← Eesti

3-07-1427/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1427 Haldusasi J. J. kaebus Tallinna Linnavolikogu kantselei juhataja 12.06.2007 käskkirja nr 86 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks maksta J. J. puhkusetoetust tema ühe kuu ametipalga ulatuses ja tulemuspreemiat
  2. aasta esimese poolaasta töötulemuste eest. Kaebuse esitaja –J. J., esindaja adv. Tiia Kruusmaa Vastustaja – Tallinna Linnavolikogu, volitatud esindajad Priit Lello ja Hele Põld Tallinna Halduskohtu 29.02.2008 otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine J. J. apellatsioonkaebus 16.02.2009 RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari 2008 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus.
  5. Tühistada Tallinna Linnavolikogu kantselei juhataja 12.06.2007 käskkiri nr
  7. Kohustada Tallinna Linnavolikogu maksma J. J. puhkusetoetust tema ühe kuu ametipalga ulatuses ning otsustama uuesti tulemuspreemia maksmine
  8. aasta esimese poolaasta eest.
  9. Välja mõista Tallinna Linnavolikogult J. J. kasuks menetluskulude katteks 25 160 (kakskümmend viis tuhat ükssada kuuskümmend) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  10. veebruaril
  11. ASJAOLUD
  12. 21.04.2007 avaldas Eesti Päevaleht artikli pealkirjaga “Vene kultuurikeskuse rahast on mitu miljonit kadunud”, milles oli järgmise sisuga tekst: “Tallinna volikogu revisjonikomisjon korraldas eelmise aasta lõpul Vene kultuurikeskusesse kontrolli, mille käigus selgus, et miljonid kroonid keskusele antud remondirahast on kadunud. Tallinna sotsiaaldemokraatide 3-07-1427 liidri J. J. sõnul avastas revisjonikomisjon esialgse uurimise käigus, et Vene kultuurikeskusele remondiks antud 62,3 miljonist kroonist on 7-8 miljonit arvetega katmata. J. sõnul on see raha sisuliselt kellegi poolt kõrvale pandud. Esialgu tekkis komisjoni liikmetel küsimusi 7-8 miljoni osas. Pärast vaidlusi alanes see summa – J. sõnul keskerakondliku linnavõimu survel - 1,5-2 miljoni kroonini.” Tallinna Linnavolikogu kantselei juhataja nõudis 24.04.2007 Tallinna Linnavolikogu Kantselei Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nõunik-abi J. J. seletuskirja eelnimetatud artiklis kajastatu kohta. 08.05.2007 esitas J. J. Tallinna Linnavolikogu kantselei juhatajale seletuskirja (lk 9)), milles selgitas, et informeeris avalikkust Vene Kultuurikeskuse investeeringute võimalikest väärkasutustest vastavalt fraktsiooni otsusele. Fraktsiooni nõunik-abina allub ta vastavalt oma tööülesannetele fraktsiooni töökorraldust puudutavates küsimustes eeskätt fraktsiooni esimehele. Pärast revisjonikomisjoni kontrollakti kättesaamist 29.05.2007 nõudis linnavolikogu kantselei juhataja 04.06.2007 kaebajalt täiendavat seletuskirja. 06.06.2007 esitatud seletuskirjas (lk 36) märgib J. J., et tal on väga raske kommenteerida Vene Kultuurikeskuse allkirjastatud kontrollakti enne sellega tutvumist.
