← Eesti

3-09-1866/105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-1866 Haldusasi Lembit Poolaku kaebus Tallinna Linnavaraameti
  2. augusti
  3. a käskkirja nr 1-2/138 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Lembit Poolaku apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja: Lembit Poolak Vastustaja: Tallinna Linnavaraamet Kolmas isik: AS Tulika Takso Menetlusosalised RESOLUTSIOON
  6. Jätta Lembit Poolaku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  7. aprilli
  8. a otsus kohtuasjas nr 3-09-1866 muutmata.
  9. Mõista Lembit Poolakult AS Tulika Takso kasuks välja menetluskulud summas 529 (viissada kakskümmend üheksa) € ja 19 senti. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tallinna Linnavalitsuse
  11. mai
  12. a korralduse nr 872-k punktiga 1 otsustati anda avaliku kirjaliku enampakkumise korras üürile Tallinna linna omandis olevad järgmised teerajatised: Müürivahe tn Tl/Suur-Karja tn/Väike-Karja tn/Vana-Posti tn/Kuninga tn/Vana turg/Sauna tn maatükil asuvate teerajatiste osa pindalaga 90 m2 (5 taksopeatuse kohta) ning Viru tänava ja Viru väljaku kinnisasja osad kokku pindalaga 155 m2 (7 taksopeatuse kohta); punktidega 2-4 määrati kinnisasja osade üürile andmise tingimused, rajatiste avalike kirjalike enampakkumiste hindamise kriteeriumid, rajatiste üüri tingimused; punktidega 5-8 määrati enampakkumise võitjaga üürilepingu sõlmimise aeg, võitja kohustus maksta lepingu täitmise tagatisraha, üürileandja õigus lõpetada leping ja üürniku kohustus maksta leppetrahvi; punktiga 9 moodustati enampakkumise komisjon; 3-09-1866 punktiga 10 kohustati Tallinna Transpordiametit tähistama rajatistel taksopeatused; punktiga 11 kohustati Tallinna Kommunaalametit rajatiste valdust üürnikule üle andma ja lepingu lõppemisel tagasi võtma; punktiga 12 kohustati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit teostama üürilepingu üle järelevalvet; punktiga 13 kohustati Tallinna Linnavaraametit korraldama avalikku kirjalikku enampakkumist, sõlmima üürilepingut ja teostama üüri laekumise üle järelevalvet; punktiga 14 tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse
  13. veebruari
  14. a korraldus nr 275-k samade teerajatiste üürile andmise kohta.
  15. juulil
  16. a Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele laekunud pakkumiste avamise protokolli nr 1 punktiga 1 tunnistati Lembit Poolaku pakkumine pakkumise tingimustele mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse punktides 2.8.11 - 2.8.16 nõutud dokumendid: 1) kinnitus, et kaebaja ei oma ühtegi kriminaal- ega kehtivat liiklus-või ühistranspordialast väärteokaristust, 2) rajatiselt sõitjaid teenindavate taksojuhtide vahel sõlmitud kehtivate kirjalike lepingute koopiad, 3) kinnitus, et pakkujal on vähemalt 30 kuni 5 aasta vanuse takso kasutusõigus või kirjalikud lepingulised suhted vähemalt 30 taksojuhiga, kes teostavad taksovedu kuni 5 aasta vanuste taksodega, 4) taksode nimekiri, milles on näidatud sõiduki mark ja mudel, 5) kinnitus, et pakkuja kasutuses või omandis olevates taksodes on makseterminal kaardimakse sooritamiseks ning taksod on varustatud dispetšerside teenusega, 6) rajatiselt teenust osutavate taksode registreerimistunnistuse koopiad. Protokolli punktiga 2 tunnistati pakkumise tingimustele vastavaks AS Tulika Takso pakkumine. L. Poolak esitas
  17. augustil
  18. a enampakkumise komisjonile enampakkumise läbiviimise kohta protesti, milles palus tunnistada enampakkumine nurjunuks.
  19. augusti
  20. a protokolliga nr 2 jättis komisjon protesti rahuldamata ja tegi linnavaraameti juhatajale ettepaneku kinnitada kirjaliku enampakkumise võitjaks AS Tulika Takso.
  21. Tallinna Linnavaraameti
  22. augusti
  23. a käskkirjaga nr 1-2/138 kinnitati Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks korraldatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused: enampakkumise võitjaks tunnistati AS Tulika Takso ning L. Poolaku pakkumine tunnistati pakkumise tingimustele mittevastavaks käskkirja lisaks oleva enampakkumise komisjoni
  24. juuli
  25. a protokollis nr 1 märgitud asjaoludest lähtuvalt; linnamaade osakonnale tehti ülesandeks valmistada ette linnavalitsuse korralduse eelnõu Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osade üürile andmiseks üheks aastaks AS-le Tulika Takso üüriga 21 000 kr kuus.
