. Pereliikmete omavahelise suhted muutusid väga kiiresti pingelisteks, sest I. S. ei suutnud loobuda alkoholi tarbimisest. Joomeseisundis muutus ta väga agressiivseks ja tütre suhtes vägivaldseks. Sageli lahkus I. S. ette teatamata mitmeks päevaks kodust ja jättis poja pereliikmete hoolde. 2007.a alguses, kui I. S. ja T. T. olid kolinud Kiviõli linna, asus I. S. koos lastega elama Tallinna Lastekodu ema ja lapse varjupaika. Varjupaiga poolt esitatud ülevaatest nähtub, et seal elades tarvitas I. S. alkoholi ja tülitses teiste elanikega. Tulenevalt I. S.i eluviisist ja suhtumisest poja kasvatamisse, tekkis vajadus välja selgitada tema tahe ja suutlikkus tagada pojale vajalik kasvatus ja turvaline kasvukeskkond. 200.a septembrist kuni 2010.jaanuarini tegeles perega Tallinna Perekeskuse pereteenistus, kelle tööperioodi alguses elas I. S. Sotsiaalmajutuskeskuses Tuulemaa
6. Nagu klienditöö kokkuvõttest nähtub, paluti talle erinevaid teenuseid, et ta suudaks püsida kaine ja parandada oma vanemlikke oskusi. I. S. eiras kõiki soovitusi ja jätkas senist eluviisi ning korduva alkoholi kuritarvitamise, vägivallatsemise ja poja järelvalveta jätmise tõttu lõpetati 15.04.2009 tema sotsiaalmajutusüksuse majutusleping. Ajavahemikus 15.04.2009 kuni 10.09.2009 elas I. S. koos pojaga Tallinna Lastekodu Laste ja perede varjupaigas. Vaatamata lubadustele mitte kunagi enam alkoholi tarvitada, jätkas I. S. endist eluviisi ja 10.09.2009 viis varjupaiga vanemsotsiaaltöötaja E.i Tallinna Lastekodu varjupaika Maleva
7. Oktoobri 2009 lõpus asus E. elama vanaema juurde Kiviõli linna. Kiviõli Linnavalitsuse kirjast nähtub, et E.ile on loodud vanaema juures head tingimused. Aeg-ajalt viibib ka I. S. Kiviõlis, kuid siis on kogu pere elu häiritud, sest I. käitub lapsega jõhkralt, skandaalitseb, tarvitab alkoholi. PõhjaTallinna Valitsuse lastekaitsetöötajad on seisukohal, et I. S.i alkoholi tarvitamisest tulenev käitumine kahjustab last ja ei taga talle stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda. Avaldaja palub võtta ära I. S.ilt ära vanema õigused poja E. S.i suhtes. KOHTUISTUNG Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust, paludes I. S.ilt ära võtta isikuhooldusõigus alaealise E. S.i suhtes. Puudutatud isik I. S. avaldust õigeks ei võtnud, selgitades, et ta ise viis lapse Kiviõlisse, kuna pojal oli tol hetkel seal parem. Laps elab tema ema juures alates 23.10.2009.a. Ta käib Kiviõlis, viib lapsele kingitusi. Tihti ta sinna praegu sõita ei saa, kuna töötab. Ta töötab alates 2010.a novembrist. Praegu ta last enda juurde võtta ei saa, kuna tema palk on väike ja ta ei ole suuteline maksma korteri eest ning ostma lapsele riideid ja süüa. Praegu tal alkoholiga probleeme ei ole, tal ei ole selleks aega, kuna käib tööl. Ta on last ühel korral rihmaga löönud, kui viimane ei olnud kuulekas. Alkoholi tarvitas ta selle tõttu, et kaotas töö ja tal oli stress. Ta arvab, et seda enam ei juhtu. Alaealise lapse esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G. toetas avaldust. 2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isiku I. S.i seletused ning alaealise lapse esindaja arvamuse ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Tallinna linna avaldus I. S.ilt isikuhooldusõiguse äravõtmiseks E. S.i suhtes kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et E. S. on sündinud 28.mail 2002 (tl. 9). Lapse emana on sünniakti kantud I. S.. Laps on vallaslaps. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Avaldus I. S.ilt vanema õiguste äravõtmiseks on esitatud kohtule 03.05.2010, seega on vajadus vanema õiguste äravõtmiseks tekkinud enne 01.07.
8. Samas ei näe alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus ette vanema õiguste äravõtmist, vaid defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Perekonnaseaduse sätestatud hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus) (PkS § 116 lg 2). Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust. Kohtuistungil palus avaldaja esindaja I. S.lt isikuhooldusõiguse poja E. S.i suhtes täielikult ära võtta. 01.07.2010 jõustunud PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et I. S. ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel. Vanem ei ole tingituna alkoholi kuritarvitamisest suutnud tagada lapsele vajalikku hooldust ning stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda. Samuti on I. S. jätnud korduvalt lapse järelvalveta, millega on seadnud ohtu lapse tervise ja heaolu. Alates oktoobrist 2009.a tegeleb lapse kasvatamise ja hooldamisega lapse vanaema I. S.. Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. 3 Kuna E. S.i vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel tema ärakuulamist vajalikuks. Alaealise lapse esindaja arvamuse kohaselt on I. S.ilt isikuhoodlusõiguse äravõtmine poja E. S.i suhtes alaealise huvides. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et alaealine E. S. on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Lapse vanem ei tegele tema kasvatamise ja hooldamisega. Samuti on I. S.il olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. I. S. ei ole suuteline tagama lapsele vajalikku hooldust ning stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda. Samuti on I. S. oma käitumisega (alkoholi kuritarvitamine, lapse järelvalveta jätmine) seadnud ohtu lapse tervise ja heaolu. Alates 2009.a oktoobri lõpust kasvatab last ja hooldab teda I. S.. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei ole I. S. vanema kohustusi täitnud. Seeläbi on vanema lapse õigusi ja huve oluliselt kahjustanud. Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea ainuüksi väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui vanem ilma mõjuva põhjusteta lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale, kahjustab see lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb I. S.ilt E. S.i suhtes isikuhooldusõigus täielikult ära võtta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapsele osutatud riigi õigusabikulud riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 4