  13. Tallinna Linnavolikogu kantselei juhataja 12.06.2007 käskkirjaga nr 86 karistati J. J. teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise ja vääritu teo - ajakirjanduses Tallinna linna eelarveliste vahendite kasutamise kohta Tallinna linna ja Tallinna Linnavolikogu Kantseleid diskrediteeriva väärinfo avalikustamise – toimepanemise eest distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt allkirjastas revisjonikomisjon Vene Kultuurikeskuse kontrollakti 29.05.2007 ning kontrollakti kohaselt ei tuvastanud kontrollijad Vene Kultuurikeskuses eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist ning sellest tulenevalt ei vasta artiklis avaldatu tõele. J. J. on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 4 lg 1 mõttes avalik teenistuja, kes teeb palgalist tööd kohaliku omavalitsuse asutuses ja peab täitma teenistuskohustusi, mis lisaks avaliku teenistuse seadusele on sätestatud ka ATS lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksis. J. J. on rikkunud ATS § 59 lg 1, eetikakoodeksi punkte 13, 15 ja 16 ametiasutuse sisekorraeeskirja ja oma ametijuhendit. Tallinna põhimääruse § 33 lg 5 kohaselt ei avalikustata revisjonikomisjoni poolt läbi viidud kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. Avalikustades kontrollimise käigus selgunud asjaolusid enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust, rikkus J. J. põhimääruse § 33 lg 5 sätestatud korda ja oma teenistuskohustusi. Avalikustades valeandmeid linna eelarvevahendite väära kasutamise kohta ei tegutsenud J. J. avalikes huvides ja ausalt, mis on käsitletav teenistuskohustuste rikkumisena. Linnakantselei ametniku poolt meedias avaldatud väärinfo jätab avalikkusele mulje linna eelarvest eraldatud suurte summade kontrollimatust kasutamisest ja kahjustab J. J. tööandja - Tallinna linna mainet ning volikogu kantseleid kui volikogu teenindavat ametiasutust. Väärinfo avalikustamine on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ja diskrediteeris tööandjat, seega pani J. J. toime vääritu teo ATS § 84 p 3 mõttes. J. J. ei makstud puhkusetoetust tema ühe kuu ametipalga ulatuses ning tulemuspreemiat
  14. aasta esimese poolaasta töötulemuste eest seoses kehtiva distsiplinaarkaristusega.
  15. Halduskohtule esitatud kaebuses palus J. J. tühistada distsiplinaarkaristus ning kohustada vastustajat maksma J. J. puhkusetoetust tema ühe kuu ametipalga ulatuses ja tulemuspreemiat
  16. aasta esimese poolaasta töötulemuste eest. Samuti palus kaebaja mõista vastustajalt välja kohtukulud summas 23 385,40 krooni. Kaebuses esitati järgmised põhjendused. 2

(7)3-07-1427 Väidetav süütegu oli karistuse määramise hetkeks aegunud, sest kaebaja otsene ülemus oli artiklist teadlik juba 24.04.
  1. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja rikkumine on piisavaks aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel, mistõttu ei ole vajalik analüüsida distsiplinaarkaebuse määramise muid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.02.2002 otsus nr 3-3-1-4-02). Kaebaja täitis avalikkust informeerides Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe korraldust. Fraktsiooni nõunik-abina on J. J. kahekordses alluvuses ning seetõttu õiguslikult keerulises ja ebamäärases olukorras. Ametnikuna allub ta lisaks kantselei juhatajale ka fraktsiooni esimehele. Artiklis viidatakse J. J. mitte kui ametnikule vaid kui Tallinna sotsiaaldemokraatide liidrile. Artiklis juhiti avalikkuse tähelepanu remondirahade väärkasutusele ja märgiti, et revisjonikomisjon alles arutab asja. Selline probleemikäsitlus ei saa rikkuda linna mainet ega ole käsitletav ametniku ebaeetilise käitumisena. Lisaks viidati artiklis veel mitmete isikute arvamusele probleemide kohta Vene Kultuurikeskuse remondirahade kasutamisel. Linnavolikogu 14.12.2006 määruse nr 71 § 6 lg 8 järgi ei maksta ametnikule puhkusetoetust, preemiat ning lisatasu tulemusliku töö eest teenistuja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. Fraktsiooni esimees M B. esitas 15.06.2007 hinnangu ja taotluse J. J. tulemuspalga maksmiseks ning J. J. ei saanud puhkusetoetust ega tulemuspreemiat põhjusel, et tal on kehtiv distsiplinaarkaristus.
  2. Vastustaja pidas kaebust põhjendamatuks. Kantselei juhataja sai alles kontrollaktiga tutvumise järel võtta seisukoha, et J. J. poolt avaldatud informatsioon on vale. Kontrollakt jõudis kantseleisse 29.05.2007, misjärel küsis kantselei juhataja J. J. seletuse ning määras talle noomituse. Informatsioon artiklis oli vale, sest revisjonikomisjon ei tuvastanud kontrolli käigus rahade väärkasutust. Kohalikus omavalitsuses miljonite kroonide kõrvaldamise kohta ajakirjanduses informatsiooni avaldamine avaliku teenistuja poolt pälvib suure avalikkuse tähelepanu ning kahjustab linna ning teiste avalike teenistujate mainet ja usaldusväärsust. Tallinna Linnavolikogu Kantselei juhataja 24.11.2005 käskkirjaga nr 132 on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu Kantselei fraktsiooni nõunik-abi ametijuhend, mille punkti 1.2 kohaselt allub fraktsiooni nõunik-abi fraktsiooni esimehele vaid fraktsiooni töö korraldamisel ning isegi juhul, kui meediaga suhtlemist käsitleda fraktsiooni töö korraldamisena, oli J. J. alust keelduda fraktsiooni esimehe ebaseadusliku korralduse täitmisest. Kaebaja seisukohtadest järeldub, et ajakirjandusega suhtlemisel lähtus ta erakonna poliitilistest seisukohtadest ja eesmärkidest, mis on aga vastuolus avalike teenistujate suhtes kehtiva erapooletuse ning asjade objektiivse käsitlemise nõudega.