  26. Tallinna Linnavalitsuse
  27. septembri
  28. a korraldusega nr 1426-k otsustati anda Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osad AS-le Tulika Takso üheks aastaks üürile.
  29. Tallinna Halduskohtu
  30. aprilli
  31. a otsusega nr 3-09-1397 jäeti rahuldamata L. Poolaku kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  32. mai
  33. a korralduse nr 872-k tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  34. oktoobri
  35. a otsusega jäeti L. Poolaku apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale rahuldamata. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu
  36. märtsi
  37. a määrusega.
  38. Lembit Poolak esitas Tallinna Halduskohtule
  39. augustil
  40. a kaebuse Tallinna Linnavaraameti
  41. augusti
  42. a käskkirja nr 1-2/138 tühistamiseks. Kohtumenetluse ajal esitas kaebaja alternatiivse nõude tunnistada käskkiri õigusvastaseks. Kaebuse põhjendused: 1) vastustaja poolt kehtestatud nõuded on õigusvastased, FlE-de eemaletõrjumine taksopeatuste kasutamisest riivab kaebaja ettevõtlusvabadust; 2

(10)3-09-1866 2) kuna pakkumise eesmärgiks oli mõlema taksopeatuse üürileandmine, kuid pakkumised tehti ainult ühele taksopeatusele, jäi enampakkumise eesmärk täitmata, mistõttu oleks vastustaja pidanud tunnistama pakkumise nurjunuks; 3) kolmas isik oli pakkumiste avamise hetkel maksuvõlglane. Võla suuruseks oli 399 664 kr + intress 22 969,24 kr. Seega ei vastanud kolmas isik korralduse nr 872-k punktis 2.7.3 sätestatud tingimusele ning tal puudus õigus enampakkumisel osaleda; 4) kolmanda isiku enampakkumise tagatisraha ei laekunudki vastustaja kontole, sest käskkirjas nr 1-2/110 kehtestatud enampakkumise menetluse tingimused sisaldasid küll kontonumbrit, kuhu tagatisraha kanda, kuid puudus viitenumber; 5) pakkumiste avamisel pole protokolli kantud, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud. Välja on toodud vaid kaebaja pakkumise puudused. Nii pole aga tagatud pakkumise läbipaistvus, pakkujate võrdne kohtlemine ning pakkujal pole võimalik kontrollida, kas teise pakkuja poolt on esitatud kõik nõutud dokumendid ning kas need vastavad nõuetele. See viitab uurimisprintsiibi rikkumisele; 6) erinevalt kaebajast pole kolmas isik esitanud korralduse nr 872-k punktis 2.8.
  1. nimetatud ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 38 Ig-s 3 nimetatud taksoveo eest vastutava isiku koolitustunnistust. Seega oli temale taksoveoloa andmine õigusvastane ja sellest tulnuks ÜTS § 41 lg 1 p 2 alusel keelduda. Eelnevast tulenevalt ei vastanud tema pakkumine enampakkumise tingimustele; 7) kuna kaebaja sai enampakkumise tulemusest teada alles
  2. augustil
  3. a, on vastusaja viivitanud kaebajale enampakkumise tulemuste teatavakstegemisega. Sellega on vastustaja piiranud kaebaja kaebetähtaega; 8) enampakkumise komisjon ei omanud sellises isikukoosseisus õigust pakkumise läbiviimiseks. Korralduses nr 872-k oli komisjoni koosseis määratud isikuliselt, kuid reaalselt seda ei järgitud. Seetõttu oleks vastustaja pidanud andma komisjoni määranud korralduse muutmiseks vastava käskkirja või nägema juba korralduses nr 872-k ette komisjoni asendusliikmete kaasamise.
