KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-821 Haldusasi Valdo Mitrovskise kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebuse esitaja –Valdo Mitrovskis Vastustaja – Tartu Vangla Tallinna Halduskohtu 10.04.2008 otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Valdo Mitrovskise apellatsioonkaebus 16.03.2009 RESOLUTSIOON Jätta Valdo Mitrovskise apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu kohtuotsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 20.04.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Valdo Mitrovskis esitas kahjunõude Tartu Vangla vastu, nõudes kaotatud talvejope eest 6086,53 krooni ja elektrilise veekeedukannu Boman eest 300 krooni hüvitust. Kaebuse kohaselt võttis kaebaja 09.11.2006 hommikul Tallinna Vanglas kaasa kambris olevad asjad ja läks etapikambrisse Tartu Vanglasse saatmist ootama. Laos olevad asjad väljastati talle allkirja vastu ning ta kontrollis asjad etapikambris viibides mitu korda üle. Kõik asjad olid alles, kaasa arvatud veekeedukann Boman ja talvejope. Tartu Vanglas otsiti ta läbi ning koostati asjade nimekiri. Talle anti hädavajalikud asjad kambrisse, ülejäänud asjad pandi lattu hoiule, kuid nende kohta kviitungit ei antud (Kodukorra rikkumine). Asjade nimekirjale andis ta Tartu Vanglas allkirja ilma asju üle kontrollimata, kuna ei kartnud nende kaotsiminekut. Asjade nimekirja sai ta alles 23.01.
- Nimekirjas jopet ja veekeedukannu ei olnud ning neid ei olnud ka vangla laos. Jope 3-07-821 on ostetud Soomest
- aastal ja see maksis 389 eurot, veekeedukann maksumusega 300 krooni oli uus ja alles pakendis, selle saatis kaebajale tema ema. Kui vangla oleks talle kohe peale läbiotsimist väljastanud nimekirja koopia, oleks kaebaja avastanud varem asjade kadumise ning nende leidmise võimalus oleks olnud suurem.
- Tartu Vangla vaidles esitatud kaebusele vastu järgmise põhjendusega. V. Mitrovskis paigutati Justiitsministeeriumi vahistatute ümberpaigutamise korralduse alusel Tartu Vanglasse 09.11.
- Tartu Vanglas teostati V. Mitrovskise ja temale kuuluvate isiklike asjade läbiotsimine ning koostati nõuetekohane ühtne nimekiri kaebajale kuuluvatest asjadest. Nimekirja koostamise protseduuri on täpsemalt kirjeldatud Tartu Vangla kinnipeetavate isikute isiklike asjade laohoidja L. L. 23.12.2007 õiendis. Kaebaja tunnistab ka oma kaebuses, et läbiotsimised toimusid ükshaaval ja iga kinnipeetav läks läbiotsimisele koos ainult temale kuuluvate isiklike asjadega. Kaebaja andis oma allkirja asjade ühtsele nimekirjale, tunnistades selles märgitud loetelu õigeks. Loetelus on eraldi väljatrükitud koht veekeetja jaoks, seega oleks kaebaja pidanud loetelu hoolikal läbilugemisel märkama, et seal veekeetja olemasolu kohta märge puudub ning andma sellest koheselt vanglaametnikele märku. Seda kaebaja ei teinud. Lisaks ühtse nimekirja kinnitamisele andis kaebaja allkirja läbiotsimise protokollile, millega kinnitas, et ei oma avaldusi ega pretensioone läbiotsimise kohta. Kaheldavad on kaebaja väited, et temale ei antud 09.11.2006 koostatud asjade ühtsest nimekirjast koopiat, kuna Tartu Vanglas antakse alati kinnipeetavale üks eksemplar nimekirjast. Asjaolu, et kaebajale anti 23.01.2007 veelkord asjade ühtsest nimekirjast koopia, et tõenda seda, et algselt seda ei antud. Kinnipeetav soovis lihtsalt uut koopiat ja see talle ka väljastati. Pealegi oli 23.01.2007 antud nimekiri koopia 09.11.2006 koostatud nimekirjast, seega identne ja muudatusi sellel tehtud ei olnud. Kaebaja väide, et tema sai Tallinna Vanglas kõik endale kuuluvad asjad kätte, ei tõenda midagi, sest teadmata on, millistest asjadest see „kõik“ koosneb. V.Mitrovskisel on Tartu Vanglas praegu 3 jopet: üks pruun seemisnahast ja pruuni karvase voodriga talvejope; üks sinine firma Nickelson kiletaolisest materjalist õhukese voodriga ilma kapuutsita kevad-sügis jope ning üks kiletaolisest materjalist musta värvi võrgust voodriga ja kapuutsiga tuulepluus. Samasugused V. Mitrovskise jopede kirjeldused andis ka Murru Vangla (Murru Vangla vastus tlk 160 I kd). V. Mitrovskise isikliku toimiku järgi ei ole võimalik tuvastada, millal ja kuidas on kaebaja riideid juurde saanud, kuna toimikus ei ole nimekirju asjadest, mida pakiga võidi saata. Põhja Politseiprefektuuri poolt 07.09.2005 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli V. Mitrovskisel kinnipidamise hetkel seljas must tuulejope, eeldatavasti seesama, mis tal praegugi olemas on. Vangla saab hoiule võtta ja tagada ainult nende asjade säilimise ning vastutab ainult nende asjade allesoleku eest, mida kinnipeetav on vanglale hoiule andnud, tehes sellega üldse võimalikuks vastutuse ülemineku. Seda eesmärki teenibki kinnipeetava poolt asjade ühtse nimekirja kinnitamine. Kaebaja ei ole tõendanud ühegi dokumendiga, et tal on olnud vanglas paks must talvejope. Veekeedukannu võis kaebaja ära kinkida näiteks Tallinna Vanglas, sest Tartu Vanglasse tulles seda kannu tal kaasas ei olnud.