  3. Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari 2008 otsusega jäeti J. J. kaebus rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Kaebaja kui linnavolikogu ametniku suhtes kehtivad kõrgendatud käitumisnormid ning teenistuja parteiline kuuluvus ei vabasta teda nende järgimise kohustusest. Fraktsiooni nõunikabi võib fraktsiooni esimehe ülesandel suhelda ajakirjandusega (kohus tuletas selle ülesande kaebaja ametijuhendi punktist 3.9 „muud linnavolikogu esimehe, kantselei juhataja ja fraktsiooni esimehe poolt antud jooksvad ülesanded“), kuid nagu teisedki ametnikud, ei tohi ta avaldada kontrollimata infot. Läbimõtlematult ja kiirustades kontrollimata informatsiooni avalikustamine 3
(7)3-07-1427 ei ole eetiline, samas võivad sellel olla ka kahjulikud tagajärjed. J. J. kinnitas kohtule, et enne ajakirjanduses kommenteerimist ta ei näinud revisjonikomisjoni kontrollakti, mida tol hetkel veel olemas ei olnudki. Isiku mainet võib kahjustada enne avalikustamist kontrollimata informatsioon, mis sisaldab endas nii raskeid süüdistusi, nagu vaidlusaluses artiklis on välja toodud. M. B. ütlustest ei nähtu, et ta oleks andnud korralduse avalikustada igasugust infot sõltumata sellest, kas see on eelnevalt kontrollitud või mitte. Erakonna huvides ei ole avalikkuse ette tuua kontrollimata informatsiooni, mis võib osutuda ebaõigeks ja kahjustada seeläbi ka erakonna enda mainet. Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määrusega nr 27 kinnitatud Tallinna põhimääruse §-s 33 on sätestatud revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vormistatakse kontrollimise tulemused aktiga, mille vaatab läbi ja otsustuse antud küsimuses võtab vastu revisjonikomisjon. Lõige 5 sätestab, et kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. Lõige 6 näeb ette, et revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Linnavolikogu kantseleid puudutav revisjonikomisjoni akt edastatakse seisukohavõtuks linnavolikogu esimehele. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku linnavolikogu õigusakti eelnõu. Kaebaja rikkus Tallinna põhimääruse § 33 lg 5 nõudeid, sest avalikustas kontrollimisega seotud asjaolud enne revisjonikomisjoni vastavat otsust, kontrollakti sisuga tutvumata. Oma infoallikat ei soovinud kaebaja avalikustada. Kaebaja lähtus info avaldamisel oma poliitilistest vaadetest, mis ei ole kooskõlas ametniku eetikakoodeksi normidega. Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollis Vene Kultuurikeskuse kapitaalremondiks ettenähtud vahendite kasutamist ajavahemikus 2004-
  1. Revisjonikomisjoni 21.02.2007 kontrollakti nr 15/6 kohaselt aastatel 2004 kuni 2006 eraldati kultuurikeskuse remondiks kokku 22 190 000 krooni ning ehituseks kulus 22 183 669 krooni. Revisjonikomisjoni kontrollaktist ei nähtu, et eraldatud rahast oleks 7-8 miljonit krooni n-ö kadunud. Kontrollimise käigus eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist ei tuvastatud. Kontrollaktis juhiti Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhtkonna tähelepanu asjaolule, et Vene kultuurikeskuse keldrikorruse, I ja III korruse osalise renoveerimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisel riigihanke eest vastutav isik ei suutnud tagada investeeringuteks ettenähtud vahendite kõige ratsionaalsemat kasutamist. Kuna volikogu kantselei sai kontrollakti peale selle allkirjastamist 29.05.2007, ei olnud enne seda võimalik kindlaks teha, kas avaldatud informatsioon oli õige või vale. Pärast kontrollakti edastamist nõudis 04.06.2007 linnavolikogu kantselei juhataja J. J. täiendavat seletuskirja. Seega on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel järgitud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 6 lg 1 sätestatud 1-kuulist tähtaega. Karistus määrati ühe kuu jooksul pärast süüteo asjaoludest teadasaamist. Kaebajale on määratud kergeim karistus. Kuna distsiplinaarkaristus on määratud õiguspäraselt, pole kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks samuti alust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. J. J. taotleb esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist, kaebuse rahuldamist ning menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 4