  4. Tallinna Linnavaraamet palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) linnavara kasutusse andmise korra punkti nr 40 ei saa tõlgendada selliselt, et üheaegselt mitme objekti enampakkumise läbiviimisel peab enampakkumise õnnestumiseks olema esitatud pakkumine kõikidele objektidele. Kui enampakkumine korraldatakse kahele eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi objekti enampakkumise õnnestumine sellest, kas teisele objektile on pakkumisi esitatud või mitte. Ühe objekti kasutusse andmise võimalikkus ei sõltu teisest, seega ei oma tähtsust asjaolu, et ühele objektile ei tulnud pakkumisi. Seetõttu puudus ka vajadus pakkumise nurjunuks tunnistamiseks; 2) kaebaja väited kolmanda isiku maksuvõla osas on alusetud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt
  5. juulil
  6. a väljastatud tõendist nr 8-8/10859 nähtuvalt puudusid AS-I Tulika Takso seisuga
  7. juuli 2009 maksuvõlad. Maksuvõlgade puudumine on tõendatud ka Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse
  8. juuli
  9. a teatisega nr FK1/4794 ning
  10. juulil
  11. a ja täiendavalt
  12. augustil
  13. a on teostatud elektroonilised kontrollpäringud; 3) väär on kaebaja väide, et kolmanda isiku enampakkumise raha pole laekunud vastustaja kontole. Kohtule esitatud maksekorralduste väljavõtetest nähtuvalt on kolmas isik nõutud summad tasunud; 4) kuna teede- ja sideministri
  14. juuni
  15. a määruse nr 49 „Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele" (määrus nr 49) järgi võib juriidilise isiku taksoveo puhul vastutaval isikul olla ka rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialast pädevust tõendav tunnistus, mille omandamine on siseriiklikust tunnistusest keerukam, omab kolmas isik määruse nr 49 §-s 2 nõuetele vastavaid juriidilisest isikust ettevõtja 3
(10)3-09-1866 taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo eest vastutava isiku teadmisi. Seetõttu tuleb taksoveoluba lugeda nõuetele vastavaks; 5) kaebaja kaebeõigust pole piiratud enampakkumise tulemuste teatavakstegemisel tekkinud viivitusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 1 järgi hakkab 30päevane kaebetähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest; 6) Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo, linnavaraameti linnamaade osakonna peaspetsialist Helena Koortsi ja Kesklinna Valitsuse rendipindade osakonna peaspetsialist Angela Reinlaidi teenistussuhe oli komisjoni koosoleku toimumise ajal peatunud seoses puhkusel viibimisega. Komisjoni töös osalesid puhkusel olevate liikmete asendajad ning asendamine toimus kooskõlas seaduste ning Tallinna linna õigusaktidega. Asendajad ei saanud mõjutada komisjoni pädevust ega otsustusvõimet. Ametikohtadele esitatavad nõuded ja teenistuskohustused tulenevad vastava ametikoha ametijuhendist. Kui komisjon oleks moodustatud ainult isikupõhiselt, võiks tekkida olukordi, kus komisjonil polekski võimalik lolle pandud ülesandeid täita, sest alati võib mõni konkreetne komisjoni liige olla samal ajal seotud teiste teenistuskohustustega ning komisjon muutuks tegutsemisvõimetuks; 7) enampakkumine toimus menetluses, mis võimaldas võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Kaebajal oli õigus ja võimalus sarnaselt teiste taksoteenuse osutajatega osaleda konkursil ja teha omapoolne pakkumine, kui ta soovis korralduses toodud tingimustel nendel kohtadel taksoteenust osutada; 8) alusetu on kaebaja nõudmine, et pakkumiste avamise protokollis oleks pidanud olema kirjas, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud. Linnavara kasutusse andmise korra p 41 kohaselt tehakse enampakkumise protokolli tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta. Seega ei kanta protokolli nõuetele vastava pakkumise lisade loetelu, vaid üksnes nõuetele mittevastava pakkumise puudused. Vastupidine menetluskäik oleks ilmselgelt ebaökonoomne; 9) kaebaja pole esitanud ühtki argumenti selle kohta, kuidas kolmanda isiku enampakkumise võitjaks tunnistamine tema õigusi rikub. Isegi kui käskkiri tühistataks, ei teki kaebajal õiguslikku alust Viru tn ja Viru väljaku kinnistute osi kasutada. Kuigi tegemist on avaliku ruumiga, on need Tallinna linna omandis olevad kinnistud, mille kasutusse andmise pädevus ning kasutusse andmise otstarbe ja viisi üle otsustamise õigus on linnal. Seejuures ühtegi olemasolevat taksopeatust või -kohta ei likvideerita ja seega kaebaja taksoteenuse osutamise võimalusi praeguse seisuga võrreldes ei piirata. 7. Kolmanda isikuna kaasatud AS Tulika Takso nõustus Tallinna Linnavaraameti väidetega ja palus kaebuse jätta rahuldamata lisaks järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja eesmärk on takistada nii kaua kui võimalik Tallinna vanalinnas ja kesklinnas kvaliteetse taksoteenuse tagamiseks linnavalitsuse poolt rajatavate taksopeatuste üürile andmist, säilitamaks avalike huvidega vastuolus olevat olukorda; 2) kaebaja pole vaidlustanud asjaolu, et tema pakkumises olid komisjoni protokollis nimetatud puudused. Seega isegi kui kaebus rahuldatakse ja vaidlustatud käskkiri tühistatakse, poleks kaebajal ikkagi võimalik uuel enampakkumisel tingimustele vastava pakkumise esitamine; 3) kaebaja esitas nõuetele mittevastava pakkumise eesmärgil, et ta formaalselt pakkujana saaks esitada halduskohtusse kaebuse ja seeläbi püüaks menetlusõigusi kuritarvitades takistada kõnealuste taksopeatuste üürileandmist, et tagada võimalus taksoveoeeskirju eirava tegevuse jätkamiseks; 4) enampakkumise eesmärgi väidetav täitmata jäämine pole enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseks. Pealegi ei jäänud eesmärk täitmata, sest korraldusest nr 872-k ega selle seletuskirjast ei tulene, et enampakkumise eesmärk loetakse täidetuks vaid juhul, kui mõlemale objektile esitatakse pakkumised; 4
(10)3-09-1866 5) kolmas isik teostas nii tagatisraha kui ka tagastamatu osavõtutasu maksed
  1. juulil
  2. a koos viitenumbriga ning mõlemad maksed laekusid
  3. juulil
  4. a vastustaja kontole, mille kohta väljastas vastustaja ka vastavad pangateatised; 6) vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei kaota võimalust saada kõnealune taksopeatus teenuse osutamiseks enda kasutusse, sest kaevatav haldusakt ei sisalda otsust anda taksopeatus kellegi kasutusse. Samuti esineb oluline avalik huvi Tallinna linnas taksonduse probleemide lahendamiseks ning korralduses nr 872-k ettenähtud tingimused on põhjendatud ja sobivad abinõud selle eesmärgi saavutamiseks; 7) isegi kui pakkujatele kehtestatud nõuded peaksid riivama FlE-st taksojuhtide ettevõtlusvabadust, on see riive kaalukast avalikust huvist tingituna põhjendatud ja õiguspärane.