- Tallinna Halduskohtu 10.04.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmise põhjendusega. Kaebaja asjad kanti 09.11.2006 Tartu Vanglasse saabumisel ühtsesse nimekirja (lk 14 I kd). Tegemist on dokumendivormile kantava loeteluga, mille sisu kinnitavad ühelt poolt kinnipeetav ja teiselt poolt vangla töötaja. Asjas tähtsust omava nimekirja on kinnitanud 09.11.2006 L. L. vanglaametnikuna ja kinnipeetav V. Mitrovskis asjade üleandjana. Tunnistajana ülekuulatud kontaktisik A. U. ei osanud kinnitada, kas kaebaja sai nimekirja 09.11.2006 või mitte ning kas ta 2
(6)3-07-821 viibis asjade ülevaatamise juures. Tartu Vangla töötaja L. L. oskas kirjeldada, kuidas talitatakse tavaliselt kinnipeetava vanglasse saabumisel, kuid konkreetset juhtumit ta ei mäletanud. Seega puudub kohtul võimalus kindlaks teha, kas kaebaja sai eksemplari nimekirjast koheselt. Kaebaja on oma selgitusi menetluse kestel muutnud ning seepärast ei ole kaebaja väited, et talle nimekirja ei antud ning teda ei lubatud asjade läbivaatamise juurde, usutavad. Kaebaja väitis näiteks ka seda, et ta tuli tagasi isiku läbiotsimiselt ja istus toolile, ametnikud juba sorisid asju ja kandsid nimekirja. Eeltoodu viitab, et kaebaja viibis asjade läbivaatamise juures. Kaebaja väitis ka, et tal kästi asjad kiirelt kokku korjata ja laduda turukotti (vt esmane avaldus Tartu HK-le, lk 4 I kd ). Eeltoodu kinnitab, et kaebaja ise korjas asjad kokku ja sai seega ühtlasi näha, mis asjad ta kotti pani. Kaebajal puudus igasugune takistus kontrollida ametnike juuresolekul asjad üle. Kaebajal oli võimalus fikseerida oma pretensioonid läbiotsimise protokollis (lk 66 I kd), kuid ka seda ta ei teinud, kuigi väidetavalt nõudis nimekirja ja seda ei antud. Väide, et ta oli väsinud varasest ülestõusmisest ja et oli kiire, võib selgitada, miks ta ise ei vaevunud asju üle kontrollima, kuid ei tähenda samas, et temale tehti asjade kontrollimiseks takistusi. Lisaks poleks Tartu Vangla töötajad saanud mingit kasu ega õiguslikku eelist, kui jätsid juba koostatud nimekirja kaebajale andmata, sest vara säilitamise kohustus tekkis juba vanglale jäänud nimekirja eksemplari allkirjastamisest. Seega ei saa asjade kadumist seostada sellega, et samal päeval jäeti välja andmata koopia asjade nimekirjast. Asja materjalide põhjal on kindlaks tehtud, et kaebaja õigusi asjade ülevaatamisel ja hoiule võtmisel ei rikutud - talle anti võimalus tutvuda nimekirjaga, kontrollida asjad üle ning vaadata kottide sisu ja võrrelda selle sisu enne allkirja andmist. Kui kaebaja ei soovinud ise asju üle kontrollida, siis jättis ta omapoolse hoolsuskohustuse täitmata. Asjad ei saanud minna kaduma laost, kuna lattu ei ole üle antud musta talvejopet ega veekeedukannu Boman. Tartu Vangla poolt esitatud varasem kambrikaart (lk 47-49 I kd) kinnitab, et kaebajal pole musta talvejopet arvel olnud. Kaebaja väide, et temale toodi talvejope, kasukas ja toit ema poolt Võru Arestimajja ning seda tõendab paki kaaluga 2,5 kg üleandmise kviitung (tlk 10 II kd), ei ole põhjendatud. Seemisnahast kasukas, talvejope ja toit pidid kokku kaaluma rohkem. Tallinna Vangla töötajate L. L. ja K. J. kirjalikud seletused kinnitavad, et kaebajal oli Tallinna Vanglas veekeedukann Boman, mis talle vahetult enne etapeerimist üle anti. Kuna aga seda kannu pole vaatamata elektriliste riistade hoolikale ülesmärkimisele kajastatud üheski Tartu Vanglas peetavas nimekirjas, pole tõendatud, et see veekann oleks Tartu Vanglas hoiule antud. Lisaks tundub usutav vastustaja seletus, et kaebaja võis veekeedukannu vahetada salaja millegi muu vastu, nagu ta näiteks enda sõnul sai veekeedupulga omanikuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. V. Mitrovskise apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendab oma seisukohta samade