3-10-809/24

Haldusasi nr 3-10-809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-809 Haldusasi P.B.i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 01.03.2010.a käskkirja nr 3-1/27 „P.B.ile distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.02.2011.a Menetlusosalised Kaebaja P.B., esindaja Anatoli Pahmurko Vastustaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, esindaja Tiina Raja RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 01.03.2010.a käskkiri nr 3-1/27 „P.B.ile distsiplinaarkaristuse määramine”. Mõista Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt P.B.i kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud 287 eurot ja 60 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (TMA) 01.03.2010.a juhataja käskkirjaga nr 3-1/27 „P.B.ile distsiplinaarkaristuse määramine” karistati TMA menetlusosakonna peainspektor P.B.i avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1 ja § 85 lg 1 p 1 alusel teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest noomitusega (tl 4-5) Käskkirja p-st 1 nähtuvalt on distsiplinaarjuurdluse käigus tuvastatud, et „leidis kinnitust, et menetlusosakonna Põhja-Tallinna tugipunkti peainspektor P.B. sekkus sama osakonna Haabersti tugipunkti vaneminspektor Anneli Laatsi poolt läbiviidavasse väärteomenetlusse nr 10003326 seoses jääpurikatega aadressil Tööstuse tn
2. Antud asjas oli kindlaks tehtud, et jääpurikad rippusid otse kõnnitee kohal ja sellest tulenevalt olid ohus seal liiklevad inimesed. A. Laats määras neljast kahele maja elanikule rahatrahvid, kuid kaks maja elanikku A. M. ja G. M. olid P.B.i poolt antud valeinformatsiooni tõttu viidud eksitusse ning nad ei ilmunud menetlustoimingute teostamiseks munitsipaalpolitseisse, vaid esitasid ametile e-kirjade teel avaldused, milles nad teatavad oma mitteilmumisest ning nõuavad koostatud kiirmenetluste otsuste tühistamist P.B. andis A. M.le infot, et Põhja-Tallinna piirkonnas võivad väärteomenetlusi läbi viia vaid PõhjaTallinna tugipunkti ametnikud, mistõttu viidi A. M. eksitavale seisukohale, et Haabersti tugipunktis töötav Anneli Laats ei või temale kiirmenetluse otsust koostada. Lisaks kinnitas P.B. telefoni teel A. M.le, et Anneli Lääts on kohtuvälise menetlejana rahatrahvid määranud valedele isikutele ning tegelikult oleks pidanud karistuse määrama ainult majavanemale, kuid kuna majavanemat on tema poolt hoiatatud 19.01.2010, siis ei oleks tema arvates tohtinud üldse karistust määrata suulise hoiatuse tõttu. Kuna Tööstuse tn 34 asuval majal puudub korteriühistu, siis vastutavad heakorra eest majas asuvate korterite omanikud/haldajad ühiselt. Lisaks selgus kontrollimise käigus, et Tallinna väärtegude registris ei ole registreeritud 19.01.2010 P.B.i poolt vastavasisulist suulist hoiatamismenetlust, mistõttu puudusid väärteomenetlust välistavad asjaolud”.