  5. Tallinna Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a otsusega jäeti L. Poolaku kaebus rahuldamata. Kohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 10 000 krooni. Kohus põhjendas oma seisukohti järgmiselt: 1) Tallinna Ringkonnakohus on
  8. septembri
  9. a määruses käesolevas asjas selgitanud, et vastustaja ei ole pädev organ otsustama vara kasutusse andmist ning ehkki linnavara kasutusse andmise korra p 44 nimetab punktis 46 sätestatud enampakkumise tulemuste kinnitamise otsust haldusaktiks, pole vähemalt enampakkumise võitjaks tunnistamise puhul tegemist haldusaktiga, millega oleks lõplikult kindlaks tehtud kolmanda isiku õigus saada vara kasutusse, sest vara kasutusse andmise otsuse teeb (haldusakti annab) linnavalitsus; 2) vaidlustatud käskkiri on osas, millega tunnistati enampakkumise võitjaks kolmas isik, käsitatav eelhaldusaktina, mis on vaidlustatav üksnes koos lõpliku haldusaktiga (korraldusega nr 1426-k), millega vastustaja otsustas Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osa kolmandale isikule üheks aastaks üürile anda; 3) vaidlusaluse käskkirja p 1.1 ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu ei pea kohus ka kontrollima, kas see käskkirja punkt on õigusvastane; 4) alusetu on kaebaja nõudmine, et kuna korralduse nr 872-k alusel läbiviidud enampakkumise eesmärgiks oli kahe taksopeatuse üürile andmine, kuid pakkumised tehti ainult Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja üürile võtmiseks, jäi enampakkumise eesmärk täitmata ning enampakkumine tulnuks tunnistada nurjunuks. Nimetatud korralduse punktis 2.1 on üheselt mõistetavalt kirjas, et pakkuja võib esitada ainult ühe pakkumise, s.t. kas punktis 1.1 või punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud rajatiste üürile saamiseks. Et pakkumine korraldatakse kahe eraldiseisva taksopeatuse üürile andmiseks, nähtub ka punktidest 1.11.4, 2-2.3, 2.8.2, 2.8.4, 2.8.19, 3.1.1 ja 3.1.5; 5) kui enampakkumine korraldatakse kahele eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi objekti enampakkumise õnnestumine sellest, kas teisele objektile on pakkumisi esitatud või mitte. Linnavara kasutusse andmise korra p 40, mis sätestab, et komisjon loeb enampakkumise nurjunuks, kui ühtegi pakkumist ei esitatud, ei saa tõlgendada selliselt, et üheaegselt mitme objekti enampakkumise läbiviimisel peab enampakkumise õnnestumiseks olema esitatud pakkumine kõikidele objektidele. Kaebaja pole oma tõlgenduse kinnituseks esitanud ka ühtegi mõistlikku põhjendust; 6) ekslik on kaebaja arvamus, et korralduse nr 872-k punktiga 9 määrati avaliku kirjaliku enampakkumise komisjoni liikmed isikuliselt. Komisjonile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku kompetentsi ja juhtimistaseme ning ülesannete sujuva ja tõrgeteta täitmise tagamiseks moodustatakse komisjon vastava valdkonna ametikohtadest, mitte neid kohti hetkel täitvatest isikutest. Osundatud sättes on küll lisaks komisjoni esimehe ja liikmete ametikohtadele kirjas ka neil kohtadel töötavate isikute nimed, kuid see ei tähenda, et ajal, mil kõnealuste isikute teenistussuhe on mingil põhjusel peatunud, ei või neid ametikohal asendavad isikud asendada ka komisjonis; 5
(10)3-09-1866 7) vastavalt HKMS § 9 Ig-le 1 hakkab tühistamiskaebuse halduskohtusse esitamise tähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Seega haldusakti andmise ja teatavakstegemise vaheline aeg ei lühenda kaebetähtaega; 8) vaidlustatud käskkirja punktiga 1.2 tunnistati kaebaja pakkumine pakkumise tingimustele mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse nr 872-k punktides 2.8.11 -2.8.16 nõutud dokumendid. Kaebaja taotluse nimetatud korralduse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks jättis kohus
  1. aprilli