(7)3-07-1427 Kohus on vääralt jätnud kohaldamata aegumise. Kohus asus seisukohale, et kaebaja süütegu seisneb kontrollimata info avaldamises ning kaebaja rikkus Tallinna põhimääruse § 33 lg
  1. Süütegu pandi toime artikli avaldamisega 21.04.2007 ning vastustaja oli juba 24.04.2007 teadlik kontrollimata info avaldamisest. Kohus on jätnud täielikult käsitlemata kaebaja väited süüteo aegumisest. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-11-97 on leitud, et karistuse määramise tähtaja järgimisel ei oma tähtsust, kas ülemus, kes sai teada alluva süüteost, mõistis, et tegu on õiguserikkumisega. Teenistussuhete olemusest tuleneb, et ülemus peab kontrollima alluvate tegevust ja olema suuteline andma sellele õigusliku hinnangu. Tegelikult sai kantselei juhataja juba kontrollakti koostaja L. R. 25.04.2007 seletuskirjast teada, et kontrollaktis trükis avaldatud teksti ei sisaldu. Samuti arutas revisjonikomisjon revisjoniaktis toodud asjaolusid alles 01.09.2007, seega oli ka kaebaja karistamisel 12.06.2007 tegemist üksnes oletusega, et kaebaja poolt avaldatu ei vasta tõele. Viimatimainitu viitab sellele, et kaebaja karistamine 29.05.2007 allkirjastatud kontrollakti alusel on üksnes ettekääne. Vastustaja väide, et kaebajat ei karistatudki Tallinna põhimääruse § 33 lg 5 rikkumise eest on vastuolus käskkirjas tooduga. Kohtuotsuse järeldused süüteo asjaolude kohta on vastuolulised. Kaebaja on rõhutanud, et tema süüteo käsitlemisel tuleb arvestada, et ta on poliitilise nõunikuna kahekordses alluvuses. Samuti on kaebaja nii avalik teenistuja kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees. Sotsiaaldemokraatide seisukohtade edastamine avalikkusele on tema kohustuseks mõlemal juhul. Kohus on aktsepteerinud, et kaebaja ülesannetesse fraktsiooni nõunik-abina kuulus ka fraktsiooni esimehe ülesandel suhtlemine avalikkusega ja fraktsiooni seisukohtade edastamine. Sellisel juhul ei ole õige kohtu seisukoht, et kaebaja ei võinud fraktsiooni esimehe ülesandel avaldada fraktsiooni poolt avaldada otsustatud infot Vene Kultuurikeskuse remondi rahastamise ümber kerkinud probleemide kohta. Käesoleva vaidluse sisuks ei saa olla kontrollakti lõppjärelduste analüüs, kuid siiski ei saa nõustuda kohtu arvamusega, et kontrollimise käigus eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist ei tuvastatud. Kaebaja teave avalikkusele oli esialgne ning avalikkust teavitati 1,5-2 miljoni krooni suurusest probleemist. Kohus on leidnud, et avaldatu kahjustas kaebaja tööandja mainet. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele kohus tugines ja miks ei võetud arvesse kaebaja arvamust, et Tallinna linna ja Linnavalitsuse maine ei kattu. Samuti pole analüüsitud Hill&Knowltoni arvamust, et artikkel tervikuna on Tallinna Linnavalitsusele kahjulik ning see puudutab väikesi asjasse puutuvaid gruppe. Lugejate arvates võis tegemist olla hoopis Vene Kultuurikeskuse maine kahjustamisega. Tegelikult on Vene Kultuurikeskuse probleemid pikemat aega paljudele inimestele huvi pakkunud ning ebaausaks või isiklikes huvides toimunuks ei saa pidada remondirahade võimalikule ebaõigele kulutamisele tähelepanu juhtimist. Artiklist nähtub, et teave ei ole esitatud lõpliku tõena ja revisjonikomisjon alles hakkab küsimust arutama. Selline probleemiasetus ei riku linna mainet, pigem näitab, et linna juhivad vastutustundlikud inimesed, kes ei luba linna raha mittesihipäraselt kasutada.