väidetega, mis halduskohtus ning leiab, et täiendavate tunnistajate, näiteks kinnipeetavate, kes olid koos kaebajaga Tallinna vangla kambris ja etapeerimisel Tartu Vanglasse, samuti Tallinna Vanglas asjade üleandmist korraldanud töötajate ülekuulamisega on võimalik tõendada, et kaebajal oli must talvejope ja veekeedukann. Samuti toob kaebaja mitmeid näiteid selle kohta, kuidas temale kuuluvaid esemeid on vanglates ja arestimajades valesti dokumenteeritud, mistõttu ei põhine kohtu seisukoht, et kaebajal pole musta jopet vanglas kaasas olnud, usaldusväärsetel tõenditel. Kaebaja leiab, et asjade nimekiri jäeti talle andmata varjamaks vangla töötajate poolt toime pandud vargust. Ta nõudis nimekirja alles seejärel, kui nädal peale Tartu Vanglasse saabumist hakkas nõudma laost asju ja neid ei leitud. Kaebaja leiab, et nimekiri oleks tulnud talle kambrisse kaasa anda selleks, et ta saaks rahulikult üle vaadata, millised asjad kirja pandi. Kaebaja rõhutab, et tal ei olnud võimalust jopet 3
(6)3-07-821 ja kannu peale Tallinna Vanglast lahkumist vahetada, need pidi olema kaasas asjade läbiotsimise ajal ning läbiotsimisruumi videosalvestise vaatamine peaks aitama seda tuvastada.
- Tartu Vangla vastuses leitakse, et kohus on tõendeid õigesti hinnanud ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub, et kaebajal ei ole vangistuses oldud aja jooksul olnud musta karvase kapuutsiäärega talvejopet. Kaebaja seletus, et talvejope tõi tema ema 19.12.2005 Võru Arestimajja, ei ole kooskõlas muude tõenditega. 28.12.2005 võttis kaebaja ema toodud asjad enda juurde kambrisse Tallinna Vanglas ning kambrisse võetud asjade nimekirjas ei ole musta talvejopet vaid sinine Nickelson jope ja pruun dubljonka. Vaidlust pole selle üle, et veekeedukannu tõi Tallinna Vanglasse kaebaja ema, kuid Tartu Vanglasse saabumisel kaebajal seda kaasas ei olnud ning hoiule ta seda ei andnud. Kuna kaebaja on ise avaldanud, et sai kaaskinnipeetava käest „kingituseks“ keedupulga, teda on karistatud selle eest, et ta üritas vastu võtta teiselt kinnipeetavalt temale mittekuuluvaid esemeid, samuti avastati 22.04.2008 tema madratsi seest mobiiltelefon, on kaebaja näol tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt hangib vanglas asju ebaseaduslikul teel. Kaebaja varasem tegevus viitab asjade vahetamise või äraandmise võimalusele ning tingimustes, kus veekeedukannu vanglasse saabumisel pole nimekirja kantud, ei ole võimalik vanglalt kahju välja mõista. Tunnistajate ülekuulamist ei pea vastustaja vajalikuks, sest erinevate vanglate ametnikud on juba asjas oma seletused andnud. Samuti on sündmusest möödas poolteist aastat ja pole võimalik, et keegi tunnistajatest sündmusi detailselt mäletaks. Kaebaja on viidanud vanglaametnike lohakusele tema asjade üle arve pidamisel. Pidades vanglaametnikke lohakateks, oleks kaebaja pidanud ise sellevõrra hoolikam olema ja enne nimekirja kinnitamist allkirjaga veenduma, et kõik asjad tõepoolest seal kirjas on. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kahju hüvitamise nõue kuulub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel rahuldamisele juhul, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud isiku õigusi ja sellega põhjustanud kahju tekkimise. Seega tuleb kahjunõude lahendamisel kontrollida järgmiste eelduste esinemist – kahju tekkimine kannatanul, avaliku võimu õigusvastane tegevus, isiku õiguste rikkumine sellise tegevusega ning põhjusliku seose olemasolu õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks eelnimetatud eeldustest puudub, pole kahjunõudel alust sõltumata sellest, et teised kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud. Seepärast piisab ka kahjunõude rahuldamata jätmiseks ühe eelpool nimetatud eelduse välistamisest ning kõigi eelduste kontrollimine pole vajalik.