  2. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1397 rahuldamata. Kuna kaebaja poolt Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile võtmiseks esitatud pakkumine ei vastanud korralduses nr 872 esitatud tingimustele, on tema pakkumise mittevastavaks tunnistamine õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. Lembit Poolaku apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtu seisukoht, et kaevatud käskkirja p 1.1 ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi, on väär. Kaebaja õigusi rikub antud juhul kolmanda isiku enampakkumise võitjaks tunnistamine, mitte kolmanda isikuga üürilepingu sõlmimise aluseks olev linnavalitsuse korraldus. Viimane on formaalset laadi haldusakt, mis vaid kinnitab vaidlustatud korralduses toodud otsustuse; 2) kaebaja õigusi rikub eelkõige tema pakkumismenetlusest kõrvaldamine ja kaebaja konkurendi enampakkumise võitjaks tunnistamine. Vastupidine seisukoht on vastuolus õiguskindluse printsiibiga; 3) linnavara kasutusse andmise korra p 44 nimetab punktis 46 sätestatud enampakkumise tulemuste kinnitamise otsust selgesõnaliselt haldusaktiks. Vaieldamatult on nii enampakkumiselt kõrvaldamine kui ka enampakkumise võitja otsustamine oma sisult enampakkumise tulemused. Mõlemad otsustused välistavad kaebaja võimaluse taksopeatust üürile saada; 4) kohtu loogikat järgides tuleb asuda seisukohale, et linnavara kasutusse andmise kord on eksitav. Ka seetõttu peab vaidlustatud haldusakt olema täies ulatuses iseseisvalt vaidlustatav; 5) kohtu väide, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama ka korralduse nr 1426-k, ei ole kooskõlas protsessiökonoomia ja isiku õiguste efektiivse kaitse tagamise põhimõttega. Juhul, kui kaebaja oleks nimetatud korralduse ka vaidlustanud, siis oleks kohus leidnud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus seda korraldust vaidlustada, kuna kaebaja on enampakkumiselt kõrvaldatud. Lisaks oleks pidanud kaebaja algatama seoses taksopeatuse üürileandmisega järjekordse ressursimahuka kohtuvaidluse; 6) kohus ei ole täitnud uurimispõhimõttest tulenevat selgitamiskohustust. Kohus pidi juba enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist andma esialgse õiguskaitse raames hinnangu kaebuse perspektiivitusele ja olema teadlik, et kaebaja nõue käskkirja punkti 1.1 osas on perspektiivitu. Kuna kohus seda ei teinud, pidi ta kontrollima, kas käskkirja punkt 1.1 on kaebuses märgitud asjaoludel õigusvastane; 7) kohtu seisukoht, et korraldusega nr 872-k ei määratud avaliku kirjaliku enampakkumise komisjoni liikmeid isikuliselt, on väär. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et asendusliikmed omasid volitusi komisjoni töös osalemiseks. Seetõttu on vaidlusalune korraldus õigusvastane; 8) kohus on valesti hinnanud kaebaja selgitusi kaebetähtaja kohta. Kaebaja viitas halduskohtus asjaolule, et vastustaja lühendas kaebaja kaebeõiguse efektiivseks realiseerimiseks jäänud reaalset kaebetähtaega, sest vastustaja õigus sõlmida üürilepingut ei olnud omavahelises seoses HKMS § 9 lõikest 1 tuleneva kaebeõigusega; 9) kohtu viited asjaolule, et vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kaebaja pakkumine pakkumise tingimustele mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse nr 872-k punktides 2.8.11 - 2.8.16 nõutud dokumendid, on asjakohatu. Kuigi Tallinna Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1397 jäeti kaebaja taotlus nimetatud korralduse 6
(10)3-09-1866 tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata, ei ole nimetatud otsus veel jõustunud. Lisaks on kohus haldusasjas nr 3-09-1397 leidnud, et korralduse nr 872-k punktides 2.8.11 - 2.8.16 nimetatud dokumentide nõudmine riivab võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseala, kuid peab seda lubatavaks. Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-09-1397 vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse
  1. mai
  2. a korralduse nr 872-k, mille punktides 2.8.11 - 2.8.16 on esitatud nõuded, siis ei saa käesolevas asjas kõnealuses küsimuses enne seisukohta võtta, kui on jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-
  4. Tallinna Linnavaraamet palub jätta L. Poolaku apellatsioonkaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohti järgmiselt: 1) ebaõige on kaebaja väide, et käskkirja punkt 1.1 rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. HKMS § 7 lõige 1 seab kohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumise. Tallinna Ringkonnakohtu
  5. septembri
  6. a määruses on selgitatud, et enampakkumise võitjaga ei sõlmita üürilepingut mitte vaidlustatud käskkirja, vaid linnavalitsuse korralduse alusel. Sellesisulise korralduse andis vastustaja
  7. septembril