  2. Tallinna Linnavolikogu vastuses leitakse, et kohtuotsus on õige. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt. Kohus on käsitlenud karistuse määramise tähtaegsust ja õigesti leidnud, et enne 29.05.2007 ei olnud süüteo asjaolud teada. Kaebaja pole selgitanud, mil viisil oleks volikogu kantselei enne kontrollakti esitamist saanud olla teadlik revisjoni tulemustest. Põhjendamatu oleks olnud kaebaja karistamine, kui ta oleks avaldanud õigeid andmeid. 5
(7)3-07-1427 Põhjendamata on kaebaja väide, et kantselei juhataja ei saanud käskkirja anda enne revisjonikomisjoni ja volikogu otsuseid revisjoni kohta. Revisjonikomisjoni arutelu ja tulemuste kohta tehtav otsus ei muuda kontrollakti vaid annab üksnes hinnangu või selgitab, milliseid meetmeid tuleks võtta. Seepärast oli kontrollakti põhjal võimalik hinnata, et kaebaja avaldas väärinfot. Kaebaja on jätnud 7-8 miljoni krooni kõrvaldamise väite tõendamata. Kontrollakt sellist rikkumist ei kajasta ja 21.04.2007 artikkel ei ole tõend. Kaebaja ajakirjanduses avaldatud väited kahjustasid linna mainet. Eeltoodut tõendab ka Hill&Knowltoni arvamus, kuigi vastustaja arvates on üldteada asjaolu, et raha ebaõiget kasutamist kajastavad artiklid ja avaldused kahjustavad avalikke institutsioone. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja kuulumine erakonda ei vabasta teda ametniku suhtes kehtivate kõrgendatud nõudmiste järgimisest. Erakonna seisukohtade avalikustamise sildi all ei saa kaebaja vabastada ennast avalikule teenistujale kohustuslike käitumisnormide järgimise kohustusest. Lisaks tuleb märkida, et kaebaja ametiülesannete hulka ei kuulu enda nimel fraktsiooni seisukohtade avaldamine. Fraktsiooni nõunik-abi ametikoht ei eelda erakonda kuulumist. Kaebaja seletustest nähtub otseselt, et ta ei lähtunud ajakirjandusega suhtlemisel mitte ametniku suhtes kehtivatest õigusnormidest vaid erakonna poliitilistest seisukohtadest ja eesmärkidest. Kaebajal ei olnud kohustust täita seadusevastaseid korraldusi ja avaldada kontrollimata andmeid. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebajat karistati ka Tallinna põhimääruse § 33 lg 5 rikkumise eest. Kaebajat karistati vääritu teo eest, mis seisnes ajakirjanduses Tallinna eelarveliste vahendite kasutamise kohta Tallinna linna ja Tallinna Linnavolikogu kantseleid diskrediteeriva väärinfo avalikustamise eest. Kaebaja küll rikkus põhimääruse nõudeid, kuid teda ei karistatud selle eest. Avalikustades ebaõigeid andmeid ei täitnud kaebaja oma teenistuskohustusi ja pani toime vääritu teo. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas distsiplinaarkaristus määrati tähtaegselt ja kas selle toimepanemine on tõendatud. Kui distsiplinaarkaristus kuulub tühistamisele, tuleb otsustada kaebaja õiguse üle saada puhkusetoetust ning tulemuspreemiat. Ringkonnakohus hindab kõigepealt poolte väiteid distsiplinaarkaristuse aegumise kohta, sest juhul, kui distsiplinaarkaristus on aegunud, pole teo tõendatuse küsimust vaja enam lahata.
  2. TDS § 6 lg 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja süütegu selles, et avaldati revisjoni käigus selgunud asjaolusid enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust, avaldatu ei vastanud tõele ning kahjustas linna mainet. Vastustaja seisukoht, et kaebajat ei karistatud revisjoni käigus selgunud asjaolude enneaegse avaldamise eest, ei ole kooskõlas 12.06.2007 käskkirja nr 86 III osa
  3. lõigus kirjeldatuga. Viidatud lõigus on otsesõnu märgitud, et kaebaja rikkus Tallinna põhimääruse § 33 lg 5 sätestatud korda ja seega oma teenistuskohustusi.