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kaebaja väide, et täiendavate tunnistajate ütlustega on võimalik talvejope ja veekeedukannu olemasolu tõendada, ei ole täpne. Käesoleval juhul on vajalik tõendada talvejope ja veekeedukannu üleandmine vangla hoiule või nende olemasolu läbiotsimisruumis. Seda pole võimalik tõendada Tallinna Vangla töötajate ja Tallinnast Tartusse etapeerimisel kaebajaga koos olnud kinnipeetavate ütlustega, sest keegi neist ei saa kinnitada, et kaebajal eelnimetatud esemed läbiotsimisruumis alles olid. Kaebaja viibis läbiotsimisruumis koos Tartu Vangla töötajatega ning need töötajad on seletused andnud. Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 p-st 1 ei pea kohus koguma tõendeid, millel pole asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaja asjas tõendada, et kaebajal oli etapeerimise ajal jope ja keedukann, sest arvestades võimalusi asjade vahetamiseks või kinkimiseks, ei saa jope või kannu varasema olemasolu põhjal lugeda tõendatuks seda, et jope ja kann olid kaebajaga koos ka läbiotsimisruumis. Lisaks eeltoodule lükkas ringkonnakohus kaebaja poolt nädal enne ringkonnakohtu istungit tunnistajate väljakutsumiseks esitatud taotluse 4
(6)3-07-821 tagasi TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel kui hilinenud taotluse, sest taotluse rahuldamine oleks tinginud istungi edasilükkamise – nädala aja jooksul poleks olnud võimalik tunnistajate istungile ilmumist tagada. Kaebaja poolt viidatud läbiotsimisruumi videosalvestis oleks asjakohane tõend, kuid videosalvestisi ei säilitata sedavõrd pika perioodi jooksul peale salvestatud sündmusi, mistõttu selle väljanõudmine pole võimalik.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vangla õigusvastane tegevus ei ole käesoleval juhul tõendatud. Vangistusseaduse (VangS) § 14 kohaselt kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad vanglasse saabumisel läbiotsimisele. VangS § 15 lg 3 kohaselt kehtestab justiitsminister määrusega kinnipeetavale vanglas keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade korra. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 61 lg 1 kohaselt paigutatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasasolevad asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse, lõike 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale ametnikule. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vangla käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse.
- Tallinna Vanglast saabudes ei olnud kaebaja toimikus ühtset nimekirja temal Tallinna Vanglas olnud isiklikest asjadest ning selline ühtne nimekiri koostati esmakordselt Tartu Vanglas. Tallinna Vanglas kanti asjade nimekiri kinnipeetava kambrikaardile. Toimiku leheküljel 186 oleva Tartu Vangla laohoidja L. L. seletuse ja kaebaja poolt käesoleva menetluse raames antud selgituste kõrvutamisel nähtub, et kaebajaga talitati üldjoontes sarnaselt nagu teiste kinnipeetavatega – kinnipeetav läheb läbiotsimisruumi koos kõigi oma asjadega, riietub kõrvalruumis lahti, tema riided kontrollitakse, kantakse ühtsesse nimekirja ja antakse talle tagasi, peale riietumist otsitakse läbi temaga kaasasolnud asjad, valvur näitab neid ükshaaval laohoidjale, kes kannab asjad nimekirja, läbiotsitud esemed pannakse kasti ning peale asjade läbivalgustamist paneb kinnipeetav need kotti tagasi. Kaebaja on märkinud, et tema kotis olnud asjade läbivaatamine oli alanud enne, kui ta jõudis riietusruumist tagasi, kuid ta ise pani need kotti (lk 4, I kd). Kohtuistungil väitis kaebaja, et asjad olid juba valvurite poolt kotti pakitud, kui tema riietusruumist saabus. Kuna kaebaja on läbiotsimise asjaolude kohta antud ütlusi korduvalt muutnud, ei saa tema seletusi läbiotsimise läbiviimise korra rikkumisest võtta tõena.