  8. a. Halduskohus on seejuures õigesti viidanud, et nimetatud korraldus nr 1426-k on vaidlustamata. Seetõttu on õige ning viidatud ringkonnakohtu määrusega kooskõlas halduskohtu arvamus, et kaebajal on kaebeõigus käskkirja suhtes vaid osas, milles see käsitleb tema pakkumise tingimustele mittevastavaks tunnistamist; 2) ebaõige on kaebaja väide, et enampakkumise komisjon ei omanud sellises isikulises koosseisus õigust pakkumise läbiviimiseks ning puudus õiguslik alus asendusliikmete kaasamiseks. Komisjoni töös osalesid puhkusel olevate liikmete asendajad ning asendamine toimus kooskõlas seaduste ning Tallinna linna õigusaktidega; 3) kaebaja väited kaebuse esitamise tähtaja lühenemise kohta on alusetud. HKMS § 9 lõikest 1 tulenevalt on kaebetähtaeg sõltuvuses üksnes ajahetkest, millal tehti haldusakt selle adressaadile teatavaks. Samuti ei pärsi see kaebaja õigusi edasiste kaebuste esitamisel, mis puudutavad vaidlusalust enampakkumise menetlust, kuna kaebajal on seadusest tulenev õigus kõik toimingud ja haldusaktid vaidlustada ning vajadusel taotleda esialgset õiguskaitset; 4) alusetu on kaebaja väide, mille kohaselt ei saa kohtu põhjendus olla asjakohane, kuna kaebaja on korralduse nr 872-k vaidlustanud. Pelgalt haldusakti vaidlustamine enne asja lahendamist ei mõjuta haldusakti kehtivust ega täitmiskohustust, v.a. sellekohase õiguskaitse rakendamisel, mis käesoleval juhul puudub. Samuti ei ole kaebaja ka sisuliselt põhjendanud, et tema pakkumine vastas viidatud korralduse punktides 2.8.11 - 2.8.16 sisalduvatele nõuetele; 5) kaebaja väited, mis on seotud haldusasjaga nr 3-09-1397, on käesolevas menetluses asjakohatud.
  9. AS Tulika Takso palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja poolt vaidlustatud Tallinna Linnavaraameti
  10. augusti
  11. a käskkiri nr 12/138 on eelhaldusakt, mis on vaidlustatav üksnes koos lõpliku haldusaktiga; 2) ainetu on kaebaja väide, et halduskohus rikkus menetlusnorme seetõttu, et pole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ja enne kaebuse menetlusse võtmist selgitanud kaebajale kaebuse perspektiivitust. Halduskohus on
  12. septembri
  13. a määruses selgitanud, et peab kaebust perspektiivituks; 3) õige on kohtu seisukoht, et avaliku kirjaliku enampakkumise komisjoni liikmed ei olnud määratud mitte isikuliselt, vaid lähtudes vastava kompetentsi ja juhtimistasemega valdkonna ametikohtadest. Kohus ei ole väitnud, et vastustaja võis enampakkumise isikulist koosseisu muuta ilma õigusliku aluse või põhjenduseta. Kaebaja sellised väited on pahatahtlikud ja ringkonnakohut eksitavad. Halduskohus on üksnes selgitanud, et kõnealuste isikute teenistussuhte peatumisel võivad neid asendavad ametnikud osaleda ka kõnealuses komisjonis; 7
(10)3-09-1866 4) asjakohatud on kaebaja väited esialgse õiguskaitse rakendamise ning kaebeõiguse efektiivse realiseerimise kohta, sest kohus luges kaebuse tähtaegseks ja nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust menetletud; 5) halduskohus rahuldas menetluse käigus kõik kaebaja taotlused tõendite esitamiseks ja kogumiseks ning võttis asja juurde kõik kaebaja poolt taotletud tõendid. Seega on sisutud kaebaja väited seonduvalt kaevatava haldusakti kaebajale teatavakstegemise aja, sellest tuleneva kaebetähtaja lühenemise ning kaebeõiguse väidetavalt täiel määral realiseerimise võimatuse osas; 6) kaebaja viited haldusasjale nr 3-09-1397 on arusaamatud. Halduskohus asus ka asjas nr 3-09-1397 seisukohale, et kaebaja õiguste riive on korralduse nr 872-k eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas, mistõttu kehtestatud piirangud on proportsionaalsed ja kooskõlas põhiseadusega. Ka nimetatud haldusasjas jättis kohus kaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas
  2. septembril
  3. tehtud määruses, et vara kasutusse andmise otsust ei tehtud käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktiga. Halduskohus on selle seisukohaga nõustunud ning ringkonnakohus ei pea nende põhjenduste uuesti ülekordamist vajalikuks. Seetõttu, nagu viidatud määruses juba selgitati, tulnuks kolmandale isikule taksopeatuste kasutusse andmise vaidlustamiseks vaidlustada ka linnavalitsuse
  4. septembri
  5. a korraldus nr 1426-k. Seda ei ole kaebaja vaatamata ringkonnakohtu poolt nimetatud vajadusele tähelepanu juhtimisele teinud. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et kaebaja õigusi sai vaidlustatud käskkiri rikkuda vaid osas, millega tema pakkumine tunnistati nõuetele mittevastavaks. Halduskohus jättis selles osas tühistamisnõude õigesti rahuldamata.