  4. Artikkel, milles kaebaja poolt edastatut tsiteeriti, avaldati
  5. aprillil
  6. Seega süütegu pandi toime nimetatud kuupäeval. Linnavolikogu kantselei juhataja oli artikli avaldamisest 6
(7)3-07-1427 teadlik hiljemalt
  1. aprillil 2007, mil ta nõudis kaebajalt seletuskirja artiklis avaldatud andmete päritolu kohta ning märkis, et andmete avaldamise näol võib olla tegemist Tallinna põhimääruse § 33 lg 5 rikkumisega. Samal kuupäeval nõudis kantselei juhtaja seletuskirja ka kontrollitalituse peaspetsialistilt L. R. selle kohta, kuidas sattus informatsioon revisjoni käigus selgunud asjaolude kohta enne revisjonikomisjoni koosolekul arutamist ja otsuse vastuvõtmist linnaametnikeni. L. R.
  2. aprilli 2007 seletuskirjast selgub, et 21.02.2007 kontrollakt nr 15/6 on veebruaris antud tutvumiseks revisjoniga seotud inimestele ning artiklis avaldatud infot kontrollakt ei sisalda.
  3. Eeltoodust nähtub, et linnavolikogu kantselei juhataja, kellele kaebaja tööalaselt allub, sai süüteo toimepanemisest teada
  4. aprillil
  5. Ringkonnakohtu arvates ei kuulu kohaldamisele TDS § 6 lg-le 2, mille kohaselt revisjoni tulemustega tõendatud süüteo eest võib karistuse määrata hiljemalt ühe kuu jooksul revisjoni tulemuste vormistamise päevast. Isegi kui valeandmete avaldamise osas võiks süüteo tõendamine eeldada revisjoniakti olemasolu, pole andmete ennatlik avaldamine revisjoni tulemustega tõendatav. Seega on süütegude kogumist ühe osas ilmselgelt rikutud distsiplinaarkaristuse tähtaega ning karistus tuleks juba seetõttu tühistada. Ringkonnakohus leiab siiski, et ka valeandmete avaldamise süüdistuse tõendamine ei sõltunud käesoleval juhul revisjoniaktist. Artiklis kajastati revisjoni käiku – millised kahtlused olid revisjonikomisjonil algselt ja kuidas need osaliselt kõrvaldati. Revisjoniakt ei pidanudki selliseid asjaolusid kajastama ning see, et tegelikkuses neid asjaolusid revisjoniaktis ei kajastata, selgus juba L. R. seletuskirjast. Seega on distsiplinaarkaristus määratud tähtaja rikkumisega ning tuleb tühistada sõltumata sellest, kas süütegu on tõendatud või mitte. Seepärast ringkonnakohus süüteo tõendatuse küsimusel ei peatu.
  6. Kaebaja on nõudnud veel vastustaja kohustamist puhkusetoetuse ja
  7. aasta I poolaasta tulemuspreemia väljamaksmiseks. Kaebaja nõuded on põhjendatud. Kantselei juhataja 27.08.2007 vastusest M. B. (lk 65) nähtub, et kaebajale ei makstud puhkusetoetust ja tulemuspreemiat seoses kehtiva distsiplinaarkaristusega. Kuna distsiplinaarkaristus käesoleva otsusega tühistatakse, on eelnimetatud puhkusetoetuse ja tulemuspreemia maksmist välistav asjaolu ära langenud. Puhkusetoetuse maksmist kõigile võrdsetel alustel näeb ette ATS § 46 lg
  8. Kõigile ametnikele maksti puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses, seega tuleb vastustajat kohustada maksma puhkusetoetust ka kaebajale samas ulatuses. Tulemuspreemia suurus sõltus ametniku struktuuriüksuse juhi hinnangust alluva tööle (lk 64). Kuna tegemist on struktuuriüksuse juhi diskretsiooniotsusega, saab kohus üksnes kohustada volikogu kantselei juhatajat muutunud tingimustes uuesti läbi vaatama kaebajale tulemuspreemia maksmise küsimust.
  9. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud halduskohtus 23 385,40 krooni esindajatasu ja 80 krooni riigilõivu väljamõistmist. Summade tasumine on tõendatud maksekorraldustega. Ringkonnakohtus taotleti 14 160 krooni esindajatasu ja 80 krooni riigilõivu väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud maksekorraldusega. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja keerukust ja töömahtu on põhjendatud 25 000 krooni esindajatasu ning 160 krooni riigilõivu väljamõistmine mõlemas kohtuastmes kantud kulude katteks. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.