3. P.B. esitas 29.03.2010.a Tallinna Halduskohtule kaebuse TMA juhataja 01.03.2010.a käskkirja nr 3-1/27 „P.B.ile distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 03.05.2010.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA (tl 13). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja leiab, et kaevatav käskkiri kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel. 3.1 Distsiplinaarjuurdluse läbiviija tegi ekslikke järeldusi. Menetleja ei teinud kindlaks, milles seisneb kaebaja lubamatu sekkumine väärteomenetlusse. Pole tuvastatud konkreetseid tegevusi, mis takistavad või muul viisil mõjutavad väärteomenetluse käiku. Sisuliselt pole tuvastatud kaebaja etteheidetava teo objektiivset külge. Sekkumine eeldab aktiivset tegevust. Kokkuvõttes ei määratletud konkreetselt mitu distsiplinaarkaristatavat süütegu kaebaja toime pani, kas kaks või rohkem. Kaebaja soovib antud juhul pöörata kohtu tähelepanu sellele, et kokkuvõttes väidetavalt kinnitust leidnud süüteod ei ole kajastatud käskkirja distsiplinaarsüüteo kvalifikatsiooni osas. Kokkuvõtte ning käskkiri ei sobi omavahel. Näiteks käskkirjas on süüteoks pandud täiendavalt Tööstuse tn 34 kontrollimata jätmine. Sisuliselt rajanevad kokkuvõtte järeldused menetleja isiklikel seisukohtadel. Näiteks pani menteleja kahtluse alla, kas kaebaja tegelikult käis Tööstuse tn 34 ja tegi suulise hoiatuse. Materjalidest selgub, et A. M. kinnitab suulise hoiatuse tegemist. 3.2 Käskkiri ei ole õiguspärane. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-74-03 rõhutanud, et „karistuse määramise käigus teo eraldi hindamine on oluline selletõttu, et distsiplinaarkaristuse määramise kohtuliku kontrolli tulemusena võib selguda osa distsiplinaarmenetluses süüks arvatud tegudest ei ole tegelikult taandamist leidnud". Käskkirja lisandus kaebaja süütegude hulka ka Tööstuse tn 34 kontrollimata jätmine, mis tegelikult ei vasta tõele. Käskkirja p 2 „distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioon" ei ole konkreetne. Näiteks ametijuhendi väidetavad rikkumised on välja toodud umbmääraselt. Välja on toodud ametijuhendi p 3.5, mille kohaselt käib teenistuskohustuste alla väärteomenetluse läbiviimine, mis aga antud juhul ei ole asjaga seotud. Seega võib teha järelduse, et käskkirjas puuduvad viited konkreetsetele ametijuhendi punktidele, mida kaebaja on väidetavalt rikkunud. Käskkirjas on lisaks viited sisekorra eeskirja punktidele, mis kaebaja arvates ei tohiks olla aluseks distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioonile, kuna on laialt mõistetavad ning liialt üldised. 3.3 Sisuliselt tekkis järgmine situatsioon. Kaebaja tegi 19.01.2010.a suulise hoiatuse (koristada jääpurikad). Elanikud täitsid oma lubadust koristada jääpurikad. Vaatamata sellele oli alustatud väärteomenetlus kõikide elanike suhtes. Kui mõned elanikud hakkasid õiguspäraselt uurima kaebajalt toimuva kohta, siis kaebaja oli valiku ees: kas öelda, et kõik on õige, mis antud juhul ei vasta tema seisukohale või teha teatavaks oma seisukoht toimunu kohta, mis osutus menetleja poolt karistatavaks. Kaebaja seisukoht ei ole muutunud ning rajaneb alljärgnevale. Praktika, mis väljendub selles, et menetleja alustab ning viib läbi teiste piirkondade asju, peab toimuma vaid erandjuhtudel, mitte olema üldnormiks. Tööstuse tn 34 maja elanikud kannavad solidaarset vastutust. TMA töötajatel tuleb rohkem tähelepanu pöörata ennetustööle. Kaebaja ei sooritanud toiminguid, mis võiksid kvalifitseeruda ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmisena. Kaebaja leiab, et isikut ei saa karistada tema seisukoha eest, mille õigsus on leidnud kinnitust Tallinna abilinnapea Jüri Pihli seatud eesmärgis muuta järelevalve võimalikult inimsõbralikuks „tõhustada preventiivset tööd ning senisest enam panna rõhku ennetustööle ja hoiatustele".