  6. Kohus ei käsitlenud aga küsimust, kas sellise eelhaldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebajal põhjendatud huvi. Kaebaja esitas
  7. novembril
  8. a kohtuistungil alternatiivse taotluse tuvastada käskkirja õigusvastasus. Kaebaja näitas ka tuvastamisnõude põhjendatud huvi olemasolu: taotleda hiljem saamatajäänud tulu rahalist hüvitamist. Kohus võttis kaebuse muutmise taotluse vastu.
  9. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus enampakkumise tulemuste kinnitamise järel ei ole linnavalitsusel vara kasutusse andmise otsustamisel enam kaalutlusõigust, võis kahju vara kolmandale isikule kasutusse andmisest tekkida juba enampakkumise tulemuste kinnitamisel. Seetõttu tuleb kaebus selles osas sisuliselt läbi vaadata.
  10. Apellant peab kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamist lubamatuks seetõttu, et pakkumist ei olnud esitatud ühe enampakkumise objekti suhtes ning seetõttu tulnuks pakkumine tunnistada nurjunuks, kolmas isik ei saanud tasuda enampakkumisel osavõtumaksu, sest näidatud ei olnud viitenumbrit, ning kolmanda isiku pakkumine ei vastanud linnavalitsuse korralduse nr 872-k punktidele 2.8.9 ja 2.7.
  11. Halduskohus on vastanud neist esimesele väitele, ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.
  12. Olukorras, kus kohtule on esitatud tõendid, mis kinnitavad linna pangakontole enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumist (tl 146-147), ei saaks isegi neil maksekorraldustel viitenumbri puudumisel - ringkonnakohus siiski märgib, et viitenumbrid on maksekorraldustel vaatamata nende puudumisele linnavalitsuse korraldusest nr 872-kasuda seisukohale, et osavõtutasu ja tagatisraha ei ole tasutud. Nende summade ekslik tagastamine linna poolt ei tähendaks, et kolmanda isiku pakkumine korralduse nr 872-k nõuetele ei vasta. 8
(10)3-09-1866
  1. Linnavalitsuse
  2. mai
  3. a korralduse nr 872-k p 2.8.9 kohaselt pidi pakkuja esitama pakkuja vedude eest vastutava isiku koolituse tunnistuse koopia. Apellant leiab tuginedes ÜTS § 38 lõikele 3, et taksoveo eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Sellist eraldi koolitust aga isegi ei korraldata.
  4. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et olukorras, kus kolmas isik oli esitanud Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt M. Nõlvaku nimele väljastatud rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialase pädevuse tunnistuse (tl 148), oli linnavalitsuse korralduse nr 872-k p 2.8.9 nõue täidetud. Teede- ja sideministri
  5. juuni
  6. a määruse nr 49 ..Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele, kinnitamine" § 2 käsitleb ühistranspordiloa alusel korraldatava riigisisese sõitjateveo ja juriidilisest isikust ettevõtja taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo eest vastutava isiku teadmistele ja praktilistele oskustele esitatavaid nõudeid. Määruse § 3 kohaselt peavad ühistranspordiloa alusel korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo eest vastutava isiku teadmised ja praktilised oskused vastama muu hulgas määruse §-s 2 nimetatud nõuetele. Sarnane regulatsioon, mille kohaselt rahvusvahelise sõitjateveo koolituse läbimiseks ettenähtud õppeained hõlmavad ka riigisisese sõitjateveo eest vastutava isiku koolitusel ettenähtud õppeained, on sätestatud määruse §-des 8 ja
  7. Ringkonnakohtu arvates vastab viidatud määrus ÜTS § 38 lõikes 6 sätestatud volitusnormile ja juriidilise isiku taksoveo eest vastutava isiku koolituse läbimist võib, minemata vastuollu ÜTS § 38 lõikega 3, tõendada ka muu nimetusega koolituse läbimist tõendava tunnistusega, eeldusel, et selline koolitus hõlmab nõutava koolituse puhul ette nähtud õppeained ja sisu. Koolituse läbimist tõendava tunnistuse piisavuse hindamisel ei ole oluline, milliseid eksamiküsimusi koolituse lõppedes selle läbijatele esitati, sest pakkuja ei pidanud tõendama enampakkumisel osalemiseks mitte oma tegelike teadmiste ulatust, vaid koolituse läbimist.