- Aga isegi, kui kaebaja väide tema asjade läbiotsimise alustamisest ilma tema juuresolekuta lugeda õigeks, ei takistanud see kaebajal oma asjade allesolekut kontrollimast ning asjade seisu ühtsesse nimekirja kantud loendiga võrdlemast. Laohoidja on kinnitanud, et nii suurte esemete nagu talvejope ja veekeedukann olemasolu korral läbiotsimisruumis poleks need tähelepanuta ega nimekirja kandmata jäänud, lisaks oleks veekeedukannu puhul tulnud igal juhul kindlaks teha selle võimsus, sest 1000W-st võimsust ületavaid veekeedukanne kambrisse ei lubata. Kaebaja ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukoht, et õigusvastane oli tema asjade läbiotsimine ilma tema juuresolekuta, ei tugine õigusnormidele. Tulenevalt VangS § 68 lg 1 on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Justiitsministri 01.04.2003 määrusega nr 23 kehtestatud „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamise“
- peatükk, milles reguleeritakse isikute ja objektide läbiotsimist vanglas, ei nõua kinnipeetava juuresolekut tema asjade läbiotsimise korral ning teatud juhtudel polekski see kooskõlas vajadusega tagada vangla julgeolek. Kinnipeetavatele pole vaja avaldada meetodeid, millega otsitakse näiteks peidikuid.
- Kohus on õigesti märkinud, et tõendatuks ei saa lugeda ka kaebaja väidet, et talle ei antud koheselt ühtset asjade nimekirja, sest kaebaja pole läbiotsimise protokolli pidanud vajalikuks 5
(6)3-07-821 kanda ühtegi märkust, kuigi väidetavalt keelduti tema nõuet nimekirja saamiseks rahuldamast. Samuti on kohus õigesti leidnud, et ka juhul, kui kaebaja väide lugeda õigeks, puuduks nimekirja andmata jätmise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Nimekirja olemasolu kaebajal poleks väidetavat asjade kadumist ära hoidnud ka sellisel juhul, kui kaebaja oleks saanud nimekirjaga hiljem kambris tutvuda. Kaebaja nõudis talvejopet ja veekannu kambrisse juba nädal peale saabumist ning usutav pole, et paar päeva varem alanud otsingutel rohkem tulemusi oleks olnud. 12. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud läbiotsimise ja kaebaja isiklike asjade hoiule võtmise korra rikkumine vangla poolt sellisel viisil, et see oleks saanud viia kahju tekkimisele. Kaebaja on ise kinnitanud oma allkirjaga ühtsel asjade nimekirjal, et ta ei ole hoiule andnud musta talvejopet ega veekeedukannu, mistõttu puudub vangla õigusvastane tegevus ka hoiule antud asjade säilimise tagamata jätmise näol. Seega pole vaja enam hakata kontrollima, kas kaebajal oli Tartu Vanglas karistuse kandmisele asumisel must talvejope ja veekeedukann ning kas kaebajal on neist ilmajäämise tõttu kahju tekkinud. Vangla peab tagama, et isikul oleks võimalik anda temale kuuluvad esemed vangla hoiule ja säilitama neid. Kui kinnipeetav asjade hoiule andmisel kehtestatud korda ei järgi ja suhtub hoiule andmisse pealiskaudselt, jääb asjade kadumise risk tema kanda. Kaebaja arvas ringkonnakohtu istungil, et läbiotsimisruumi seinal peaks olema hoiatus, et enne asjade ühtsele nimekirjale allkirja andmist tuleks asjad üle kontrollida. Selline hoiatus poleks võib olla ülemäärane ja võiks tulla ka laohoidja poolt, kes asju nimekirja kannab ja vangla esindajana sellele allkirja annab. Samas ei saa lugeda vangla õigusvastaseks tegevuseks seda, et antud juhul laohoidja kaebajat ei hoiatanud, sest seadus ei näe sellist hoiatamise kohustust ette ning laohoidja ei pidanud ette nägema, et kaebaja jätab nimekirja enne allkirjastamist üle kontrollimata. Tavapärane on, et asjade hoiule andmisel saab hoiule antud vara koosseisu tõendada üksnes nimekirjaga. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 6
(6)