Obsah (5)

§ 154§ 143§ 149§ 113§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-72291 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar ja Gaida Kivinurm Tsivi

§ 154

kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja väitel on võlgnevus tekkinud perioodil juuli 2001.a kuni september 2005.a (tlk 109). 12.

§ 143järgi võtab kohus aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohus leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 31.10.2008, mis tähendab, et hageja nõuded kostja vastu juuli 2001.a kuni 31.12.2004 osas on aegunud. Perioodi jaanuar 2005.a kuni september 2005.a eest nõue summas 8 263,01 krooni aegunud ei ole. Samas nähtub hageja raamatupidamise väljavõttelt, et sel perioodil on kostja teinud hagejale makseid sama perioodi eest 6764,65 krooni (tlk 24). Seega puudub kostjal hageja eest võlgnevus hageja poolt märgitud summas. Kuna kostja on nõustunud tasuma hagejale 7400 krooni, kuulub summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused 13. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 15.04.2010 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt välja põhivõlg 16279,73 krooni ja viivis 16 126,80 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. 14. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud korteriühistu liikme kohustusele aegumistähtaega

§ 154alusel, leides, et kohustused on korduvad kohustused.

Sel põhjusel leidis kohus, et nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alust. Sellest lähtuvalt kohaldas kohus ka VÕSRS § 9 lg 2 alusel kolmeaastast aegumistähtaeg perioodile juuli 2001.a kuni 31.12.

2. Korteriühistu liikme kohustused korteriühistu ees ei ole korduvad kohustused. Korduvad kohustused on kohustused tasuda iga kuu kindel summa. Korteriomanike maksed ei vasta iga kuu kindlale summale nii faktiliselt, kuna arvete/teatiste summad erinevad üksteisest, kui ka sisuliselt. KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama seaduse § 22 lg 2 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi teeb korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Sellest tuleneb, et korteriühistu liikme maksed on ettemaksed, mille otsustab üldkoosolek. Üldkoosolek võib oma otsust igal ajal muuta. Tasud korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest erinevad iga kuu. Oma aastakuludest elamu majandamiseks annab korteriühistu aru üks kord aastas majandusaasta aruandes. Seega ei ole korteriühistu liikme kohustused korduvad kohustused ning kohaldada tuleb KÜS-st ja KOS-st tulenevat nõude aegumistähtaega ehk

§ 149

alusel kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.

§ 154kohaldamine mainitud nõuetele on põhjendamatu.

Samuti on põhjendamatu VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastase aegumistähtaja 3 kohaldamine, sest enne 01.07.2002 kehtinud seaduses oli sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat (kuni 30.06.2002 redaktsioon

§ 113lg 1).

Seega tuleks kohaldada VÕSRS § 9 lg 1, mille järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele, mitte aga VÕSRS § 9 lg

2. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud, sest hagi on esitatud 31.10.
3. Seega ei ole aegunud nõuded alates jaanuarist 1999.a. Kostja võlg kasvas juulist 2001.a kuni septembrini 2005.a ning moodustas 16 279,73 krooni. Hageja poolt maksete lõikes koostatud võla tabelist nähtub, et tasumata on kommunaalmaksed: küte, vesi, vee soojendamine, prügivedu, üldelekter (lisa 1). Alates oktoobrist 2004.a on tasumata jäetud summadest arvestatud viivist 16 126,80 krooni. Igal aastal esitab korteriühistu oma liikmetele majandusaasta aruanded, kus on kajastatud korteriühistu aasta kulud. Täiendav tõend ei olnud esimese astme kohtusse esitatud, sest

§ 154temaatika ilmnes alles maakohtu otsuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõuded on osaliselt aegunud ja hagi tuleb jätta seetõttu osaliselt rahuldamata. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning hageja on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu lahendi paikapidavust osas, millega hageja nõue rahuldati. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
3. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt on kostja poolt korteri omanikuna ja ühistu liikmena hagejale tasumisele kuulunud igakuised maksed korduvad kohustused

§ 154tähenduses.

Kuigi seaduses korduva kohustuse definitsioon puudub, tuleb korduvate kohustustena kolleegium arvates mõista kõiki sooritusi, mis tuleb teha mingi ajavahemiku järel perioodiliselt, sõltumata sellest, kas kohustuse aluseks on tehing või seadus. Asjaolu, et maksmisele kuuluv summa võib olla perioodi jooksul igakordselt erinev, ei väära kohustuse korduvat iseloomu. 20.

§ 154järgi aeguvad sellele sättele alluvad nõuded kolme aasta jooksul.

Aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja on pöördunud nõudega kohtu poole 31.10.2008 ja seetõttu on maakohus lugenud õigesti aegunuks hageja võimalikud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 31.12.2004. Kuna aegumise tagajärjel kaotab hageja

§ 142

lg-e l alusel õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist, siis puudub tarvidus aegunud nõuete põhjendatuse osas sisulise seisukoha võtmiseks. 21. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu poolt kolleegiumi arvates põhjendatult määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 4 Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 5