  8. Linnavalitsuse korralduse nr 872-k p 2.7.3 kohaselt ei tohtinud pakkuja omada riiklike ega kohalike maksude võlgu, p 2.8.6 kohaselt pidi pakkuja esitama Maksu- ja Tolliameti tõendi ..riiklike maksuvõlgade puudumise kohta seisuga mitte vanem kui pakkumise kuulutuse avaldamise kuupäev". Asjaoludest nähtub, et kolmas isik tasus
  9. juulil
  10. a maksuvõla, küsis samal päeval korralduse p 2.8.6 kohase tõendi ning esitas seejärel deklaratsiooni, millest tulenes uus maksukohustus. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellisest käitumisest teha järeldust, et linnavalitsuse korralduse nr 872-k nõudeid poleks täidetud. See tingimus ei nõua maksuvõla pidevat puudumist. Ka asjaolu, et pakkumiste avamise hetkel oli kolmandal isikul maksuvõlg, mille kolmas isik tasus samal päeval (s.o.
  11. juulil
  12. a) hilisemal kellaajal, ei tähenda, et pakkumine oleks tulnud tunnistada pakkumise tingimustele mittevastavaks. Maksuvõla puudumine on oluline sel hetkel, kui haldusorgan otsustab pakkumise tingimustele mittevastavaks tunnistamise või edukuse üle. Enampakkumise komisjoni
  13. juuli
  14. a protokollist nr 1 nähtuvalt ei ole tuvastatud koheselt maksuvõla olemasolu ning ka apellandi protesti esitamise järel
  15. augustil
  16. a kontrolliti kolmanda isiku maksuvõla puudumist.
  17. Apellant sai nõuda vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist osas, milles tema pakkumine tunnistati kehtestatud nõuetele mittevastavaks. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on jõustunud halduskohtu otsus kohtuasjas nr 3-09-1397, millega jäeti rahuldamata kaebaja kaebus linnavalitsuse korralduse nr 872-k tühistamiseks. Olukorras, kus käesolevas asjas ei ole enam võimalik vaielda enampakkumise tingimuste üle ning apellant ei väida, et ta neile tingimustele vastab ja käesolevas asjas vaidlustatud 9
(10)3-09-1866 korralduse põhjendused selles osas oleksid ekslikud, ei ole võimalik kaebuse rahuldamine ka selles osas.
  1. Apellandi väited seoses efektiivse õiguskaitsevahendi kasutamise võimaluse vähenemisega tulenevalt vaidlustatud käskkirja teatavakstegemisega kaasnenud viivitusest ei saa kaasa tuua apellatsioonkaebuse ega kaebuse rahuldamist. Kaebuses taotletakse Tallinna Linnavaraameti
  2. augusti
  3. a käskkirja õigusvastaseks tunnistamist. Käskkirja teatavakstegemisel toimunud viivitus ei saa kaasa tuua käskkirja õigusvastasust ja haldusmenetluse seaduse § 54 kohastele haldusakti õiguspärasuse eeldustele mittevastavust. Kaebaja ei ole esitanud taotlust tunnistada õigusvastaseks vastustaja viivitus käskkirja teatavakstegemisel.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga küsimuses, mis puudutab enampakkumise komisjoni koosseisu ja selle liikmete asendamise võimalust. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  5. veebruari
  6. a otsuse nr 3-3-1-88-10 punktis 17, et otsustamine selle üle, millisel füüsilisel isikul on haldusorgani nimel õigus tegutseda, on reeglina haldusorgani sisepädevuse küsimus. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 8 Ig-le 2 määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on komisjoni liikmete nimetamine haldusorgani sisepädevuse küsimus. Linnavalitsuse korralduses nr 872-k kirjaliku enampakkumise komisjoni liikmete nimetamine ei tähenda, et haldusorgani sisepädevus määrata nende liikmete asemel komisjonis tegutsema teenistussuhte peatumise korral asendaja oleks piiratud või et komisjoni otsused oleksid õigusvastased, kui puudub kirjalikult vormistatud otsustus asendajate määramise kohta.
  7. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt tuleb jätta HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldamata.
  8. Kolmas isik taotleb apellandilt menetluskulude väljamõistmist summas 8280 krooni (529,19 €), mis on kantud apellatsioonimenetluses õigusabi eest. Kulude kandmine on tõendatud menetluskulude nimekirjale lisatud arve, selle spetsifikatsiooni ja pangakonto väljavõttega. See taotlus tuleb rahuldada. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.