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 TMA juhataja 02.02.2010.a käskkirjaga nr 3-1/12 algatatud distsiplinaarjuurdluse nr 0032010 kokkuvõttes leidis kinnitust asjaolu, et menetlusosakonna Põhja-Tallinna tugipunkti peainspektor P.B. sekkus sama osakonna Haabersti tugipunkti vaneminspektori Anneli Laatsi poolt läbiviidavasse väärteomenetlusse nr 10003326 seoses jääpurikatega aadressil Tööstuse tn 34 asuva hoone räästas. Antud asjas oli kindlaks tehtud, et jääpurikad rippusid otse kõnnitee kohal ja sellest tulenevalt oli ohus seal liiklevate inimeste elu ja tervis. Anneli Laats määras neljast kahele maja elanikule rahatrahvid, kuid kaks maja elanikku A. M. ja G. M. olid kaebaja poolt antud valeinformatsiooni tõttu viidud eksitusse ning nad ei ilmunud menetlustoimingute teostamiseks munitsipaalpolitseisse, vaid esitasid ametile e-kirjade teel avaldused, milles teatasid oma mitteilmumisest ja nõudsid kahele maja elanikule koostatud kiirmenetluste otsuste tühistamist. Kaebaja andis A. M.le informatsiooni, et Põhja-Tallinna piirkonnas võivad väärteomenetlusi läbi viia vaid Põhja-Tallinna tugipunkti ametnikud ning sellega viis ta A. M. eksitusse, et Haabersti tugipunktis töötav ametnik Anneli Laats ei või temale kiirmenetluse otsust koostada. Kaebaja kinnitas A. M.le, et Anneli Laats on kohtuvälise menetlejana määranud otsused valedele isikutele ning et tegelikult oleks pidanud karistuse määrama ainult majavanemale. Lisaks väitis kaebaja, et kuna ta olevat majavanemat hoiatanud 19.01.2010.a, siis ei oleks tema arvates tohtinud üldse karistust määrata. Kaebaja väide suulise hoiatamismenetluse kohaldamise kohta ei vastanud tõele, sest Tallinna väärtegude registris ei olnud sellist väärteomenetlust registreeritud. Samuti puudusid materjalid sellise menetluse kohta. Kuna Tööstuse tn 34 aadressil asuval majal puudus korteriühistu, siis ei olnud antud asjas tegemist juriidilise isiku vastutusega ning majas asuvate korterite omanikud ja haldajad vastutasid heakorra nõuete täitmise eest ühiselt igaüks oma korteriomandi eest ning sellistel juhtudel määratakse karistus kõikidele füüsilisest isikust omanikele. Majavanem ei ole äriseadustiku mõttes juriidiline isik ning iga kohtuväline menetleja peab seda teadma. Distsiplinaarjuurdluse käigus selgus, et kaebaja oli 08.02.2010.a saanud TMA dokumendiregistri kaudu kontrollimiseks ja täitmiseks väärteoteate Põhja-Tallinna Valitsuselt heakorra eeskirja nõuete eirajate kohta ning selles oli kirjas ka Tööstuse tn 34 maja, millel olid juba 06.01.2010.a jääpurikad. Kuni 21.01.2010.a ühtki väärteomenetlust aadressil Tööstuse tn 34 alustatud ei olnud ning ka sellel kuupäeval ei kontrollinud nimetatud objekti kaebaja, kelle ülesandeks see oli, vaid seda tegi patrulliosakonna ametnik, kes fikseeris rikkumise ning alustas vastavalt väärteomenetluse seadustiku nõuetele väärteomenetlust. Tööstuse tn 34 kontrollimata jätmisega, menetlusalusele isikule eksitava informatsiooni väljastamisega ja sellega teise menetleja tööülesannete täitmise takistamisega eiras kaebaja ametijuhendi p-te 3.1, 3.5, 3.6, 4.1, 6.3 ja 6.4, sisekorraeeskirja p-te 8.1, 8.3 ja 16.3.1 ning pani sellega toime ATS § 84 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise. 4.2 Diskretsioonilise otsuse tegemisel on arvestatud toimepandud süüteo asjaolusid ja raskust, kaebaja suhtumist toimepandud rikkumisse ning seda, et tema tähelepanu on korduvalt suunatud tema töös esinevatele vigadele ja vaatamata sellele ei ole ta ennast parandanud. Distsiplinaarkaristuse määramisel on hinnatud distsiplinaarjuurdluse käigus kogutud tõendeid kogumis, kaaludes süüteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, arvestades kaebajale tema vahetu juhi poolt antud negatiivset iseloomustust. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vastab töötajate distsiplinaarvastuse seaduse (TDS) §-s 11 sätestatud distsiplinaarkaristuse vormistamise nõuetele. Samuti vastab käskkiri haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud haldusakti nõuetele ning sisaldab vaidlustamisviidet vastavalt HMS §-le
6. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustati kaebajale allkirja vastu 01.03.2010.a, s.o TDS § 6 lõikes 1 sätestatud ühekuulise distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja jooksul, alates vahetu juhi menetlusosakonna juhataja Margit Teino poolt distsiplinaarsüüteost teadasaamisest. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel on kohaldatud õigesti haldusmenetlusele esitatavaid norme. Määratud distsiplinaarkaristus vastab süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning kaebaja eelnevale käitumisele. Samuti on tagatud kaebaja õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal oli reaalne võimalus menetluses oma õigusi kaitsta. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 1 alusel rahuldada. 5.1 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebajal oli võimalus distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega ning seega kogu distsiplinaarmenetluse käigus kogutud teabega tutvuda alles 01.03.2010.a (tl 33p), s.o samal päeval, kui talle tutvustati käskkirja tema karistamise kohta. Kaebaja ja vastustaja poolt kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt kutsuti kaebaja 01.03.2010.a distsiplinaarjuurdluse läbiviinud ametniku juurde, kes tutvustas talle esmalt distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ja seejärel käskkirja tema karistamise kohta (tl 82-83). Kaebaja väitel avaldas ta nimetatud dokumentide tutvustamisel, et ta ei ole karistamisega nõus (tl 82, 84). Vastustaja esindaja kinnitas, et käskkiri kaebaja karistamise kohta oli koostatud ja allkirjastatud juba enne kaebaja tutvustamist distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega (tl 83). Eeltoodust nähtuvalt oli kaebaja karistamine vastustaja poolt otsustatud ilma kaebajat ära kuulamata. HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosaline ära kuulata enne haldusakti andmist. Seega distsiplinaarvastutuse kohaldamise puhul peab ärakuulamine toimuma enne karistuse määramist (vt RKHKo 10.12.2010, 3-3-1-72-10, p 16). Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mis arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist distsiplinaarmenetlusega, kujutab endast olulist menetlusviga. Ärakuulamise läbiviimata jätmine ei võimaldanud kaebajal esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Kohtupraktika kohaselt on aga „igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. [---] (Isikul) peab [---] olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetevalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut” (vt RKHKo 17.11.2003, 3-3-1-74-03, p 21). Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamisega antakse menetlusalusele isikule teavet väljaselgitatud asjaolude, kogutud tõendite ja etteheidetava teo kvalifikatsiooni kohta ning luuakse sellega talle võimalus enne distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist ja karistuse määramist esitada juurdluse käigus väljaselgitatu pinnalt omapoolseid vastuväiteid ja seisukohti (vt RKHKo 10.12.2010, 3-3-1-72-10, p 13-16). Kohtupraktikas on ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist loetud haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise (vt RKHKo 19.12.2006, 3-3-1-23-06). Seega on olulise menetlusvea tõttu toimunud kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õigusvastaselt, mistõttu kaevatav käskkiri kuulub tühistamisele. 5.2 Kohus märgib täiendavalt, et ka kaevatav käskkiri ei ole koostatud asjatundlikult. Käskirjas ei ole kaebajale etteheidetavad teod selgelt piiritletud ega eraldi hinnatud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et mitme süüteo üheaegsel esinemisel peab iga tegu olema eraldi hinnatud ja selle kvalitseerimise küsimus otsustatud iga konkreetse teo asjaolude pinnalt (vt RKHKo 17.11.2003, 3-3-1-74-03, p 11).
8. Menetluskuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 287 eurot ja 60 senti välja mõistmist. Menetluskulud on kantud ja kohased. Kuna kohus kaebuse rahuldab, kuuluvad kaebaja menetluskulud vastustajalt tema kasuks väljamõistmisele. Indrek Paukštys Kohtunik